OKIMINMis vahe on võimul ja domineerimisel Weberi järgiMis neid iseloomustabMilleks on vajalik institutsiooniteooriaMis on liberaalne demokraatia ja mis seda iseloomustabMis on sotsiaalne kapital, kuidas see tekibMis on Arsteini redelMilles seisnevad ideoloogia funktsioonidMille poolest erinevad Anglo-Ameerika, Mandri-Euroopa ja Põhjamaade administratiivkultuuridMille poolest föderaalriik erineb unitaarriigistMillised on tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tugevused ja nõrkusedMis on dekontsenratsioonMis on subsidiaarsusprintsiipMillega tegelevad/ millised ülesandeid täidavad: regioonid, II omavalitused, vallad -linnadMis on autonoomiaMis vahe on riigi ja turutõrgetelMis on heaoluriik Mis iseloomustab globaliseerumist

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 (1)

5 VÄGA HEA

Dokumendis esitatud küsimused

  • Mis vahe on võimul ja domineerimisel Weberi järgi ?
  • Mis neid iseloomustab ?
  • Milleks on vajalik institutsiooniteooria ?
  • Mis on liberaalne demokraatia ja mis seda iseloomustab ?
  • Mis on sotsiaalne kapital, kuidas see tekib ?
  • Mis on Arsteini redel ?
  • Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid ?
  • Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika, Mandri-Euroopa ja Põhjamaade administratiivkultuurid ?
  • Mille poolest föderaalriik erineb unitaarriigist ?
  • Millised on tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tugevused ja nõrkused ?
  • Mis on dekontsenratsioon ?
  • Mis on subsidiaarsusprintsiip ?
  • Millega tegelevad/ millised ülesandeid täidavad: regioonid, II omavalitused, vallad -linnad ?
  • Mis on autonoomia ?
  • Mis vahe on riigi ja turutõrgetel ?
  • Mis on heaoluriik ?
  • Mis iseloomustab globaliseerumist ?
 
Säutsu twitteris

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks
(sügis 2014)

Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine

1. Sisend - ja väljundpoliitika ( politics ja policy ) tähendus ja
erinevus.
Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika)
Policy on poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika)

2. Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit.
Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja
väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused,
mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine, otsustamine
ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmisteootuste
täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab
tagasisidet sisendile ning ring hakkab uuesti peale.

3. Poliitika ja valitsemise piirid ja nende eristamine.
Poliitika = valitsemine. See on riigi juhtumine kui poliitika. Poliitika
on kui tasakaalupunkti otsimine ja tulem erinevate

4. Valitsemise ( government ) ja valitsetuse (governance)
tähendus ja erinevus.
Valitsemine võib tähendada nii riigi valitsemissüsteemi kui ka
valitsuskabinetti.
On tsentraliseeritud, hierarhiline ja standardiseeritud. Rõhk on
sisendil ja väljundil. Kodanikel on üks juurdepääs poliitikale =
valimised.
Valitsetus on niisugune poliitika kujundamise ja elluviimise viis,
mida iseloomustab laia hulga huvide kaasamine poliitilisse protsessi
selle eri järkudel. On detsentraliseeritud, mitmetasandiline, paindlik.
Kodanikel mitmeid juurdepääse poliitikale = valimised, kaasamine.

5. Nimeta ja selgita kolme Sinu arvates kõige olulisemat
valitsemise rolli. Ressurside jagamine - kes saab, mida, kuidas ja millal Piirangute ja õiguste määratlemine - mida võib ja mida mitte Huvide realiseerimine - kui üks sotsiaalne grupp suudab teistele oma
tahet peale suruda.

6. Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad
teadused ? Missugused erinevad traditsioonid on nende
jaotamisel? Mis on poliitikateaduse ja valitsemisteaduste
94% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #1 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #2 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #3 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #4 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #5 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #6 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #7 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #8 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #9 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #10 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #11 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #12 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #13 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #14 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #15 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #16
10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
79 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
annuke123 Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Poliitika kujundamise astmed
  • Autonoomia

