1. Materiaalne surm ( elundid ei tööta, kehaga on midagi juhtunud, huuled tõmbuvad siniseks) 2. Vaimne surm Kaks matust- 1. väike matus (keha matmine) 2. suur matus tavaliselt 40 päeva pärast (hinge saatmine) Kaks elu- 1. materiaalne elu ( elu mida me elame) 2. vaimne elu unenägudes. Kaks südant- 1. materiaalne süda mis pumpab verd 2. südame hing mis armastab jne. Inimene- 1. materiaalne 2. vaimne - animism - algab polüteism Kana- kõik teised kanad on ära materialiseerunud ja üks (nt must kana) on kanade kuningas ja hingehoidja 1. materiaalne 2. vaimne Kuusk- kõige suurem kuusk on kuuskede karjane ja nö kuuskede kuningas, kes kannab vimu...kõik teised kuused on matrialiseerunud. *Või siis puu ja üks puu nt tamm on puude karjane. 1. materiaalne 2. vaimne Metsaelukad- nende karjane on metsahaldjas kes omab vaimset aspekti ja on karjane 1
2 surma: - M. - V. 2 matust: - väike matus - kehamatus - võimalikult ruttu - suur matus - söömamatus 2 elu: - M. - V. - unenäod - sellised, milles ma tean, et magan ja juhin oma unenägu 22.09.2011 Hinged animismis Wuudth Dualistlik - pluralistlik hingekäsitlus Kehahinged - keha juures ja kuhugile minna ei saa: - elundite hinged - hingeloom - hingus/leil/toss (toss öeldi suurloomade kohta, mitu tossu on laudas?) - vari o mina (-isiksus) o ise (-päritav hing) o nimi (-eufemism(ehk peitesõna)) Vabahinged: 1. irdhinged (eemaldumine) 2. siirdhing (sisenemine) Esimesed kaks on põhimõtteliselt samad. 3. lahushing - puuhing 4. väeloom/kaitsevaim (katoliikluse pühakute juured) 5. teisik 6. abivaimud ,,+" 7. lisahinged ,,-,, < vead 8
Suhe surnutesse on kartev ja seepärast luustik põletatakse. Et surnu üles ei tõuseks – seoti laip kinni, murti jäsemed või selgroog, suleti koobas, surnu torgati vaiaga läbi, maeti sügavamale.. Looma luusid süües ei murta, need viiakse metsa tagasi, kus neist uued loomad tekivad. Animism = esivanemate kultusaeg. usk hingedesse, haldajad, eestlastel emad-isad. Oruvaim, kivivaim. Tekivad iskustatud vaimolevused. Toimus mina-teadvuse moodustumine. Usuti, et inimesel on erinevad hinged: 1) kehahing – keha juures: hingushing, leil, toss 2) vabahing – võivad liikuda: irdhing, siirdhing. 3) Vahepealsed – vari, minahing – väljendab personaalsust, ise (võib suguvõsa piires kuju vahetada). Teisik – kõike on vähemalt 2 ja temast saab aimu ärkvelunes – väljendas end kivi, vihma või muu kaudu.., peeti oluliseks sidet mitteinimliku maailmaga. Kõik on seotud Emakese Maaga ning taevaga (Ilm). Usuti, et haigustel on omad põhjustajad (koeranaelad koerast jne..)
Matthias Johann Eisen (1857-1934) Hariduselt teoloog, väga palju kirjutanud mees. Rahvausundiga tegelemiseks sai inspiratsiooni Hurdalt. Erinevalt Hurdast hakkas aga palju kirjutama ning avaldama. Hakkas rahvaraamatuid populariseerima. Teine suund oli teaduslik uurimistöö: artiklid, „Eesti mütoloogia“ I-IV. Ei oska olla allikakriitiline, võtab korrespondentide juttu tõena, avaldab tekste mugandatuna, arvestab ka pseudomütoloogia tekste. Animistlik: igal asjal on oma haldjas. Oskar Loorits (1900-1961) Õppis keeleteadust ja rahvaluulet. Teaduslik, analüüsiv lähenemine. Juhib stipendiaatide ja korrespondentide tööd. „Liivi rahva usund“ I-IV, „Grundzüge des estnischen Volksglaubens“ I-III. Kultuuriajalooline paradigma: ajalooline lähenemine, kultuurimõjud- ja laenud, subjektiivsus – on lugenud palju materjali, on asjad, mida peab tähtsaks ning mille toel hakkab tõlgendama. Olulised on esivanemate hingedel ja
PALDISKI GÜMNAASIUM TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD UURIMISTÖÖ Andrei Sorokin 12 Õ klass
........................................................7 2.3. Hülgepüük............................................................7 2.4. Põlluharimine.........................................................8 3. MÜTOLOOGIA JA KOMBED...................................................9 4.1. Libahunt.................................................................9 4.2. Haldjad..................................................................10 4.3. Maa-alused ja härjapõlvlased..........................................11 4.4. Surnute austamine.....................................................12 Kokkuvõte...............................................................................14 Kasutatud kirjandus.....................................................................15
algus, sest jumalakartlik hing surra ei saa: ,,- , 3", . ( 2004: 516). Surm võib olla ka vaimne, kui inimene ei tunneta enam Püha vaimu ja on patune: ,, , . , "4, . ( 2004: 218). 2 eRT: Surma põhjuse tuvastamise seadus §3 [WWW] https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=895466, viimati vaadatud 27.09.2008 3 Surm ei ole lõpp vaid kõigest üleminek või ümberasumine ajutiselt teekonnast igavikku. 4 Nagu hinge lahutamisel kehast sureb keha, nii ka Jumala lahutamisel hingest sureb hing. Tõeline surm tuleb siis, kui hing eraldub Jumalast ning ühendub patuga . 5 2. Matmiskombestik 2.1. Ajalooline ülevaade matmiskombestiku kujunemisest muistses Eestis Eesti muinasaega jagatakse kivi-, pronksi- ja rauajaks. Kiviaegseid (9000-5000eKr) kalmistuid
Spiritismi pooldajatel pole oma piiblit, kuid neil on spiritismiõpetus, mille on automaatkirjutusmeetodil üles tähendanud vaimulik William Staneton Moses. Kokkuvõttes tunnistavad spiritistid, et maailm koosneb seitsmest eksisteerimise tasandist, millest füüsiline olemine on kõige madalam. Pärast surma satub enamik hingi esimesele tasandile, mida tuntakse kui Suveriiki. Seal meenutab kõik maist eksisteerimist, aga kannatused puuduvad. Edasi võivad hinged kanduda ka kõrgematele tasanditele. Need, kes jõuavad "seitsmendasse taevasse", elavad koos Jumalaga. Suurem osa spiritismiõpetusi järgib seitset põhimõtet: 1. Jumal on kõigi isa. 2. Inimene on inimesele vend. 3. Inimese hing ühineb vaimude ja inglite riigiga. 4. Inimhinge elu on lõputu. 5. Inimene kannab oma tegude eest vastutust. 6. Kõikide headele ja halbadele tegudele, mis Maa peal korda on saadetud, järgneb tasu või karistus. 7
aga müütide kogum või uskumussüsteem, mille keskmeks on vaimolendid, kes elavad inimeste kõrval kuid ei ole kehalised olendid. Vaimolendid on inimestest erinevad (keatud, kurjad, otlikud, pole varju, ei jäta jälgi, punased silmad, mustad ambad, võõras keel). Seos maise maailmaga – kuidas deemonid saavad kehad. Kultuuriline kontekst. Demonoloogia kui kõrgreligiooni ja rahvausundi kokkupuuteala nt Piiblis. Seostub üleloomulike olenditega kes ei ole jumalad,pahaendelised hinged, sh ka taevast langenud inglid. Deemonid olid tähtsal kohal keskajal ristiusus. 13. Millised on demonoloogia põhilised žanrid? Too mõni näide tänapäeva demonoloogilistest uskumustest? Demonoloogia põhilised zanrid on piibel, muistend, eksempel, traktaat jne. Tuntuim tänapäevane demonoloogiline uskumus, et Lucifer on taevast langenud ingel, kes nüüd on saatan. 14. Kirjelda, missugused arusaamad ka motiivid avalduvad eesti kodukäija uskumustes.
16. Ava mõiste hiis tähendusvälju läänemeresoome rahvastel. Kirjelda eesti hiiepärimuses avalduvaid käitumisnorme. Hiisi peetakse sageli algseteks matusepaikadeks, kuigi hiit ei saa pidada kalmistu sünonüümiks. eesti: hiis, iis, vadja: iisi; soome-karjala: hiisi; hulk erinevaid etümoloogiaid, nt Tette Hofstra < muinasgermaani sdn `külg, rand, äär, serv' hiis kui püha koht, eraldatud ala hiis kui jumal või haldjas (vt ka hitto, hiisi, hiidenväki) hiis kui kalme, teispoolsus (vrd Hiiela) hiis kui hiid (hiiglane) Pole ühtlaselt tuntud lms rahvastel; osalt suuremad puuderühmad, osalt üksikud puud. Puid ei tohtinud segada, puutuda ja kindlasti mitte maha võtta. Ka ei tohtinud korjata hiiest oksarisu või muud maas vedelevat. Sealt ei tohtinud heina niita. Pühakoha puutumiskeeld. Hiite rändamine?
Mõisted 1. Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk. 2. Riitus mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid. 3. Müüt tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused. 4. Vägi - ehk mana on kogu maailma täitev elustav jõud, mida saab koguda (nt amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda peab kaitsma võõra väe eest. Paikneb juustes, küüntes, veres, süljes. 5
Sui generis nähtus iseenesest. Üleloomulik ja loomulik. Sakraalne ja profaanne. Tabu Üleloomulik vägi on religiooni ja maagia objekt nähtus, mis ei ole inimesele ehk subjektile tema meeleelundite kaudu objektiivse reaalsusena kogetav. Olemasolev teave selle kohta on mütoloogiline või teoloogiline. Üleloomulik vägi on iseloomulik üleloomulikele olenditele (Jumal, jumalad, vaimud, hinged jne). Loomulik on nähtus või objekt, mis on meile aistitav, tajutav või tuletatav kui objektiivne reaalsus. Piir üleloomuliku ja loomuliku vahel on liikuv vastavalt 2 inimtunnetuse arengule. Sakraalne ehk püha on nähtus, olend, paik või ese, milles on üleloomulik vägi, millel on usundiline kaitse ja mida austatakse, kummardatakse ja teenitakse.
Oli India mütoloogia asjatundja. Tema arust oli müüt keelehaigus. Lang esindas evolutsioonilist müüdikäsitlust. Tylor kasutas võrdlevaid meetodeid lähtudes progressiideest. Frazer koondas eri tekste inimkonna rituaalidest kokku. Ta oli jumala või kuninga tapmise rituaalide käsitleja. Kaks peamist müüdiuurimise suunda 20.saj. esimesel poolel Ritualistlik. Harrison: Müüt pole midagi muud kui riituse toime sõnaline vaste, seega müüti pole ilma riituseta, ehkki riitus võib olla ajas hävinud ja jätnud järele kas müüdi või mõne muundunud alaliigi. Näiteks muinasjutu rahvajutu. Psühhoanalüütiline. Ritualism pärineb inglise ja psühhoanalüüs saksa keel- kultuurkonnast; sotsioloogias ja strukturalismais in oluline prantsuse panus. Strukturaalne müüditõlgendamine toonitab müüdi osatähtsust konfliktilahenduse vahendine ja vastandite vahendajana kultuuri ja ühiskonna toimes ning eriliselt looduse ja kultuuri dihhotoomias.
Teised inimesed pidasid veel mõnd üksikut hunti. Tambet ütles: ,,Meie esiisade ajal ei jooksnud ükski hunt metsas vabalt ringi!" Hiie ei suutnud kuidagi hundipiima juua, talle valati seda väevõimuga suhu, aga ta oksendas kõik välja. Tambet oli vihane. Hiietark ütles, et haldjad on tütre ära nõidunud, seepärast too piima ei joogi. Hiie pidi hiies ööbikuajusid sööma, aga see ei aidanud. Ülgas hirmutas tüdrukut, et haldjas kägistab ta ära, kui ta piima maha valab ja ära ei joo. Seda muidugi ei juhtunud. Lõpuks ütles Ülgas isale, et tüdrukul on peal haldjarahva needus ning ta hakkab piima jooma 10 aasta pärast. Metsas hulkudes leidsid poisid palju kulda, mida Põhja Konna abiga laevadelt riisutud oldi. Aga nad jätsid selle sinnapaika. Mis kullaga metsas ikka teha! Nad kohtusid raukadega ja said teada, et Põhja Konna valvab valvur, kes ükskord oma ameti edasi annab. Peab olema võti, mis koopa ukse avab
Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") * Eesti hõimude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. * Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid. * Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse (nt Lääne-Eestis pühak Antoniusega seotud haldjas Tõnn).
• Hõimu-/sugukonnasisesed o Ürgdemokraatia – võimuinstitutsioonid puuduvad, kõik ei ole võrdsed (saaki ei jagata võrdselt) o Kärajad – tähtis probleem, mida peab arutama, otsust ei võeta enne vastu, kui kõik on nõus. • Hõimudevahel o Veritasu o Eksogaamia – naine võetakse teisest hõimust eesmärgiga häid suhteid hoida Pronksiaeg • Vanem 1800-1100 e.m.a o Animism – maailm ei toimu iseenesest o Kaali – oluline pühakoht, kivimüüriks 1600 hobuvankritäis kive • Noorem 1100-500 e.m.a o Soome-Ugri hõimud o Majandus: ▪ Põlispõllud ▪ Kahevälja süsteem (viljakasvatus ja loomakasvatusalasid vahetati) o Hajaasustus ▪ Esimesed väikesed kindlused (mittetootev töö ja ülejäägid) ▪ Territoriaalne printsiip
ja 20. sajandi suunda müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). Nimeta seejuures vähemalt kahte neid suundi esindavat müütide uurijat. 1) Ritualistlik – esiisadeks nn Cambridge’i koolkond, vaimne ristiisa E. B. Tylor ning James G. Frazer ja Jane. E Harrison. Harrison: müüt pole muu kui riituse toime sõnaline vaste, nad on vastastikku lahutamatud nagu kull ja kiri. Ei ole müüti ilma riituseta, ehkki riitus võib olla ajas hävinud ja jätnud järele kas müüdi või mõne muundunud alaliigi (muinasjutt, rahvajutt jne). Klassikalised filoloogid, kelle kaudu muinasteadusesse tuli etnoloogiat ja antropoloogiat. Avastati viljakusekultust, loodusvaime, surevaid jumalusi jne. Liialdused: leiti paganliku nõiakultuse jälgi kõikjal Euroopas, mõrvadeks või hukkamisteks maskeeritud inimohvritega (nt Jeanne d’Arc) Lord Raglan:
vihjeliselt (mütologeemidena) soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia liistule 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Arktika ja subarktika küttide usund: maailma loomine, samaanid, saagi ja loomade isandad, loomaliikide kaitsjad, mobiilsed pühamud Kombineeritud elatusviisiga põhjapõdrakasvatajate usund: valduste tekkimine, haldjad (peremehed-pereaised, isandad ja emandad), perekondlik kultus, ilmajumal (pikse-, taeva- ja tormijumal), paiksed pühamud Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: loodusjõud (algelemendid), teadja/ravitseja, maja- ja paigahaldjad, esivanemate austamisega seotud pühamud Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud kontseptsioonid, maaema ja taevajumal (deus otiosus), viljahaldjad, külapühamud ja preestrid
täielikult, nirvaanani on võimalik jõuda ainult iseenda jõul, Jumal ei ole vajalik, nirvaanasse jõudmine on ainult munkadel võimalik. 17. Sangha-budistlik kogudus (kitsamalt), kõik budistid (laiemalt), koosneb ilmikutest ehk tavabudistidest ja mungadest/nunnadest (rangemad reeglid ja põhimõtted). 18. Šariaat-islami seadus, mis põhineb koraanil. 19. Džihaad-vabatahtlik võitlus islamiusu kaitseks, inimene, kes džihaadis sureb, läheb paradiisi. Jaguneb suureks džihaadiks (võitlus iseendas) ja väikseks džihaadiks (võitlus välise jõu vastu). 20. Hidžra-Muhamedi väljarändamine Mekast 622 pKr usulise tagakiusamise tagajärjel. Saab alguse moslemite ajaarvamine. 21. Messias-tõlkes salvitud, võitud. Messias on lunastaja, valitseja, kes toob kaasa jumalariigi ja Jumala valitsuse. 22. Rabi-juutide eespalvetaja, kes viib läbi jumalateenistusi. 23
