Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamisküsimused (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on mõõtmine?
  • Mida nim otseseks mõõtmiseks?
  • Mis on mõõtmisviga?
  • Kuidas klassifitseeritakse neid?
  • Mis on usaldusnivoo?
  • Kuidas leitakse mõõtmise täpsust otsesel mõõtmisel?
  • Mis on dispersioon?
  • Kuidas avaldub mõõtmistulemuse viga teiste otseselt mõõdetavate suuruste kaudu?
  • Millised on SI põhiühikud?
  • Mis on dimensioonivalem?
  • Mis on kasutusel bioloogias keemias ja meditsiinis?
  • Milliste mõõtmiste teostamisel kasutatakse bioloogias meditsiinis ja keemias füüsikalisi mõisteid?
  • Mida nim Biolooilise objekti karakteristlikuks pikkuseks?
  • Milleks teda kasutatakse?
  • Mida mõistetakse bioreaktsioonikiiruse all?
  • Kuidas on seotud joon- ja nurkkiirendus?
  • Mis on jõud jõumoment?
  • Millal on süteemkeha tasakaalus?
  • Kui suur on raskuskiirendus arvuliselt?
  • Mis on g-jõud Millised on elusorganismi häired raskuskiirenduse kasvamisel?
  • Kuidas eraldatakse lahustes osakesi teineteist tsentrifuugi abil?
  • Mis on keha inertsimoment?
  • Mis on massikeseraskuskese ja kuidas saab leida keskme koordinaadid X Y Z ruumis?
  • Mis on absoluutne ja suhteline deformatsioon?
  • Millest sõltub biokoe elastsus?
  • Millisesse rühma kuulub bioloogiline aine kristall amorfne aine jne?
  • Milline ehitus on biopolümeeridel?
  • Mis on isotroopsus anisotroopsus?
  • Milline aine on komposiitaine?
  • Millest sõltub luu naha ja veresoonte elastsus?
  • Mis on viskooselastsus?
  • Mis on reoloogia?
  • Kuidas arvutatakse südame tööd?
  • Kui suur on südame võimsus?
  • Kuidas modelleeritakse vereringet?
  • Milline on vererõhk süstoli ja diastoli ajal?
  • Kuidas leitakse hingamistööd?
  • Kuidas leitakse lihase tööd?
  • Kuidas liigitub vedelik voolamise järgi?
  • Millest sõltub vedeliku kihtide kiirus torus?
  • Mis on Reynoldsi arv?
  • Millest ta sõltub?
  • Mis on vedeliku voolutugevus?
  • Mis on voolamistakistus?
  • Kuidas jaotub vererõhk veresoontes?
  • Mida nimetatakse hüdrauliliseks takistuseks?
  • Kui suur on veresoonte hüdrauliline takistus?
  • Mida nim Rõhugradiendiks?
  • Mis juhtub voolutugevusega voolutakistusega veresoone raadiuse suurenemisel?
  • Millise kiirusega levib pulsilaine?
  • Mida nim rõhu- ja mahupulsiks?
  • Millest sõltub pulsilaine levimiskiirus?
  • Mis on viskoossus?
  • Kui suur on vere viskoossus?
  • Mis on piirkiirus?
  • Kuidas toimub veresette mõõtmine?
  • Kui veri seiskub ?
  • Mis on isoleeritud suletud ja avatud termodünaamiline süsteem?
  • Kuidas toimub termoproduktsioon elusorganismis?
  • Kuidas mõõdetakse ainevahetust kaudselt ja otseselt?
  • Kuidas toimb organismi soojusvahetus väliskeskkonnaga?
  • Millisel lainepikkusel elusorganism kiirgab?
  • Millised protsessid on isoprotsessid adiabaatiline protsess?
  • Kui suur on elusorganismi kasutegur?
  • Millised nähtused on ülekandenähtused?
  • Mida kirjeldab Ficki valem?
  • Millest sõltub difusioonitegur?
  • Mida nim Molekuli vaba tee pikkuseks?
  • Millest ta sõltub?
  • Mida nim molekuli efektiivdiameetriks?
  • Mis paneb liikuma laenguta osakesi läbi membraani?
  • Kuidas tekib elektriväli ioonide difusioonil?
  • Mida nim ioonide difusioonitasakaaluks?
  • Kuidas arvutatakse membraani potentsiaali?
  • Mis on potentsiaal?
  • Mida nim laetud osakeste permeaabluseks?
  • Kui suured on rakumembraani potentsiaalid K Na Cl- jaoks?
  • Kui suur on püsisoojase lihasraku potentsiaal?
  • Millega saavutatakse ioongradiendi stabiilsust?
  • Mis on K-Na -pump?
  • Kuidas töötab K- Na-pump?
  • Mis ta toimetab rakku rakust välja?
  • Mitu iooni eemaldatakse ja mitu saadakse ühe tsükliga?
  • Millised rakukanalid on avatud puhkeolekus?
  • Millised ioonid määravad rahupotentsiaali ja kui suur ta on?
  • Mis on aktsioonipotentsiaal?
  • Mis on erutuse aluseks?
  • Mis toimub rakumembraanil ATPaasiga?
  • Milleks kulub ATPaasi energia?
  • Milles seisneb ionisatsioon?
  • Mis on elektritakistus eritakistus elektrimahtuvus?
  • Mis on elektrijuhtivus?
  • Kui suur on ohutu voolutugevuse piir?
  • Mis on kiirgusvoog neelamisvoog?
  • Milles seisneb fotoefekti nähtus?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Kordamisküsimused #1 Kordamisküsimused #2 Kordamisküsimused #3 Kordamisküsimused #4 Kordamisküsimused #5 Kordamisküsimused #6 Kordamisküsimused #7 Kordamisküsimused #8 Kordamisküsimused #9 Kordamisküsimused #10 Kordamisküsimused #11 Kordamisküsimused #12 Kordamisküsimused #13 Kordamisküsimused #14 Kordamisküsimused #15 Kordamisküsimused #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 143 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mustikasupp Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Meditsiinifüüsika kordamisküsimuste vastused

1.Mis on mõõtmine ? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X = A*M X ­ tundmatu füüsikaline suurus, M ­ mõõtühik, A ­ mõõtarv. 2.Mida nim otseseks, mida kaudseks mõõtmiseks? Otsene mõõtmine on see, kui saab mõõteriistaga kohe soovitud tulemuse mõõta. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse mingi suuruse väärtuse hindamist teiste, temaga matemaatilises sõltuvuses olevate suuruste abil. Need teised suurused võivad olla kas otseselt mõõdetavad, kirjandusest (tabelitest või nomogrammidelt) leitavad või arvuti (kalkulaatori) programmvarustusega kaasaskäivad. Otsitava suuruse leidmiseks peame kasutama valemeid, et soovitud tulemus lõpuks kätte saada. Kaudseteks tulemusteks on nt tihedus, eritakistus ja -soojus. 3.Mis on mõõtmisviga? Kuidas klassifitseeritakse neid? Mõõteviga on mõõtetulemuse erinevus mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest. Mõõtevead on tingitud

Füüsika
thumbnail
7
doc

Keskkooli füüsika

I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0 t + s= v = v 0 + at

Füüsika
thumbnail
7
doc

Füüsika valemid

I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0 t + s= v = v 0 + at

Füüsika
thumbnail
46
docx

Füüsikalised suurused ja nende etalonid

1.FÜÜSIKALISED SUURUSED JA NENDE ETALONID 1.Füüsikalised suurused ja nende etalonid – SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+etalonid) Suurus Mõõtühik Tähis Hetkel kehtiv etalon Pikkus meeter 1 m tee pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul 133 Aeg sekund 1s Cs aatomi (tseesium-133) põhiseisundi kahe ülipeen(struktuuri)-nivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse ca 9 miljardi võnkeperioodi kestusega Mass kilogramm 1 kg massiühik, mis on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga 1 Temperatuur kelvin 1K /273,1

Füüsika
thumbnail
27
pdf

Loodusteaduste aluste konspekt

Sissejuhatus SI ühikud ja 7 põhiühikut. Lubatud SI välised ühikud (Eesliited! NB! Ühelgi SI ühikul v.a 1 kg pole eesliidet! Kui on eesliide, siis pole tegemist SI ühikuga.) Tasanurk radiaan 1 rad Ruuminurk steradiaan 1 sr Mehaanika Kiirus muutuval liikumisel Mitteühtlasel liikumisel ei pruugi võrdsete ajavahemike kestel läbitud teepikkused trajektoori erinevates paikades ühesugused olla ja järelikult kiirus muutub. Sellise muutuva liikumise iseloomustamiseks ei saa leida kiirust ühtlase liikumise valemi järgi, kuna tulemus sõltub nüüd mõõtmiseks valitud ajavahemikust ning teelõigust. Kiirus muutumatul liikumisel Ühtlase liikumise korral läbib keha mistahes võrdsete ajavahemike kestel võrdsed teepikkused. Sel juhul annab valem kiiruse jaoks kogu aeg sama tulemuse ja kiirus on järelikult muutumatu hetkkiirus on kiirus kindlal ajahetkel 𝑣= lim Δ𝑡→0 Δ𝑠/ Δ𝑡 = 𝑑𝑠 /𝑑𝑡 v= kiirus (1 m/s) s= nihe (1m) t= aeg (1 s) kiirendus on kiirus

Kategoriseerimata
thumbnail
15
doc

Füüsika 1 kordamisküsimused

SI-süsteem ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem on mõõtühikute süsteem, kinnitati ja tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis toimunud Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsi otsusega. SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud on määratud põhisuuruste kaudu. Põhiühikud: m(meeter), s(aeg), kg(mass), K(temperatuur), A(elektrivoolu tugevus), mol(ainehulk), cd(kandela, valgustugevuse ühik). SI tuletatud ühikud Ühikud, mis on defineeritud põhiühikute kaudu. SI ühik Avaldis teistes Avaldis Suurus nimi sümbol ühikutes põhiühikutes tasanurk radiaan rad m·m-1=1 ruuminurk steradiaan sr

Füüsika
thumbnail
29
doc

Füüsika kokkuvõttev konspekt

1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee.

Füüsika
thumbnail
11
doc

Füüsika eksam

Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib ühe keha liikumi

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (1)

acqua profiilipilt
acqua: aitäh
02:33 09-03-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun