10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gdjgdg gdjdg
Õppematerjali autor
imperialism 1.Mis on imeprialism? Iseloomusta. Suurriikide püüe maailma valitseda. Püütakse saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu maailmas, kolooniate vallutamine, majandusliku mõjuvõimu laiendamine, sovinismoma rahvuse teistest paremaks pidamine. 2.Mida kujutasid endast monopolid?, miks olid ettevõtjad huvitatud monopolist?Mida tegid ettevõtjad selleks? Püsiv turuseisund kus toodet või teenust pakkus ainult üks müüja. See tõi suurt kasumit kuna puudus konkurents ja müüja võis kehtestada sellist hinda nagu ise tahtis. 3.Millised olid maailmamajanduse iseloomulikud jooned 20.s. alul? Tööstuse arengu kiire tempo(kasvas 2%), tekkis juurde uusi tööstusharusid(elektrotehnika, autotöstus, raudtee), monopolid, teaduse ja tehnika saavutused(konveier), kapitali väljavedu(investeeriti raha maadesse kus teenida kasumit), globaliseerumine(majandus muutus rahvusvahelisemaks) 4.Millised olid 1905.a. rev. Põhjused V
1. Mis on imperialism? Iseloomusta seda. Imperialism- suurriigid püüavad saavutada mõjuvõimu kogu maailmas *koloniaalimpeeriumite teke *laienes suurriikide majanduslik võim maailmas *sovinism- marurahvuslus 2. Mida kujutasid endast monopolid? Miks olid ettevõtjad huvitatud monopolist? Mida tegid ettevõtjad, et endale monopoli saada? Monopol on turuseisund, kus mingi toote- või teenusepakkujaid on ainult üks. Monopol oli ettevõtjale kasulik, kuna siis sai ise hinda dikteerida. Ettevõtjad alandasid hindu, kui mõni teine ettevõtja tahtis turule tulla ning seetõttu läksid noored ettevõtted pankrotti. 3. Millised olid maailmamajanduse iseloomulikud jooned 20. s alul? *tekivad monopolid *maailma majandus globaliseerub *tööstuse kiire arengutempo 4. Millised olid 1905. a. rev. põhjused Venemaal? *taheti rajada emakeelseid koole *talupojad tahtsid maad *rahvas tahtis demokraatlikke vabadusi (rahulolematus tsaari ainuvalitsemisega) *töölised nõudsid olukorra parandamist 5.
Maailm 20. Sajandi algul Imperialismiajastu Sovinism e marurahvuslus- Oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Kuulus suurtele rahvustele. Imperialism Suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas Suurriigid põhjendasid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi
kommunistide mäss 1922-24 rahvaloendus 1922-1924 – 88% eestlased, 8% venelased, 2% baltisakslased, rannarootslased, juudid. 1925- kultuurautonoomia seadus (taotlesid sakslased, juudid) Kultuurkapitaliseadus- hakati iga müüdud toobi alkoholi pealt maksu 1928- majandus saadakse stabiilsemaks, rahareform, 30te aastate algul nullib majandusedu maailmakriis. Majanduskriisist tuldi välja sellega, et 1932. a- devalveeriti krooni 1/3 võrra, kuid astuti kohe tagais, sest pärast sellist otsust puudus Tõnissonil igasugune toetus. Hakati suurendama tööstustoodangut ja riik lõik väga palju tööstusettevõtteid, As-e, 1/3 toodangust riigietttevõtetet poolt.
-Esimesed rahvuslikud seltsid kujunesid alles XX sajandi alguses. -Nagu mujal Venemaal, jäi ka Petserimaal püsima külakogukondlik elukorraldus. -Tänu sellele jäi siinne rahvas kehvemale elujärjele, mis hakkas paranema alles Eesti Vabariigi ajal. 37.Majanduse areng 1870-1914: Raudteede rajamine -Eesti majandusellu tõi suuri muutusi raudteede rajamine. -1870.a.valmis esimesene Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburgiga. -Uue sajandi algul sai raudteeühendus Tallinnaga ka Haapsalu. -Ehitati ka kitsarööpmelisi raudteid. -See ühendas Pärnu Valgaga, Mõisaküla Viljandi ja Tallinnaga ning Türi ja Paide Tamsaluga. -Raudteed sidusid Eestit senisest tihedamalt nii Venemaa pealinna kui ka susekubermangudega, samuti Läti aladega. -Nii avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks, eriti Eesti põllumajandustoodete saatmiseks Peterburi turule. -Raudteede olemasolu soodustas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist.
AJALUGU Õppematerjal: Eesti ajalugu: 1. A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA..............................................................................................................
1710.a oli Liivimaal tugev katkulaine, mis nõrgestas oluliselt kaitsjaid. Tallinna kapituleerimisega otsene sõjategevus Eestis lõppes. 1721. a Uusikaupunki rahu- Ingeri, Eesti-ja Liivimaa liideti Vene riigiga. Tagajärjed: Ingeri, Eesti-ja Liivimaa liideti Vene riigiga. Venemaa sai vaba pääsu Läänemerele. Rahvaarv langes 170 000 inimeseni, sest 1700-1710 toimus laastav sõjategevus Eestimaa pinnal, pluss 1710-1711 tugev katkulaine. 19.saj talurahva reformid 19.saj algul olid talupojad pärisorjad. 1802.ja 1804. a talurahva muudatused- põline talude kasutamisõigus, kindlad koormised, piirati kodukariõigust, lubati vallasvara, hakkas kujunema vallakogukond 1816.ja 1819. a seadused- isiklikult vabad, osaline liikumisvabadus(kuid maa jäi ikka mõisnikule), perekonnanimed, teokoormised muutusid teorendiks(mõisnik määras), loodi vallakogukond, valiti vallaesimees (E-vallatalitaja, L- vöörmünder) 1849 ja 1856
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid