Kordamisküsimuste vastused (6)

4 HEA
 
Säutsu twitteris
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005
Kordamisküsimused eksamiks
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos.
·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi
·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks
·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse
ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks
Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist.
Koevedelik~15% keha massist
·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja
peridoneaalvedelik.
2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu.
·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele
optimaalsel tasemel.
·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia,
isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementide arv ja vere glükoosisisaldus.
3. Vere koostis ja põhiülesanded.
Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus.
·Veri koosneb:
a)vereplasma
b) vormelemendid ­ punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid
·Vere põhiülesanded:
a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine
b)transpordifunktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri
kannab:
·toitaineidseedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni
·jääkaineiderituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed)
·hapnikkukopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse
·hormoonejt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda
·hoiab ringluses fagotsüteerivaidvalgeliblesid
·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni
c)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma
ensüümid; kaitse verekaotuse vastu vere hüübimismehhanismi kaudu.
4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed.
·Kiire ja aeglase verekaotuse tagajärjed:
a)Kiire: vererõhujärsk langus, koed jäävad ilma hapnikust,kuhjuvad jääkained
b)surm, kui 30-50% verest väljub organismist 30 min jooksul
c)Aeglane: võib eemaldada kuni 75% verest, ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri tänu vererõhku säilitavate
mehhanismide rakendumisele:veresooned ahenevad, vesi liigub kudedest soontesse, diurees väheneb, ringlusse
suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Need mehhanismid käivituvad mõne minuti kuni mõne
tunni jooksul.
5. Vere füsikokeemilised omadused (viskoossus, osmootne rõhk, onkootne rõhk, pH).
·Viskossus: Viskoossusiseloomustab vere voolamisomadusi võrreldes sama koguse veega. Vereplasma
viskoossusmoodustab 1,9-2,6. Vereplasma viskoossuse määrab valgusisaldus (60-80g/l). Täisvere viskoossuson 4-6,
selle annavad lisaks valkudele vormelemendid, esmajoones punalibled.Vere viskoossus sõltub hematokritistja
plasma valgusisaldusest.Vere viskoossuse kasv koormab südant ja suurendab vererõhku
·Osmootne rõhk : ·oleneb aineosakeste arvust lahuses.·määratakse külmumistäpi languse järgi; (Vere puhul 0,56-
0,58ºC, mis vastab 7,5-8 atmosfäärile või 5500 mmHg.Samasugune osmootnerõhk on 0,9% NaCllahusel ).·60% vere
osmootsestrõhust on põhjustatud NaClpoolt, mis moodustab Na-ja Cl-ioone.·Osmootsetrõhku reguleeritakse neerude
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Kordamisküsimuste vastused #1 Kordamisküsimuste vastused #2 Kordamisküsimuste vastused #3 Kordamisküsimuste vastused #4 Kordamisküsimuste vastused #5 Kordamisküsimuste vastused #6 Kordamisküsimuste vastused #7 Kordamisküsimuste vastused #8 Kordamisküsimuste vastused #9 Kordamisküsimuste vastused #10 Kordamisküsimuste vastused #11 Kordamisküsimuste vastused #12 Kordamisküsimuste vastused #13 Kordamisküsimuste vastused #14 Kordamisküsimuste vastused #15 Kordamisküsimuste vastused #16 Kordamisküsimuste vastused #17 Kordamisküsimuste vastused #18 Kordamisküsimuste vastused #19 Kordamisküsimuste vastused #20 Kordamisküsimuste vastused #21 Kordamisküsimuste vastused #22 Kordamisküsimuste vastused #23 Kordamisküsimuste vastused #24 Kordamisküsimuste vastused #25 Kordamisküsimuste vastused #26 Kordamisküsimuste vastused #27 Kordamisküsimuste vastused #28 Kordamisküsimuste vastused #29 Kordamisküsimuste vastused #30 Kordamisküsimuste vastused #31 Kordamisküsimuste vastused #32 Kordamisküsimuste vastused #33 Kordamisküsimuste vastused #34
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
302 laadimist Kokku alla laetud
6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
climbatize Õppematerjali autor

Mõisted

veri, samasugune osmootnerõhk, osmootserõhuga lahused, veri, ehituse põhijooned, loome, punaliblede eellaseks, hemoglobiin, unikaalseks omaduseks, vere valgelibled, leukotsüütide, leukeemia, loomaliigist 25, moodustavad 30, leukotsüütide osakaal, jagunevad t, neerukahjustuste puhul, globuliini, gamma, respiratoorne atsidoos, veisel, difusioon, aktiivtransport, otsene aktiivtransport, sümport, membraanipotensiaal, rohkem na, sünaps, müeliintupega aksonites, akson, sünapsid, jagunevad erutus, refleksikaar, retseptor, refleksikeskus, refleksikeskus, lihaskiud, isotooniline, isomeetriline, südamelihase ap, süstol, puhkeolekus, kontraktsiooni ajal, eelkoormus, järelkoormus, kontraktiilsus, adrenaliin, türoksiin, aort, arterid, arterioolid, kapillaarid, veenulid, veenid, veresoonte väliskest, arterites, veenid, arteritest, veresooned, õõnesveenis 0, perifeerne takistus, kõrgvererõhuga, tavaline sissehingamine, hingamismaht, hingamissagedus, minutimaht, vitaalkapatsiteet, jääk, kollapsi, totaalkapatsiteet, tekib õhkrind, atmosfääriõhk, alveolaarõhk, hüpoksia, pneumotaktiline keskus, ventraalsed tuumad, maonäärmed, limanäärmed, parietaalrakud, pearakud, makku, gastriin, sap, peensoole ülesanneteks, soolehatud, mikrohatud, peensoole limaskestas, käärsool, peensoole lõpposas, äge diarröa, gastroenteriit, tenesm, sekretoorne, osmootne, malabsorptsioon, mäletsejate magu, aminohapped, osa nefa, valgud, valgud, bioloogiliselt väärtuslikud, looma n, põrsad, jood, tsink, vitamiinid, retinool, kaltsiferool, tokoferool, tiamiin, riboflaviin, pantoteenhape, püridoksiin, b12, askorbiinhape, biotiin, mäletsejalistel, hüper, kõigusoojastel loomadel, hüpotermia, vee soojusjuhtivus, hüpertermia, haigusseisundit, ühikuks neerus, epidermis, vahetavad 5, rasunäärmete sekreet, valuaistingu erivorm, proteiin, proteiin, türeotropiin, östrogeenid, kilpnäärme c, glükoosisisaldus, glükagoon, estradiool, progesteroon, innatsükkel, proestrus, estrus, metestrus, diestrus, hobune 21, progesteroon, platsenta, sünnitust, dilatatsioonifaas, ternespiim, rasvhapped, glütserool, piima tekkes, piima väljutamine, isaslindude sperma, kodulindude munajuha, aevastus, suuraju, limbiline süsteem, elektroentsefalograafia, silmamuna, sisaldav võrkkest, kumerus, kepikestes, väliskõrva ülesandeks, sisekõrva luulbürint, tigu, retseptoorsed rakud, maitsmisrakkude eluiga, maitsmismeelele, loomaliigiti, haistmismeel

Sisukord

  • FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005
  • Viskossus
  • Osmootne rõhk
  • Onkootne rõhk
  • Erütrotsüütide arvu määramine : Erütrotsüütide e. punaliblede
  • Leukotsüütide e. valgeliblede
  • Kõik või mitte midagi”
  • Kontraktsioonimehhanism 1
  • Kontraktsioonimehhanism 2
  • Müosiini
  • Kontraktsioonimehhanism 3
  • Kontraktsioonimehhanism 4
  • Energiaallikas
  • Sisaldus lihases
  • Energia vabanemine
  • Diastol
  • Kodade süstol
  • Vatsakeste süstol
  • Südame sagedus
  • Löögimaht e. süstoolne maht
  • Südame minutimaht
  • Südametalitluse hormonaalneregulatsioon
  • Südametalitluse närviregulatsioon
  • Vereringeosad
  • Sapipõis
  • Sapi sekretsioon
  • Peensoole 3 osa
  • Limaskest
  • Soolenõre
  • Jämesoole alaosad
  • Jämesoole motoorika
  • Kulu alusel
  • Lokalisatsiooni alusel
  • Raskusastme alusel
  • Klassifikatsioon (patogeneesi alusel)
  • Faktorid, mis määravad diarröa tekke
  • Võrkmik
  • Kiidekas
  • Libedik
  • Söögivaheaegadel
  • Nälgimisel
  • Valguainevahetus
  • Valkude põhiülesanded
  • Kõrge bioloogilise väärtusega on loomsed valgud
  • Süsivesikute ainevahetus
  • Süsivesikute ülesanded organismis
  • Kilpnäärme hormoonid
  • Hüpofüüsi kasvuhormoon
  • ,2,3,6,12
  • Mineraalained
  • Naatrium
  • Kaalium
  • Kaltsium
  • Fosfor
  • Magneesium
  • Kloor
  • Väävel
  • Mikroelemendid
  • Koobalt
  • Mangaan
  • Tsink
  • Vesi on
  • Vitamiinid
  • D-vitamiin e. kaltsiferool
  • E-vitamiin e. tokoferool
  • K-vitamiin
  • B1-vitamiin e. tiamiin
  • B2-vitamiin e. riboflaviin
  • B3-vitamiin e. pantoteenhape
  • B6-vitamiin e. püridoksiin
  • B12-vitamiin e. tsüaanokobalamiin
  • C-vitamiin e. askorbiinhape
  • H-vitamiin e. biotiin
  • Määramismeetodid
  • Metaboliseeruva energia
  • Netoenergiaks
  • Kehatemperatuur
  • Termoregulatsioon
  • Termoretseptoreid
  • Termoregulatsiooni keskused
  • Hüpotermia
  • Hüpertermia
  • Epidermis
  • Higinäärmed
  • Rasunäärmete
  • Nahaanalüsaatorid
  • Puute- ja rõhuärritusi
  • Karvkattega nahas
  • Termoretseptsioon
  • Hormoonid
  • Proteiinhormoonid
  • Steroidhormoonid
  • Hüpofüüsi hormoonid
  • NEERUPEALISTE HORMOONID
  • Neerupealiste säsi hormoonid
  • Epinefriin
  • Neerupealiste koore hormoonid
  • KILPNÄÄRMEHORMOONID
  • Kõrvalkilpnäärme hormoonid
  • Parathormooni
  • PANKREASEHORMOONID
  • Insuliini
  • Glükagoon
  • Somatostatiini
  • SUGUHORMOONID
  • Östrogeenid
  • Progesterooni
  • Relaksiin
  • Innatsükkel
  • Innatsükli faasid
  • Proestrus
  • Estrus
  • Metestrus
  • Diestrus
  • Kestus koduloomadel
  • FSH
  • LH ( luteiniseeriv hormoon)
  • Estradiool - ?
  • Progesteroon
  • Välised innatunnused
  • Embrüosiirdamise kasutamine
  • Platsenta
  • Platsenta hormoonide funktsioon
  • Progesteroon
  • Relaksiin
  • Östrogeen
  • Platsentaarne laktogeen
  • Sünnituse käivitumine
  • Sünnituse faasid
  • Eelfaas
  • Emakakaela avanemise e. dilatatsioonifaas
  • Loote väljutusfaas
  • Lootekestade väljutamine
  • Rasv
  • Laktoos
  • Valgud
  • Ternespiim
  • Ovulatsioonil
  • Viljastamine
  • Seljaaju
  • Seljaaju ülenevad juhteteed
  • Seljaaju alanevad juhteteed
  • Püramidaalsüsteem
  • Püramidaalsüsteem algab
  • Ekstrapüramidaalsüsteem
  • Piklik aju
  • Väikeaju
  • Väikeaju kõrvaldamisel
  • Asendi ja liikumise kontroll
  • Vaheaju
  • Suuraju e. otsaju
  • Suuraju koor
  • Talitluste lokalisatsioon suuraju koores
  • Limbiline süsteem - reguleerib kõiki vegetatiivseid funktsioone ning osaleb emotsioonide tekkes
  • Elektroentsefalograafia -- EEG
  • Autonoomne e.vegetatiivne närvisüsteem
  • Sümpaatiline närvisüsteem
  • Parasümpaatiline närvisüsteem
  • NÄGEMINE
  • TASAKAALUMEEL
  • Poolringkanalid
  • Vestibulaarrefleks
  • MAITSMINE ja HAISTMINE
  • Haistmine

Teemad

  • Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos
  • intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks
  • /3
  • ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks
  • koevedelik, vereplasma ja lümf
  • transtsellulaarnevedelik
  • Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu
  • Vere koostis ja põhiülesanded
  • Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed
  • Vere füsikokeemilised omadused (viskoossus, osmootne rõhk, onkootne rõhk, pH)
  • Viskossus
  • Osmootne rõhk
  • Onkootne rõhk
  • Vere pH
  • seal, veisel, hobusel, lambal, kanal; ehituse põhijooned
  • Erütrotsüütide arvu määramine
  • Erütrotsüüdid e. punalibled
  • Hematokrit
  • aneemiaks
  • Aneemia mõiste
  • Hemoglobiin
  • veisel, hobusel, seal, lambal, kanal; alaliigid, ülesanded
  • organismis alaliikide kaupa). Leukotsütaarvalemi mõiste ja tähtsus haiguste diagnostikas
  • kaitsefunktsioonis
  • Füsioloogiline
  • Patoloogiline
  • Leukeemia
  • Leukopeenia
  • Vereplasma koostis. Vereplasma valgud ja nende ülesanded
  • Vere puhversüsteemid. Puhversüsteemi talitlus (vesinikkarbonaatpuhvri näitel). Atsidoosi ja alkaloosi
  • mõisted ning võimalikud tekkepõhjused
  • Vere hüübimise põhietapid. Vere hüübimist mõjutavad faktorid
  • ja koduloomadel. Veregruppide määramine. Praktiline kasutamine
  • Inimesel
  • Veregrupid loomadel
  • Lümfi teke, koostis; lümfiringe
  • Ainete transpordi viisid läbi membraanide
  • Erutuvate kudede mõiste
  • vegetatiivsetele
  • animaalseid
  • Membraanipotensiaal ja selle teke
  • Aktsioonipotensiaal (AP) ja selle teke. Muutused membraani ioonikanalite permeaabluses AP kulgemise
  • ajal
  • Kõik või mitte midagi” seadus ja erutuse kadudeta leviku seadus
  • Närviraku ehitus ja funktsioonid. Neurogliia funktsioonid
  • astrotsüüdid e tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid
  • neurolemmotsüüdid e Schwanni rakud
  • Erutuse leviku iseärasused müeliintupeta ja müeliintupega närvikiududes
  • Akson e. neuriit
  • Sünapsi mõiste ja struktuur. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis
  • sünapsi
  • Refleks, refleksikaar ja refleksikeskus (mõisted ja iseloomustused)
  • Vöötlihaskoe struktuur. Sarkomeeri mõiste
  • sarkomeeriks
  • Lihaskontraktsiooni mehhanism ja energeetika
  • Lihaskontraktsiooni sõltuvus ärritaja tugevusest ja sagedusest
  • Lihastoonuse mõiste ja tekke põhjus
  • Silelihaskiudude talitluse iseärasused (struktuur, regulatsioon, plastilisus, AP teke ja kulg)
  • Südamelihaskoe struktuur. Südame automaatsus. Erutusjuhtesüsteemi struktuur
  • Süda on automaatne organ
  • Elektrokardiograafia mõiste, elektrokardiogrammi põhikomponendid
  • Südame tsükkel (faasid, vere liikumine eri faasides). Südame sagedus, löögimaht ja minutimaht
  • Diastol
  • Kodade süstol
  • Vatsakeste süstol
  • Südametalitluse hormonaalne (hormooni, adrenaliin, türoksiin) ja närviregulatsioon (sümpaatilise ja
  • parasümpaatilise närviimpulsi toime)
  • Südametalitluse hormonaalneregulatsioon
  • Südametalitluse närviregulatsioon
  • Vereringeosad ja nende ülesanded
  • Vereringeosad
  • Veresoonte alaliigid, struktuuri iseärasused ja seos täidetava ülesandega
  • kekkest
  • veresooneseinaveresooned
  • kollateraalid. Anastomoos
  • Arteriaalne vererõhk (süstoolne ja diastoolne), vererõhu muutumine soonestiku alaosades. Vererõhu
  • autoregulatsioon
  • Ainete liikumine läbi verekapillaaride. Vererõhu ja vereplasma onkootse rõhu tähtsus vee liikumisele
  • Verevarustuse metaboolne, humoraalne ja närviregulatsioon
  • Hingamise mõiste ja etapid
  • hingamismaht, hingamissagedus, minutimaht
  • vitaalkapatsiteet, reservmahud ja residuaalmaht, ekspiratoorne tippvool)
  • Rõhk rinnaõõnes ja kopsudes. Õhkrinna mõiste ja tagajärg
  • Atmosfääriõhu ja alveolaarõhu koostis. Gaaside osarõhkude arvutamine
  • Gaasivahetus alveoolides ja seda mõjutavad tegurid
  • Hapniku ja süsihappegaasi transport verega
  • Kudede hapnikuvarustuse häired (hüpoksia, anoksia) ja nende tagajärjed organismile
  • Hingamise regulatsioon (hingamiskeskus, venitusretseptoritelt, ärritusretseptoritelt, kemoretseptoritelt
  • lähtuvad signaalid, hormoon adrenaliini ja temperatuuri toime)
  • Hingamine füüsilise koormuse, kõrgmäestikus viibimise ja sukeldumise korral
  • Seedesüsteemi iseärasused eri loomaliikidel (võrrelda liha- ja taimtoidulisi loomi, s.h. mäletsejalisi)
  • Sülje moodustumine, koostis, füsioloogilised funktsioonid, süljenõristuse regulatsioon
  • Ühekambrilise mao seede. Maonäärmed, maonõre koostis ja toime
  • Mao motoorika ja tühjenemine
  • Pakreasenõre koostis ja toime
  • Sapi teke, koostis ja toime
  • Sapi sekretsioon
  • Seedimine peensooles (limaskesta ehitus, seedimise membraanifaas) ja toitainete imendumine
  • Peensool
  • Peensoole 3 osa
  • Limaskest
  • membraanifaas
  • Jämesoole talitlus. Herbivooride ja karnivooride erinevused
  • Jämesoole alaosad
  • Soolemotoorika vormid ja tähtsus
  • Jämesoole motoorika
  • Kõhulahtisuse (diarröa) põhjused ja tagajärjed
  • Shigella, E. coli
  • Mäletsejaliste eesmagu, selle alaosad ja nende füsioloogilised funktsioonid
  • Vats
  • Võrkmik
  • Kiidekas
  • Libedik
  • Vatsaseede iseärasused, süsivesikute, valkude ja rasvade lõhustamisel tekkivad produktid, imendumine
  • Vatsa motoorika
  • Mäletsemise mehhanism ja füsioloogiline funktsioon
  • Lindude seede iseärasused
  • Toitainete kasutamine söömisjärgselt
  • Organismi energiaallikad söögivaheaegadel ja nälgimisel
  • Söögivaheaegadel
  • Nälgimisel
  • Valguainevahetus: valkude ülesanded organismis, valkude bioloogiline väärtus, asendamatud ja
  • asendatavad aminohapped, organismi lämmastikubilanss, valgu miinimum, süsivesikute ja rasvade valke
  • säästev toime, valkude uuendamine organismis
  • Valkude põhiülesanded
  • struktuurikomponendid
  • ensüümid
  • lihaste kontraktsiooni
  • ainete transporti
  • aktiivse kaitsefunktsiooni
  • naha ja küünte
  • metabolismi regulatsioonis
  • energiavajadusest;
  • infovahetuses
  • järglaste toitmiseks
  • kiiresti uuenevad
  • asendatavateks
  • asendamatud
  • Mäletsejalised omastavad toiduvalgu läbi mikrobiaalse valgu vaheetapi
  • lämmastikubilansi
  • valgu miinimumiks
  • karbamiidiks
  • valke säästev toime
  • Süsivesikute ainevahetus: süsivesikute ülesanded organismis, toidus leiduvad süsivesikud, vere
  • suhkrusisaldus (glükeemia) ja selle regulatsioon, glükogeen
  • tärklis
  • maltoos
  • tselluloos ja
  • hemitselluloos
  • monosahhariididena
  • lenduvate rasvhapetena (LRH)
  • energiaallikas
  • struktuurne funktsioon
  • tugifunktsioon
  • varufunktsioon
  • toitefunktsioon
  • biosünteesiks vajalik komponent
  • osmootse rõhu ja ioonide sidumise regulatsioon
  • mehhaaniline kaitsefunktsioon
  • glükoos
  • hüpoglükeemiaks
  • pankrease hormoon insuliin
  • glükogeen
  • glükagoon
  • Glükogenolüüs
  • adrenaliin
  • Mineraalainete (Na, K, Ca, Mg, P, Cl, mikroelemendid Fe, Cu, Mn, I, Zn, Se), vee ja vitamiinide A, D, E
  • K, C, B
  • 2,3,6,12
  • ülesanded organismis
  • Naatrium
  • Kaalium
  • Kaltsium
  • Fosfor
  • Magneesium
  • Kloor
  • Väävel
  • Mikroelemendid
  • Raud
  • Jood
  • Seleen
  • A-vitamiin e.retinool
  • vees lahustuvad vitamiinid
  • Põhiainevahetuse mõiste, määramistingimused ja määramismeetodid
  • põhiainevahetuseks
  • Määramismeetodid
  • otsese kalorimeetria
  • kaudse kalorimeetria
  • Energiakulu mõjutavad tegurid
  • Toidu bruto-, seeduv, metaboliseeruv ja netoenergia
  • brutoenergia
  • seeduva energia
  • Kehatemperatuur ja termoregulatsioon. Hüper- ja hüpotermia tagajärjed
  • Organism püüab alati säilitada
  • konstantse temperatuuri keha sisemuses
  • Püsisoojased loomad säilitavad konstantse
  • kehatemperatuuri ainevahetuse ja vereringe regulatsiooni abil
  • karvkate ja nahaalune rasvakiht
  • Neerude füsioloogilised funktsioonid
  • Uriini moodustumine nefronites (nefroni mõiste, ehitus, filtratsiooni- ja readsorptsioonifaasi põhiolemus)
  • diureesiks
  • on nefron. Igas neerus on umbes miljon nefronit
  • Filtratsioonifaas
  • primaarne uriin
  • Reabsorptsioonifaas
  • Nahk ja tema funktsioonid, naha retseptorid
  • Nahk
  • melaniin
  • suled
  • lanoliini
  • karvkatteta nahas
  • külmameel ja soojameel
  • Valu
  • sügelus
  • Hormooni mõiste. Proteiin- ja steroidhormoonide toimemehhanismi erinevused
  • Hüpotaalamuse ja hüpofüüsihormoonid
  • Hüpofüüsi hormoonid
  • Neerupealiste ja kilpnäärme hormoonid
  • glükokortikoidid (n. kortisool)
  • mineraalkortikoidid (n. aldosteroon)
  • androgeenid
  • östrogeenid
  • trijoodtüroniin (T3)
  • kaltsitoniini
  • Kõrvalkilpnäärme hormoonid
  • Pankreasehormoonid, nende keskne osa süsivesikute ainevahetuse regulatsioonis
  • Sugunäärmete hormoonid
  • testosteroon
  • estradiool -17
  • progesteroon
  • Spermatogeneesi põhietapid. Spermide liikumine emassuguteedes ja kapatsitatsioon. Spermide eluiga
  • emassuguteedes
  • Innatsükli mõiste ja kestus koduloomadel, innatsükli faasid
  • Innatsükli faasid
  • Kestus koduloomadel
  • Munasarjades innatsükli jooksul asetleidvad muutused, munasarjatalitluse hormonaalne kontroll (FSH
  • LH, estradiool, progesteroon, prostaglandiin
  • Välised innatunnused
  • prostaglandiin F 2α
  • Välised innatunnused
  • Munaraku viljastamine ja sügoodi varane areng. Embrüosiirdamise mõiste ja kasutamine
  • Embrüosiirdamise kasutamine
  • Platsenta mõiste, funktsioonid ja produtseeritavad hormoonid. Tiinuse kontroll
  • Sünnitusprotsessi käivitumine ja kulg