Ausalt ei kannata tema jutu järgi neid kirja panna siin, sry Religioon on jumalausk, ühe või paljude maistest tingimustest kõrgemal seisvate isikute tunnustamine. Religioone hakati jagama kaheks: teistlikud (keskne usk jumalasse kui kõrgemasse olendisse) ja mitteteistlikud (kujutlus taolistest jumalatest võib olla olemas, kuid ta on teisejärguline, põhitähelepanu on loomadele, taimedele, esivanemate hingedele jne) 19. sajandil uurijad sõnastavad palju religioonivorme nt animism (usk loodusobjektide ja -olendite hingestatusse) ja totemism (usk inimkonda suhetesse teatud loomade ja taimedega) 20. sajandi esimesel veerandil kerkib esile uus mõiste püha või pühadus. "Religiooni olemus ei peitu jumalausus, vaid pühaduse kogemuses." Religioon on inimese elamuslik kohtumine pühaduse tõelisusega. numinoosne nuumen on ebaisikulise jumala vägi, mis annab endast inimestele märku. Pühadus on ambivalentne
Negatiivne askees - keha piiratakse läbi loobumiste, näiteks toidust, varandusest. Positiivne askees - keha kurnamine läbi liialduste liigsöömine, ohjeldamatu sekselu. Miks ja millal sooritatakse üleminekuriitusi Riitused, mille käigus viiakse inimene ühest sotsiaalsest seisundist teise. Sellised riitused toimuvad nt sünni, täisealisuse, abielu ja surma puhul. Naiste puhul on veel kaks lisa riitust: menstruatsioon ja sünnitamine, mis on pühad asjad, mille puhul tehakse samuti riitus. Nt täiskasvanuks saamise riituse puhul saadetakse laps initsatsioonilaagrisse ja seal ta elab mingi aja, mille jooksul võidakse talle jahti pidada ning ta peab elus püsima. Kui sealt lõpuks tagasi tulla siis tehakse pidustused mille käigus täiskasvanuks saamiseks tehakse teatud toiminguid: armistused, sälgutamised. Ürgilmutuse teooria Teadlased võrdlesid erinevaid loomismüüte ja leidsid, et loomismüüdid on väga
tegema. Hiie tahtis Intsu poegi näha, kuid Leemet haaras ta enda embusesse ja ei lasknud tal urgu minna, sest kartis, et Linda tervitab Hiiet kui oma miniat. Hiie tõttas koju. 17. Leemet otsustas Hiiega sellest ebameeldivast kallistusest rääkida. Ta aga ei leidnud Hiiet. Leemet kuulis tüdruku kisa ja kohtus Magdaleenaga, kes oli metsa marjule tulnud, kuid oli ussi käest hammustada saanud. Tüdruk kartis, et sureb ära. Leemet sisistas ussisõnu ja väike madu roomas kohale. Leemeti palvel imes uss Magdaleena jalast mürgi välja. Magdaleena hüppas suurest rõõmust Leemetile kaela ja suudles teda põsele. Nad läksid tüdruku palvel külasse. Magdaleena jutustas isale, mis oli juhtunud. Johannes uskus, et ussisõnu pole olemas. See oli jumala tahe, et uss Magdaleena jalast mürgi välja imeks. Leemet ärritus ja pidas neid, kes ussisõnu ei oska, arututeks sitikateks
varsti lapse ja hakkas lapsele nahast särki tegema. Hiie tahtis Intsu poegi näha, kuid Leemet haaras ta enda embusesse ja ei lasknud tal urgu minna, sest kartis, et Linda tervitab Hiiet kui oma miniat. Hiie tõttas koju. 17. Leemet otsustas Hiiega sellest ebameeldivast kallistusest rääkida. Ta aga ei leidnud Hiiet. Leemet kuulis tüdruku kisa ja kohtus Magdaleenaga, kes oli metsa marjule tulnud, kuid oli ussi käest hammustada saanud. Tüdruk kartis, et sureb ära. Leemet sisistas ussisõnu ja väike madu roomas kohale. Leemeti palvel imes uss Magdaleena jalast mürgi välja. Magdaleena hüppas suurest rõõmust Leemetile kaela ja suudles teda põsele. Nad läksid tüdruku palvel külasse. Magdaleena jutustas isale, mis oli juhtunud. Johannes uskus, et ussisõnu pole olemas. See oli jumala tahe, et uss Magdaleena jalast mürgi välja imeks. Leemet ärritus ja pidas neid, kes ussisõnu ei oska, arututeks sitikateks. Johannes seletas, et
* Religioon - mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutluste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. * Usk inimese poolne hoiak üleloomuliku suhtes (sõltuv hoiak inimene tahab end sellega siduda). * Religiooni kaks omavahel seotut põhikomponenti on müüt ja riitus. -) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd
(ATU 670, tuntud ka kui “Kuke õpetus”) ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7)? Lavaline kaksus, mao kõne?, sugupoolerollide paikapanek, hoiatus uudishimu/ sõnakuulmatuse eest, karistus 16. Kuidas on seotud omavahel piiblimüüt inglite langemisest (nt Js 14:12-21, Ilm 12:1-10) ja rahvapärane seletus haldjate tekkimisest? Sarnaselt piiblimüüdile visatakse osa ingleid taevast alla, kuid rahvapärase seletuse järgi tekkisid allakukkunud inglitest haldjad. Vette kukkunud inglitest said veevaimud, maale kukunutest maahaldjad ja metsa kukkunutest metsahaldjad. 17. Kirjelda [nt Ü. Valgu artikli põhjal], kuidas 19. sajandi Eestis transformeerusid muistendid muinaspärandiks ja neile omistati rahvuslik väärtus. Algas Faehlmani muistendite kirjapanemisega. Muistendite üles kirjutamine tõstis nad tähtsamale kohale ning kirjapanemise käigus muudeti nende sisu fiktsioonile ja minevikule läheasemaks,
Usundilugu Looduskultuur. surnu hing ei pruugi olla negatiivne. immanentsus-siin poolne maailm(nähtav) transendentsus-nähtamatu maailm kuid siiski eksisteeriv. loodusrahvad arvavad et kui elavad meenutavad surnuid ja aitavad neid siis surnutelt tuleb soosiv suhtumine, kuid kui elavad esivanemad ei pea surnuid meeles siis surnu hing haihtub vms. looduskultuuri inimesed on ümbritsetud väga plajude tabudega(usulised keelud)(tegutsemis-, rääkimiskeelud) kui keegi ära sureb siis tema nime kõlaga sõnu ei tohi enam mainida. religioosseid keelde tuleb pidada sest see aitab inimkonnal pidada. Tsantsa-kuivatatud ja kokku tõmbunud inimpead , mis on pärit ekuadorist, sellega saab vaenlase väe. Vaimuolendid: Loodusvaimud-seotud mingi loodusliku asjaga. usutakse loodusvaimudesse. loodusvaim võib olla inimese sarnane surnuvaimud-kummitused, kui inimene on valestisurnud, vales kohas surnud, vanadusse suremine on ebaloomulik.
Kui ema lapsega haiglast koju saabus, olid nende esimesteks külalisteks meedikud, kes tulid selleks, et näidata, kuidas last mähkida, sööta, kuidas talle juua anda jne. SUHTUMINE SURMA JA MATUSTESSE Suhtumine surma, suremisse ja surnusse on igal inimesel erinev. On võimalik, et maainimesed suhtuvad surma teisiti, kui linnainimesed. Maainimesed peavad surma loomulikumaks nähtuseks, kui linnainimesed. Hirm surnu ees on inimlik, ning kedagi ei sunnita surnut vaatama. Üsnagi paljude matusekommete aluseks peetakse usku hauatagusesse ellu, kuid see võib olla ka inimlik surnukartus. Vanal seletati surnu silmade sulgemist sellega, et surnu ,,magab". Kombestiku- uurija on silmade sulgemist seletanud ka sellega, et surnu silmade sulgemine takistab lahkunul järeleminejaid välja valida. Samuti pidi nii surnu kui ka surija juures vaikselt olema. Samuti oli tavaks surnust ainult head rääkida. Arvati, et surm heastab kõik inimese patud.
Ainekursuse "Müüt ja mütoloogia" (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2015] 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt. Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling(1775-1854)-müüdi autonoomia. Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)- solaarmütoloogia,solarism. Evolutsionalistlik:Anndrew Lang(1844-1912)-animism Ritualistlik:Lord Raglan(1885-1964)-kangelaskuju tüpoloogia Psühhoanalüütiline:Sigmund Freud(1856-1939)-müütide unenägude seos. Sotsioloogiline:Emile Durkheim(1858-1917)-müüt kui ühisko
Praegu veel käiakse haudu hooldamas ja küünlaid süütamas kuid noorte seas on see kujunenud kohustuseks. Nt, paljudes kohtades Euroopas ja USAs on haudade hooldamine kellegi palgatöö. 6. Surnutele omistatavad funktsioonid nn esivanematekultuse perioodil Surnutega seostati vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usuti, et surnute hinged ohustavad paljusid objekte (müüriti näiteks kiriku seina sisse inimesi jne). Halbadel aegadel loodeti surnute abile. Surnuid kardeti ja austati. Külastati erinevatel aegadel matmispaiku ja käidi haudasid hooldamas. Lähedus esivanematega väljendus ka selles, et lapsed jätkasid oma esivanemate elutööd. 7. Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste suhete olulisemad indikaatortunnused
(19. sajandil sai allegooria - eriti looduslik - ainumoeks. Selle suuna esindaja Max Müller oma päikesemütoloogiaga väitis, et algselt olid nt kreeka ja india müüdid ja keeled samad, kuid aja jooksul müüdinimede tähendused tuhmusid. Miks iga müüt pidi olema päikeseaineline, seda ta kunagi rahuldavalt ei selgitanud.) 20. sajandist: ritualistlik (Jane E. Harrison; James G. Frazer) ja psühhoanalüütiline. Ritualistlik => Pole müüti ilma rituaalita kui riitus võib olla ajas hävinud ja alles on jäänud müüt või mõni muundunud alaliik. sotsioloogiline ja strukturalistlik (Claude Lévi- Strauss; Vladimir Propp). Struktualistlik => Võrdlev meetod. Müüdi teksti raskesti tabatavat tähendust saab „ilmutada“ seda teiste müütidega võrreldes (mis ei tarvitse olla sama päritolu). (20. sajandi kaks suunda ritualistlik ja psühhoanalüütiline - esimene nägi müüti riituse toime sõnalise vastena, nt Harrison
Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") * Eesti hõimude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. * Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid. * Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse (nt Lääne-Eestis pühak Antoniusega seotud haldjas Tõnn).
Peajumalad Egiptuses vahetusid 1) Vana riik - Horos, Ra ja Ptah 2) I vaheperiood – Atum 3) keskmise riigi ajal – Amon-Ra, jääb lõpuni. Ohverdati loomi ja seda võis teha ianult kuningas ehk vaarao. Ta telegeeris selle õiguse ka preestritele, kus pärandati seda edasi poegadele. Tõi sisse ka eeliseid, sest annetati palju. Ja ka kohustusi: jääkülma veega pesemine ja karvade maha ajamine. Preester ei tohtinud surnut puudutada, see tegi mustaks. Olid pühad, templi rajamise pühad, uusaasta püha. 2) kuningate kultus - 3) surnute kultus - 9.november 2.loeng Loengut peab: Marti Kalda Hinduism Indias pole probleemiks teiste usukude olemasolu. Oleneb milline on valitsev religioon. Indias pole ususõdasid olnud. Arvestatakse teistega. Riik või kirik peavad olemas koos või lahus? Indias pole see probleemiks. Põimitud mõlemad. Indias ainukesena riigi astroloog
Kendukalai, kes austas jumalanna Kamakhyat, laulis piirast teenistustalle laule. Rahuloleval jumalannal oli kombeks ilmuda ja alasti tantsida. Kuningas sai sellesteada ja n6udis braahmanilt, et temagi saaks jumalanna tantsu j?ilgida. Braahman lasi kuningalambi siiiidata ja salaja pealt vaadata. Jumalannalustas tantsu, kuid ta miirkas kuningat, hlibenes, istus maha ja kattis end kinni. Ta needis kuninga daa ja kuulutas, et kui keegi tema suguvdsast edaspidi jumalannat austab, siis ta sureb. Seesama pidi juhtuma Kendukalaiga.3 Lugu on selline. On rikas kaupmees, kel on seitse poega. Ta keeldub madude jumalanna austamisest. Tema nimi on Manoha, Manasd. Kas panid tiihele, et m66gad [mida tantsijatarid kiies hoidsid] olid mao kujulised? U.V.: Jah, t6epoolest - kobrakujulised. R.R.: Niisiis, maojumalanna tahab, et kaupmees teda austama hakkaks, aga ta keeldub. Jumalanna tpab i.ihekaupa maohammustuse liibi tema kuus poega. Isa ei tahtnud, et ka seitsmes poeg hukkub.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