Teemad

  • Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks
  • sügis 2014)
  • tähendus ja
  • erinevus
  • Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit
  • Poliitika ja valitsemise piirid ja nende eristamine
  • governance
  • tähendus ja erinevus
  • Valitsemine
  • Valitsetus
  • Nimeta ja selgita kolme Sinu arvates kõige olulisemat
  • valitsemise rolli
  • Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad
  • teadused? Missugused erinevad traditsioonid on nende
  • jaotamisel? Mis on poliitikateaduse ja valitsemisteaduste
  • põhivaldkonnad ja põhisuunad?
  • Tutvusta poliitika uurimise analüüsitasandeid
  • Mõisted
  • Mudelid
  • Makroteooriad
  • Lähenemisviisid
  • Nimeta kaks peamist poliitika ja valitsemisteadustes
  • kasutatavat analüüsimeetodit ja too näited nende
  • rakendamise kohta
  • Riik, võim ja legitiimsus
  • Iseloomusta sotsioloogilist, õigluslikku, struktuurfunktsionaalset
  • ja riigiteadusliku käsitlust riigist
  • ÕIGUSLIK
  • SOTSIOLOOGILINE
  • STRUKTUURFUNKTSIONAALNE
  • RIIGITEADUSLIK
  • Võrdle eelmodernset ja modernset riiki – millised modernse
  • riigi tunnused olid olemas eelmodernsel riigil
  • Iseloomusta modernse riigi tunnuseid
  • Mis vahe on võimul ja domineerimisel Weberi järgi?
  • Võim
  • Domineerimine
  • Mis on bürokraatia, millised on selle erinevad tüübid ning
  • mis neid iseloomustab?
  • Töö näiteid, milliste mehhanismide abil saab avalik võim
  • legitiimseks
  • Iseloomusta arusaama distributiivsest võimust. Too elulisi
  • näiteid
  • Iseloomusta arusaama struktuursest võimust. Too elulisi
  • Milleks on vajalik institutsiooniteooria? Tooge kolm näidet
  • kus institutsiooniteooria abil on võimalik seletada ühiskonnas
  • toimuvat
  • Iseloomustage ja võrrelge Mandri-Euroopa, Angloameerika ja
  • Põhjamaade valitsemiskultuuri
  • Poliitilised režiimid
  • Mis on liberaalne demokraatia ja mis seda iseloomustab?
  • Millised tunnused eristavad arenevat demokraatiat
  • liberaalselt demokraatiast?
  • Iseloomusta mitte-liberaalset demokraatiat
  • Nimeta diktatuuritüübid ja selgita lühidalt, mis on nende
  • vahe
  • Iseloomusta totalitarismile ja sultanismile iseloomulikke
  • tunnuseid ja võrdle neid omavahel
  • Iseloomusta autoritarismile iseloomulikke tunnuseid ja
  • võrdle totalitarismi ja autoritarismi
  • Võrdle sultanismi ja autoritarismi
  • Selgita sotsialiseerumise ja poliitilise sotsialiseerumise
  • tähendust
  • Iseloomusta poliitikas osalemise vorme
  • esindusdemokraatlikud, otsedemokraatlikud
  • konventsionaalsed, mittekonventsionaalsed
  • Konventsionaalsed vormid
  • Mittekonventsionaalsed vormid
  • Esindusdemokraatia
  • Otsedemokraatia
  • Iseloomusta poliitilise teadmise liike
  • Nimeta ja iseloomusta kapitali põhiliike. Too näiteid
  • kuidas kapitalid vastastikuselt muutuvad
  • Mis on sotsiaalne kapital, kuidas see tekib?
  • Selgita, mis on poliitiline kultuur. Iseloomusta
  • väärtustebaasi, millel baseeruvad poliitilise kultuuri seletused
  • Võrdlev
  • Väärtushinnanguline
  • Iseloomusta avaliku arvamuse rolli demokraatlikus riigis
  • Kodanikeühiskond. Sotsiaalsed liikumised, huvi- ja
  • surverühmad
  • Selgita, mis on kodanikeühiskond ja millised on selle rollid
  • demokraatias
  • Too välja, millised on kolmanda sektori tunnused
  • Iseloomusta avaliku ja mittetulundussektori suhetemudeleid
  • Mis on Arsteini redel?
  • Võrdle sotsiaalse liikumise, huvi- ja surverühma ning
  • erakonna rolle, tegevuse ulatust ja liikmeskonda demokraatlikus