  • kortisooli
  • Kortisooli toimel
  • oksütotsiini
  • Piimanäärmete areng, ehitus ja talitlus
  • alveolaarne
  • näärmekude
  • viimajuhadesüsteemi
  • udara
  • Piima koostis ja omadused. Ternespiim e. kolostrum
  • kaseiin
  • α-laktalbumiin
  • β-laktoglobuliin
  • immunoglobuliinid
  • kolostrum e. ternespiim
  • Piima tekke ja väljutamise regulatsioon
  • prolaktiinil
  • kasvuhormoon
  • ejektsioon
  • oksütotsiin
  • kinnisperiood
  • Lindude sigimise iseärasused
  • päeva pikkus
  • Munasari
  • lehter
  • emakas
  • Seljaaju talitluse põhijooned. Juhteteede mõiste
  • Spinokortikaalkulgla: l
  • Spinotserebellaarkulgla: l
  • Spinotalaamkulgla: v
  • Püramidaalsüsteem
  • kortikospinaalkulgla
  • Kortikobulbaartrakt
  • motokorteksist
  • motoorne ala
  • Rubrospinaalkulgla
  • Vestibulospinaalkulgla
  • Tektospinaalkulgla
  • Retikulospinaalkulgla
  • Pikliku aju talitlus (juhtefunktsioon ja elutähtsad refleksikeskused)
  • elutähtsate refleksikeskuste
  • Väikeaju talitlus. Asendi ja liikumise kontroll
  • peamine ülesanne on lihaste toonuse säilitamine ja liigutuste koordineerimine
  • lihastest, vestibulaaraparaadist, nägemiskeskusest tuleva info põhjal
  • atoonia
  • asteenia
  • astaasia
  • ataksia
  • Taalamuse ja hüpotaalamuse (vaheaju) talitlus
  • Taalamus
  • aferentsete impulsside koondumispaik
  • põlvikkehade
  • Hüpotaalamus
  • vegetatiivsete keskuste asukoht
  • Suuraju talitlus ja tingitud refleksid. Aju talitluse uurimine. Elektroentsefalogramm. Uni
  • ajukoor
  • α-rütm
  • β-rütm
  • ν-(teeta)(
  • δ-(delta)(
  • Uni kaitseb ajurakke ülekoormuse eest. Une jooksul taastatakse neuronites ioonide tasakaal, energiarikaste
  • fosforiühendite varu, valkude, aminohapete varu
  • Vegetatiivne närvisüsteem: erinevused somaatilisest närvisüsteemist ja füsioloogilised funktsioonid
  • Silma ehitus ja nägemine
  • kõvakesta
  • sarvkesta
  • soonkestaga
  • tsentraallohk
  • vikerkest
  • silmaava e. pupilli
  • fotoretseptoritele
  • silma
  • akommodatsiooniks
  • Võrkkest koosneb 5 tüüpi rakkudest
  • kolvikesed
  • bipolaarsed rakud
  • horisontaalrakud
  • amakriinrakud
  • ganglioni rakud
  • rodopsiin
  • pigmentepiteel
  • otseseks valgusrefleksiks
  • Kaudse valgusrefleksi abil
  • Kõrva ehitus ja kuulmine. Tasakaalumeel
  • Väliskõrva
  • keskkõrvast
  • kuulmetõrve
  • Kuulmeluukeste
  • ovaalakna
  • perilümfiga
  • kuulmisretseptor
  • Corti elund
  • kuulmisnärvi
  • kattemembraan
  • kuulmisnärvi
  • poolringkanalit
  • perilümfiga
  • endolümfiga
  • mõiku
  • otoliidid
  • kiirendust
  • pööramisega
  • Mõik ja kotike
  • pikliku aju vestibulaartuumadesse
  • Maitsmis- ja haistmismeel
  • Maitsmismeel võimaldab loomal või inimesel kontrollida toidu kvaliteeti ja reflektoorselt mõjutada
  • seedenõrede sekretsiooni nii koguse kui ka koostise osas

Kommentaarid (6)


hallmees: Kõik on olemas ja väga põhjalikult koostatud.
13:08 21-05-2012

l6iu: Väga hea abi eksamiks õppimisel.
11:22 06-05-2011

EeeOoo: Väga põhjalik.
01:01 17-02-2013


Sarnased materjalid

35
doc
34
doc
15
doc
29
doc
39
docx
24
doc
15
doc
98
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto