Vanim Eesti asula on Pulli asula, mis pärineb IX aastatuhande algusest eKr. Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid : 1) Kunda kultuur : * levinud Läänemere idaranniku maadel, Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani * asulad rajati veekogude lähedusse * elati u. 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest * asulatega liiguti ringi, sõltudes püügiaegadest ja korjeperioodist * töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ja puidust (tulekivi, kvarts) * kalastamine (ahingud, kalatõkked, mõrrad, algelised võrgud), jaht (põdrad, hülged, koprad) - kasutati vibu, nooli, püüniseid, lõkse. 2) Kammkeraamika kultuur (u 4000 a eKr) : *savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega - neid tehti kammi meenutava hambulise templiga * levis Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel * asulad paiknesid samuti
Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude äärde, kus oli võimalik kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi. Samuti oli mööda jõgesid liikumine kergem kui raskestiläbitavates metsades. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mis olid pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Töö- ja tarberiistu valmistati luust, sarvest ja kivist. Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kunda kultuuri asukate algkodu pole seni veel lõplikult teada. Praegu oletatakse nende tulekut esmajoones Euroopast. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Kunda kultuuri asukaid võib pidada üheks komponendiks eesti rahva pikas kujunemisloos.
3. nöörkeraamika kultuur tulnud lõunast, tõid kaasa ka karjakasvatuse ja põlluharimise, seostatakse lätlaste , leedukatega, Saime välimuse. XX saj lõpp: Rahvastikuränne, oleme pärit lõunast, juba seal kõneldi soome-ugri keeli. Oskused võivad levida ka laenuna, ei pea olema sisserännet. Pronksiaeg 1800 500 e.kr. 1800 on see aeg, kus eesti aladele ilmuvad esimest korda pronksesemed, kuid neid on vähe ja on kallid. Kivist tööriistad jäid siiski pronksesemete kõrvale püsima. Aluseks võeti pronkskujud. Suurem pööre toimus umbes 1100 e.kr. Hakkavad ilmuma uut tüüpi kinnismuistised ehk maaküljes kinni olevad muistsied. Uut tüüpi kinnismuististeks on... ...kindlustatud asulad nt Saaremaal Kaali ja Asva, Irust, Narva lähedalt Joaarust. Asva näitel: Kindlustatud asula hõlmas 3500m2, seda piiras muldvall, peale oli laotud
1. Karjakasvatus 2. Vene kirves. Eestlaste etnogenees päritolu . Esemelised ajalooallikad arheoloogia Laibad, luud antropoloogia Keeleteadus Geneetika 19. saj lõpp vanem teooria 1990ndad uuem teooria Refuugium jääajal paik, kus inimesed elasid ja jää eest peitusid. Pärast jää taandumist asuti elama uutesse paikadesse. Pronksiaeg 1800-500 eKr. Pronksesemed olid eesti aladel suhteliselt haruldased, esemeid sai hankida vahetuskaubanduse kaudu ning olid kallid. Kivist esemeid hakati valmistama sama kujuga nagu pronksesemed. Eesti aladel pronksi algaineid polnud. Pööre toimus umbes 1100 eKr, on võimalik rääkida uutest nähtustest Eesti pinnal. Pronksiaja teine pool on leiduderohkem, uut laadi muistised. Aastast 1100 eKr hakati rajama Eesti aladele kindlustatud asulaid. Leiukohad Põhja-Eestist või Saaremaalt(rannikupiirkonnad). Läbi uuritud on 5 kindlustatud asulat Asva, Kaali, Iru, Narva-Joaoru, Ridala
Nöörkeraamika kultuuri. Kunda kultuur Kõik mesoliitikumi ehk keskmise kiviaja (u 9000 5000 eKr) asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri. Kunda kultuuri asukad rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud loomi. Järved ja jõed pakkusid ka paremaid liikumisvõimalusi. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kunda kultuuri asukate tööriistad olid tehtud kivist, luust ja sarvest ning ka puust. Kasutati kivikirveid, mis olid ebakorrapärase kuju ja konarliku pinnaga. Kunda kultuuri elanike elatusaladeks olid kalastamine, jaht (kütiti veiseid, põtru, kopraid, karusid jne.) ja tegeleti ka hülgeküttimisega. Tegeleti ka korilusega. Kammkeraamika kultuur Umber 4000. a. paiku eKr levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. Tulid kasutusele paremad savinõud, mida oli kaunistatud lohukeste ja kammi
1)JÄÄ MÕJU EESTI PINNAMOELE Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Maapind hakkas pärast jää alt vabanemist kerkima. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala järk- järgult Lääneme arvel suurenenud. 2)INIMASUTUS EESTIS ca 11 000 a vana(e. tekkis 9000 a. ekr) 3)AJALOOLISE AJA PERIOODISEERING. 1.Keskaeg(1200-1561) 2.Uusaeg(1561-1918),alajaotus: Varauusaeg(1561- 1816/1819)3.Lähiajalugu-ehk uusim aeg(1918-) 4)MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg-vanem kiviaeg ehk paleoliitikum; keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum;noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Pronksiaeg-vanem pronksiaeg ; noorem pronksiaeg. Rauaaeg-vanem rauaaeg-eel- rooma rauaaeg ja rooma rauaaeg ; keskmine rauaaeg ; noorem rauaaeg-viikingiaeg ja hilisrauaaeg. 5)KERAAMIKAKULTUURID KUNDA KULTUUR KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR KULTUUR ASULAKOHAD
kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus asustus) mesoliitikum keskmine kiviaeg, Eestis IX a.t. eKr (u 7500) kuni V a.t. eKr (u 3000), töö- ja tarberiistad kivist, sarvedest, luudest neoliitikum noorem kiviaeg, Eestis V a.t. eKr kuni II a.t. eKr, asjad samadest materjalidest, kuid paremini, kaunistati savinõusid Kunda kultuur arheoloogiline kultuur mesoliitikumi ajastul, asulad levisid Läänemere idaranniku maades; oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur IX või VIII a.t. eKr kuni V a.t. eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes.
Muinasaeg 1. Muinasaja perioodid a. Kiviaeg - u 10 000-1 800 eKr i. Paleoliitikum - u 10 000-9 000 eKr ii. Mesoliitikum - 9 000-4 900 eKr iii. Neoliitikum - 4 900-1 800 eKr b. Pronksiaeg - 1 800-500 eKr i. Vanem pronksiaeg - 1 800-1 100 e Kr ii. Noorem pronksiaeg - 1 100-500 eKr c. Rauaaeg - 500 eKr-1250 pKr i. Vanem rauaaeg - 500-450 eKr ii. Keskmine rauaaeg - 450 eKr-800 pKr iii. Noorem rauaaeg - 800-1250 pKr 2. Vanimad asulakohad a. Kunda kultuur, Mesoliitikum i. Pulli asula - 9 000-8 550 eKr 1. Kiviriistad, tulekivi, luust ja sarvest tehtud esemed 2. Jaht, kalapüüdmine ii. Kunda asula - 8 700-4 950 eKr 1. Luust, sarvest, tulekivist ja kvartsist tööriistad 2. Jaht, kalapüüdmine 3. Tähtsamad arheoloogilised ku
Kõik kommentaarid