  • poliitilises süsteemis
  • Sotsiaalne liikumine
  • Huvirühm
  • Surverühmaks
  • Erakond
  • Tutvusta ja võrdle huvi- ja surverühma mõistet
  • Tutvusta huvi- ja surverühmade põhiliike (Almond jt). Vt
  • kodutööde ülesanded
  • Almondi huvirühmade liigitus
  • Hague huvirühmade liigitus
  • Surverühmad liigid
  • Iseloomusta huvirühmade ja riigi suhteid korporatiivses ja
  • pluralistlikus valitsemismudelis. Analüüsi kummagi eeliseid ja
  • puuduseid
  • Poliitilised ideoloogiad
  • Tutvusta poliitilise ideoloogia mõistet ja selle arengut ning
  • suhteid teiste ideekogumeid väljendavate mõistetega
  • ad hoc
  • Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid?
  • Selgita parem- ja vasakpoolsuse mõistet ning nende
  • suhtelisust
  • Parempoolsus
  • Vasakpoolsus
  • Tutvusta liberalismi tunnuseid ja arengut
  • Liberalismi põhiideed
  • Tutvusta sotsialismi tunnuseid ja arengut
  • Tutvusta konservatismi tunnuseid ja arengut
  • tunnused
  • Voolud
  • Tutvusta rohelise ideoloogia tunnuseid ja arengut. ’
  • Roheliste tunnused
  • Kuidas on omavahel seotud erakonnad ja poliitilised
  • ideoloogiad?
  • Poliitiline konkurents: muutused poliitikas ja valimised
  • Iseloomusta erakondade olemust ja nende rolle
  • Võrdle dominantse partei süsteemi ja kaheparteisüsteemi
  • Kaheparteisüsteem
  • Dominantse parteisüsteem
  • Iseloomusta mitmeparteisüsteemi
  • Mis on iseloomulik äärmuslik mitmeparteisüsteemile
  • Iseloomusta kahte peamist valimissüsteemi ja võrdle neid
  • omavahel. Selgita, millist valimissüsteemi Sina pead kõige
  • õiglasemaks ja miks
  • Majoritaarne valimissüsteem
  • Proportsionaalne valimissüsteem
  • Kuidas on omavahel seotud valimissüsteem ja
  • parteisüsteem. Sõnasta Duverger’i seadus
  • Selgita Riigikogu valimise süsteemi
  • jagatud
  • lihtkvoot
  • ISIKUMANDAADID
  • RINGKONNAMANDAADID
  • valimiskünnis
  • III voor: KOMPENSATSIOONIMANDAADID
  • üleriigiliste
  • Poliitika kujundamise protsess
  • Nimetage poliitika kujundamise peamised etapid ja
  • iseloomustage nende sisu ja olemust poliitika kujundamise
  • protsessis. Analüüsige ühte aktuaalselt poliitika kujundamise
  • protsessi selles raamistikus
  • Poliitika kujundamise astmed
  • Andke hinnang millistes poliitika kujundamise etappides on
  • kõige tulemuslikum poliitika mõjutada
  • Avaliku võimu korralduse alused: valitsus ja avaliku
  • sektori struktuur
  • Töö kolm näidet horisontaalsetest tasakaaludest riigis ja
  • anna hinnang, kes Eestis on tasakaal saavutatud
  • Töö kolm näidet vertikaalsetest tasakaaludest riigis ja anna
  • hinnang, kes Eestis on tasakaal saavutatud
  • Mis vahe on võimu- ja programmiorientatsiooniga
  • valitsustel?
  • Võrrelge avaliku teenistuse karjääri -ja positsioonisüsteemi
  • Karjäärisüsteem
  • Positsioonisüsteem
  • Iseloomusta kahte poliitilis-administratiivsete suhete
  • mudelit
  • Vaenulik mudel
  • Külaelu mudel
  • Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika, Mandri-Euroopa ja
  • Põhjamaade administratiivkultuurid?
  • Bürokraatia
  • Ametnikud
  • Avalik teenistus
  • Poliitikute ja ametnike suhted
  • Võrrelge presidentaalset ja pool-presidentaalselt
  • valitsemissüsteemi. Tooge näiteid tasakaal ja kontrolli
  • mehhanismidest mõlemas valitsemissüsteemis
  • Presidentaalne valitsemine
  • Poolpresidentaalse
  • Võrrelge presidentaalset ja parlamentaarset
  • valitsemissüsteemi. Tooge näiteid tasakaalu ja kontrolli
  • Iseloomustage majoritaarset ja konsensusdemokraatiat
  • Majoritaarne
  • Konsensusdemokraatia
  • Iseloomustage minimaalset enamuskoalitsiooni ja
  • ülepaisutatud koalitsiooni. Tooge välja nende tugevused ja
  • nõrkused
  • Saksa ja Rootsi
  • Ühendkuningriik
  • Itaalia
  • Ühendkuningriik ja Prantsusmaa
  • Võrrelge töö- ja kõneparlamente? Millised on kummagi puhul
  • parlamendi ja valitsuse suhetemustrid?
  • Kõneparlament
  • Suhe valitsusega ja avalikkusega
  • Põhiroll
  • Tööparlament
  • uhe valitsusega ja avalikkusega
  • Põhiroll
  • Valitsemistasandite vahelised suhted ja kohalik
  • valitsemine
  • Mille poolest föderaalriik erineb unitaarriigist? Mis on
  • konföderatsioon?
  • Iseloomustage lahutatud ja jagatud funktsioonidega
  • föderatsioone
  • Lahutatud funktsioonidega vorm (dual)
  • Jagatud funktsioonidega vorm (cooperative)
  • Iseloomustage riigikeskset (fused) ja tasakaalustatud (dual)
  • kohaliku omavalitsuse mudelit
  • Millised on tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise
  • tugevused ja nõrkused? Mis on dekontsenratsioon?
  • Tsentraliseerimise plussid
  • Detsentraliseerimise plussid
  • Dekontsenratsioon
  • Mis on subsidiaarsusprintsiip?
  • Millega tegelevad/ millised ülesandeid täidavad: regioonid, II
  • omavalitused, vallad-linnad?
  • Regionaalne omavalitsus (III tasand)
  • Piirkondlik omavalitsus (maakond) (II tasand)
  • Vallad, linnad
  • multi-level
  • olemust
  • Millised on kohalikud valitsemisinstitutsioonid ja millega
  • need tegelevad?
  • Mis on autonoomia?
  • Millised põhitunnused eristavad liberaalset, kommunitaarset
  • ja korporatiivset kohaliku autonoomia mudelit
  • Valitsemine, riik ja majandus
  • Iseloomusta avaliku, era- ja kolmanda sektori
  • toimimisaluseid ning analüüsi, kust jooksevad nende sektorite
  • omavahelised piirid
  • Avalik sektor
  • Kolmas sektor
  • Erasektor
  • Tooge praktilisi näiteid, kus avaliku ja erasektori piiri on
  • rakse tõmmata
  • Iseloomustage riigikeskset, tasakaaluhierarhia ja
  • minimaalriigi valitsemismudelit
  • Riigikeskne
  • Tasakaaluhierarhia
  • Minimaalriik
  • Mis vahe on riigi ja turutõrgetel?
  • Mis on heaoluriik? Iseloomusta Esping-Anderseni
  • heaoluriigimudeleid
  • Anglo-ameerika mudel
  • Mandri-Euroopa mudel
  • Lõuna-Euroopa mudel
  • Skandinaavia mudel
  • Globaliseerumine: maailmapoliitika ja Euroopa Liit
  • Rahvusvahelised suhted
  • Iseloomusta peamisi rahvusvaheliste suhete koolkondi
  • Realism ehk konservatism
  • Idealism ehk liberalism
  • Sekkuv liberalism
  • Mittesekkuv liberalism
  • Uusliberalism
  • Iseloomusta riikide süsteemi arengut: Westfaali mudel ja
  • ÜRO maailmarahu mudel. Analüüsi, milliseks kujuneb riikide
  • süsteem globaliseeruvad maailmas ning milliseid väljakutseid see
  • esitab riigile
  • Westfaali mudel
  • ÜRO mudel
  • Mis iseloomustab globaliseerumist?
  • Majanduslik üleilmastumine
  • Kultuuriline üleilmastumine
  • Poliitiline üleilmastumine
  • Mis on hargmaisus ja mis probleemid riikidele sellega
  • kaasnevad?
  • Hargmaistumine ehk transnatsionaliseerumine
  • Tutvusta Euroopa Liidu peamisi institutsioone (parlament
  • komisjon, nõukogu, ülemkogu, kohus, kontrollikoda) ja nende rolli
  • EL valitsemises
  • Iseloomusta Liibüa konflikti (Gaddafi režiimi kukutamine)
  • konfliktiennetusredelis. Millistele etappideni jõuti?

Kommentaarid (1)


niisamasiin: jah cool
22:58 20-09-2016


Sarnased materjalid

14
docx
24
doc
19
doc
20
doc
28
doc
31
doc
19
doc
1072
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto