reservuaariks. Läbi atmosfääri kulgeb planeedi veeringlus ehk hüdroloogiline tsükkel 2. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: temperatuur, koostis, vastastikmõju maapinnaga, mõju lennuaparaatidele. 3. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Temperatuuri vertikaalne gradient näitab, kui palju muutub temperatuur ühe pikkusühiku kohta vertikaalsuunas z. Temperatuuri vertikaalne gradient muudab teatud kõrgustel märki. Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär. Üleminekud - ........ paus. Troposfäär, Stratosfäär, Mesosfäär, Termosfäär, Eksosfäär. 4. Nimeta enamlevinumad õhu koostisosad esinemissageduse järjekorras (4 tükki). Lämmastik (N2), hapnik (O2), argoon (Ar), süsihappegaas (CO2). 5
kaugenedes veeauru hulk väheneb. Ka mandrite siseosade kohal on veeauru sisaldus väiksem. Kõige enam on veeauru troopilise ookeani kohal, sealt ta liigubki pooluste suunas. Atmosfääris võib toimuda veeauru küllastumine küllastunud olek saavutatakse tavaliselt õhutemperatuuri langemisel. Kui seisund on saavutatud, siis edasisel temperatuuri langemisel osa veeaurusst kondenseerub. Õhku tekivad veepiisad või jääkristallid, millest tekivad pilved, udu. Pilved võivad jälle aurustuda, teisel juhul kui pilvepiisad kasvavad veelgi, võivad nad sadada vihma või lumena alla. Seega veeauru hulk atmosfääris kogu aeg muutub. Vesi võib olla atmosfääris kõigis kolmes oma faasis. Vee faasiüleminekute (varjatud) energiavahetus mängib suurt rolli Maa energiabilansis. Veeaur on kiirguslikult aktiivne komponent. Neelab ligikaudu 60% Maa pikalainelisest kiirgusest, sest neelab peaaegu täielikult pikemad lained kui 20µm
Hajukiirgus päikesekiirgus, mis on hajutatud veeauru, tolmu-, õhu- ja teiste osakeste poolt. Esineb kõige rohkem pilves ilma korral. Hajukiirguse hulka iseloomustab tema intensiivsus (D), mis tähendab minuti jooksul ruutsentimeetrilisele pinnaühikule langenud hajukiirgust. Intensiivus sõltub eelkõige pilvisusest kuid samuti ka Päikese kõrgusest, õhu sumedusest ja aluspinna albeedost. Tugevasti suurendavad hajukiirgust keskmised ja ülemised pilved, kuna alumised pilved vähendavad hajukiirgust 1 selge ilmaga võrreldes. Kui puuduks päikesekiirguse hajumine, oleksid valgustatud ainult need kohad, kuhu langevad päikesekiired, mujal valitseks täielik pimedus. Ka taevas oleks päeval süsimust, millel säraksid heledate punktidena tähed ja kettana Päike. *Otsekiirgus + hajukiirgus = summaarne kiirgus Insolatsioon ehk kiiritus otsekiirguse hulk, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule
Kõige sagedasemad ja ohtlikumad, tekivad paiguti. Advektiivseid öökülmi saab ette näha sünoptiliste kaartide abil. Radiatsioonilise puhul asi raskem, sel juhul oleneb palju mikroklimaatilistest iseärasustest. Öökülma mõjutavad: Pilvitus maapinna ja taimkatte öösise jahtumise ulatuse ning temperatuuri languse määrab suurel määral pilvituse hulk ja selle liigid. Eriti tugevasti kaitsevad maapinda ja taimi soojuse kaotuse eest madalad, paksud pilved. Õhuniiskus niiske õhk vähendab maa efektiivset kiirgust. Oluline on ka kaste tekkimisel vabanev soojus, mis tõstab temperatuuri pindadel, kus ta tekib ja vähendab öökülma ohtu. Reljeef nagu teada, on külm õhk tihedam ja seega soojast õhust raskem. Maapinnalähedase õhukihi jahtumisel hakkab ebatasase pinnavormi korral külm õhk voolama kõrgemast kohast madalamasse. Veekogud kevadel soojenevad nad aeglaselt ja seetõttu on veekogude ümbruses päeval temperatuur madalam
Spekter Päikesespekter on värviline riba. Kui lasta päikesekiirtel läbida kolmatahkne paisub, see toimub siseenergia arvelt). Mida kõrgemaks õhumass läheb, seda madalamaks läheb temperatuur. Tõusvas õhuvoolus prisma ja murdunud kiirte teele asetada ekraan, tekib sellele värviline riba, mille üks äär on punane, teine violetne, vahepealsed värvused, temperatuur langeb, laskuvas tõuseb. Temperatuuri adiabaatiline gradient – näitab temperatuuri muutust k/100m kohta vertikaalses suunas. alates punasest, on oranž, kollane, roheline, helesinine ja tumesinine.Spektri ül on erineva lainepikkusega kiired üksteisest eraldada. Kiired Kuivadiabaatiline – kui õhutemperatuur langeb adiabaatilisel tõusmisel nii kuivas kui ka küllastumata niiskes õhus peaaegu 1 kraadi võrra murduvad seal, kõige vähem murdub punane, rohkem violetne
pilvepiiskade raadiusega üle 103 cm puhul ei sõltu hajumine lainepikkusest, murdumine ehk paindumine, mille tõttu liikumast. võivad kaugel paiknevad tegelikult Pinnase temperatuuri aastane käik mistõttu ongi pilved ja udu valged. eksisteerivad objektid ilmneda märksa · Celsisuse skaala järgi Maapinna temperatuuri aastane käik on Atmosfääris leiduvate lisandite lähemana tegelikust. vastab Kelvini nullile 273,15°; 0°le määratud peamiselt päikesekiirguse veepiisad, jääkristallid, tolmukübemed
temperatuur langeb -4° C'ni või alla selle.Kestuse järgi jaotatakse: 1)pika vältusega üle 10 tunni, 2)keskmise vältusega 4-10 tundi, 3)lühiajalised alla 4 tunni. Tekkepõhjused : uurides nende tekkimist ja kujunemist antud kohas tuleks kõigepealt vaadelda üldklimaatilisi tingimusi. Öökülmasid mõjutavad pilvitus, õhuniiskus ja tuul. Hästi kaitsevad soojusekao eest maapinda ja taimi paksud ja tugevad pilved. Kaste tekkimine vähendab öökülma ohtu. Pilet nr. 4 Insolatsioon. Otsekiirgus. Hajukiirgus. Summaarne kiirgus. Aurumine (potentsiaalne ja tegelik aurumine). Insolatsioon ehk kiiritus nimetatakse otsekiirguse hulka, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule (cm2) ühe ajaühiku (min) jooksul. Tavaliselt (kitsamas mõttes) mõistetakse insolatsiooni all horisontaalsele pinnaühikule (cm2) langevat otsekiirguse voogu 1 minutis
Kestus võib ulatuda kuni 12h. 3) Segatüüpi öökülm tsükloni taganedes külma õhu sissevool, millele järgneb kiirguslik jahtumine. Prognoosimine õhutemp. langus võrreldes eelmise päevaga (näitaba külmema õhumassi saabumist); pilvitus ja õhuniiskus vähenevad, õhtud selgemad, sademeid ei esine; tuul pöördub põhja, õhtul tuul nõrgeneb või pole üldse; õhurõhk tõuseb; nähtavus hea, õhk kuiv ja selge; kollane koidu- ja ehavalgus; kõrged pilved liiguvad tuule suunast vasakule. Kahjustuste vältimine suitsukuhjad( suits vähendab maapinna ja taimede efektiivse soojuse kiirgamist, levitavad põledes soojust), udu tekitamine, õhu soojendamine; metsaribade rajamine põhjasuunda, valida kohad, kus öökülmadeta periood on kõige pikem, mitte kasutada põhjanõlvasid, saagi õigeaegne koristamine. Pilet nr 4. Insolatsioon, otsekiirgus, hajukiirgus, summaarne kiirgus. Aurumine ( potentsiaalne ja tegelik aurustumine)
Õhkkonna sfäärid Keemiliselt koostiselt on atmosfäär maapinnalt kuni ülemise piirini võrdlemisi ühtlane, jaguneb ta siiski sfäärideks, mis erinevad füüsikaliste omaduste poolest. Alumine sfäär maapinnalt on troposfäär, pooluste kohal 8-9km, parasvöötmes 10-12km ja ekvaatoril 17-18km. Talvel on tropsfääri ülemine piir madalamal kui suvel. Kõige rahutum, sest toimub õhu liikumine ja selles sfääris asuvad ka pilved. Temperatuur langeb maapinnalt ülespoole tõustes iga km kohta u 6kraadi.Tuuled puhuvad enamasti läänest itta ja kõige tugevam on tuul ülemistes kihtides. Üleminekukiht järgmisse sfääri on tropopaus. Paksus kõigub paarisajast meetrist 2km- ni.Temperatuur oleneb naabersfääride temperatuurist. Tropopausile järgneb stratosfäär. Ulatub kuni 40km kõrguseni.Veeauru on stratosfääris väga vähe, seetõttu puuduvad pilved. Siiski esinevad 20km kõrgusel pärlmutterpilved ja80-85km
· Lõpeb kriitilise punktiga Olekudiagrammil üleminek tahke ja gaasilise faasi vahel sublimatsioonikõver FAASI MUUTUSED Tahke vedel: sulamine ja vedel tahke: tahkumine ·Toimub temperatuuril, mida nim. sulamispunktiks ·Temperatuur ei muutu 6 Tahke gaas: sublimatsioon ja gaas tahke: depositsioon Vedelik gaas: aurustumine ja gaas vedelik: kondensatsioon ·Toimub temperatuuril, mida nim. keemispunktiks/kondensatsioonipunktiks · Temperatuur ei muutu Aurustumine (keemine), aurumine (evaporatsioon): -keemine toimub keemispunktis aurustumiskõveral kogu ruumala ulatuses. Vajab lisaenergiat. -Aurustumine saab toimuda ka keemispunktist madalamal temperatuuril keha pinnalt. Võtab energia keskkonnast. VEE OLEKUDIAGRAMM Faasi muutus sõltub temperatuurist ja rõhust. A-kolmikpunkt;E-kriitiline punkt
Troposfääri kõrgus oleneb geograafilisest laiusest ja aastaajast. Kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal. Külmal aastaajal on troposfäär madalam kui soojal. Õhu hõrenemise tõttu temperatuur langeb kõrgusega, keskmiselt 6 °C/km. Sellest keskmisest esineb kõrvalekaldeid, troposfääris võib olla õhukihte, kus kõrguse kasvamisel temperatuur pusib (isotermiline kiht) või isegi tõuseb (inversioonikiht). Troposfääris asub 75% atmosfääri massist, siin tekivad ja kaovad pilved, leiab aset intensiivne õhu horisontaalne ja vertikaalne liikumine, kujuneb ilm. Tropopaus ehk substratosfaar. Vahekiht (üleminekukiht) troposfääri ja selle kohal asuva kihi, stratosfääri, vahel, paksus 13 km. Tropoapusi iseloomulikuks tunnuseks on temperatuuri langemise oluline aeglustumine kõrgusega. Tropopausis esinevad väga tugevad jugavoolud. Jugavoolud kujutavad endast kõrgustel 10-15 km paiknevaid tuule
Päeval puhub nn.orutuul piki soojenenud nõlva ülespoole.Föön esineb Kaukasuses,Alpides,Püreneedes.Fööniga kaasuvad peale õhutemp. Ja niiskuse järskude muutuste tavaliselt kiired õhurõhu kõikumised.Kui mäestiku kohal on kõrgrõhuala,eemal ümbruses aga madalam õhurõhk,siis võiivad laskuvad õhuvoolud föönide näol kujuneda mõlemal nõlval.Fööni tekkimise põhjustab otseselt veeaurust küllastamata ja küllastunud õhu erinev adiabaatiline gradient.Boora-nim.külmi,väga tugevaid puhangulisi tuuli,mis puhuvad talvel suhteliselt madalatelt pltoodelt v mägedelt alla tasandikule v merele.Tekib siis,kui mäe piirkonnas on kõrgrõhkkond,eemal madalikul aga madalrõhkkond.Peale baarilise grad.annab külmadele õhumassidele tunduva kiirenduse ka raskusjõud.Tolmutorm on nähtus,kus tugev tuul tõstab kuivalt maapinnalt üles ja kannab edasi nii palju tolmu,et selle tagajärjel nähtavus tunduvalt väheneb
Sesoonsed ja ööpäevased Hajumine õhu molekulidel – sinine valgus Aristoteles – „Meteorologica” 4 köidet, Erisoojus. temperatuurid nähtavad valguse hajumine veepiiskadel, 384-322 e.m.a On soojushulk, mida vajatakse aine 1 valget värvi pilved Theophrates- u 300 e.m.a, „Vihma, tuulte, grammi temp tõstmiseks 1 kraadi võrra Aastaajad. Sinine põuavine mägedes on tingitud sinise tormide ja ilusa ilma märgid” Astronoomilised (20.03, 21.06 jne) valguse hajumisest äärmiselt väikestel Hippokrates- u 400 e.m.a, „Õhud, veed ja Latentne soojus
korral kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk. 11. mis on õhu eriniiskus? On õhus olevaveeauru hulk grammides 1Kg niiske õhu kohta . Eriniiskust kasutatakse laialdaselt meteoroloogilistes uurimistöödes. Pilved 12. millised on pilvede tekkimise põhjused? Pilved on samuti nagu udugi kolloidne süsteem, mis koosneb õhus hõljuvaist väikestest veepiiskadest, jääkristallidest või mõlemaist. Pilved tekivad veeauru kondensatsiooni või sublimatsiooni tagajärjel. Sisuliselt pole udul ega pilvedel olulist erinevust. Udud kujunevad maapinna lähedal, pilved aga kõrgemal. 13. kirjelda pilvede rahvusvahelist klassifikatsiooni. I klass. Ülemised pilved (alus 6-10 km kõrgusel) 1) Kiudpilved- alus keskmiselt 7-10 km kõrgusel. 2) Kiudrünkpilved- alus 6-8 km kõrgusel. 3) Kiudkihtpilved- alus keskmiselt 6-8 km kõrgusel. II klass
protsesse ning kindlat näitajat on päris raske saada) kõrgusel maapinnast. Termomeeter peab olema kaitstud otsese päikesekiirguse eest ning peab olema kaitstud ka vihma/sademete eest ning õhk peab saama vabalt liikuda termomeetri ümbruses. Õhutemperatuuri määrab: 1. Õhu soojusvahetus aluspinnaga 2. Vahetub õhumass ehk advektsioon (õhk, mis praegu on läheb ära ning asemele tuleb uus) Dünaamiline ja termiline turbulents MÕISTE OTSIDA! Temperatuuri vertikaalne gradient gradient näitab mingisuguse suuruse muutust ühiku kohta ning ta näitab seda suunda, kus muutus on maksimaalne. Antud juhul on vertikaalses suunas. Sellega me iseloomustame, kuidas temperatuur kõrgusega muutub. Inversioon tõusev õhuvool peatatakse selles kihis. Näiteks talvel korstnatest tulev suits läheb algusel ülesse kui sammas ja siis järsku vajub nagu vastu mingi kihti laiali, see kiht ongi inversioonikiht. Hommikune temperatuuri inversioon näitab, et päeval tuleb ilus ilm
komponendist,1liivapinnased, 2savipinnased. Erinevus Veeauru kondenseerumine atmosf- produktid, mis Üldine reegel on et õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast pinnases. tulevad maapinnale kondensatsioonist on kaste, hall, suunast sinna. Kus rõhk on madalam. Kiirusele avaldab Soojuslikus mõttes koosneb 3st komponendist: pinnas jäide. Atmosf pilved ja udu. Kui tilk hakkab kogunema mõju õhuvoolu ja aluspinna vaheline hõõrdumine ja ise,õhk temas ja vesi. Liivapinnased seovad halvasti vett, mingile mikroskoopilisele kehale või tükikesele nim seda maakera pöörlemine. Tuule elementideks on tema suund seega on liivapinnas väikese ruumisoojusega ja halvad kondensatsiooni tuumakeseks. Selliseid väikeseid ja kiirus. Suunaks on see ilmakaar kust ta puhub. Kiirust
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Jana Paju Pilved, tuli ja äike Referaat Juhendaja: professor PhD Tõnu Laas Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on uurida udu, sudu ja pilvede tekkemehanisme ja eripärasid. Samuti lähemalt uurida kuidas ja miks ilmneb äike ning tuua pisutki selgust inimeste silmis müstilise keravälgu iseloomust. Töös vaadeldakse ka, mida kujutab endast tuli (täpsemalt põlemisreaktsioon) füüsikalisest
järgmisest soojusülekande protsessist: latentse soojuse ülekanne Atmosfääri mingi omaduse horisontaalset ülekannet tuulega nimetatakse: advektsiooniks Soojusülekandeprotsessi, mis sõltub õhu liikumisest nimetatakse: konvektsioon Tõusva õhuosakese temperatuur: langeb tänu paisumisele Maa kiirgust nimetatakse sageli pikalaineline kiirgus, samas kui päikesekiirgust nimetatakse lühilaineline kiirguseks. Pilved neelavad infrapuna ja peegeldavad nähtavat kiirgust. Selgel tuuletul külmal hommikul enne päikesetõusu võib sageli näha jäätumist parkivate autode katustel, isegi siis, kui temperatuur jääb jäätumispunktist kõrgemaks. See juhtub tänu sellele, et autokatused jahtuvad tänu: radiatsioonile. 3 Sesoonne ja päevane käik: Miks hoolimata sellest, et põhjapooluse lähedastel laiustel paistab päike 22
29-2.4 m). Optiline aken on see sellepärast, et just sellest spektriosas on Maa atmosfäär kõige enam läbipaistev (80 % kiirgusest tuleb läbi). Samal ajal kui kauge UV ja IP neelatakse peaaegu täielikult (läbi tuleb vaid vastavalt 1% ja 3.6%). Ka infrapunases on üks nn atmosfääri aken so 8-12 m. Kolmas aken on raadiolainealas (1-20 cm). Päikesekiirgus Päikese poolt kiiratud energia. Atmosfääri soojenemine ja jahtumine, tema püsivus, vee aurumine ja kondensatsioon, soojusenergia muundumine õhu liikumise kineetiliseks energiaks ja Maa kliimade omadused sõltuvad sissetuleva päikesekiirguse voost. Päikesekiirguse voog on erinev eri laiustel, aastaaegadel ja kellaaegadel. Päike on praktiliselt ainukeseks energiaallikaks. Näiteks Maa seest tuleb 5000 korda vähem energiat. Natuke tuleb energiat ka tähtedelt ja planeetidelt. · Pidev spekter Pidevspektrid kujutavad endast valgusriba värvuste pideva üleminekuga ühest teise. Pideva spektri
Vesi satub õhku, kui see aurab veepinnalt, maapinnalt ja taimedelt. Taimedelt toimuvat auramist nimetatakse transpiratsiooniks. Vesi atmosfääris Õhuniiskus on õhus leiduv veeauru hulk. Eristatakse absoluutset ja relatiivset niiskust. Absoluutne niiskus on mingil hetkel õhus oleva veeauru tegelik hulk, mis väljendab vee hulka õhu ruumalaühiku kohta. Relatiivne niiskus sõltub suuresti õhutemperatuurist. Õhutemperatuuri langedes veeaur kondenseerub ning tekivad pilved ja udu. Pilvisust, st. Pilvede hulka taevavõlvil, mõõdetakse protsentides, mis näitab, kui suur osa taevavõlvist on pilvedega kaetud. Sademete jaotus maakeral Atacama kõrbes ja Sahara keskosas on sademeid ainult kuni 10 mm aastas. Inimtegevuse mõju atmosfäärile Atmosfääris reageerivad need õhuniiskusega ning nii tekivad happevihmad ehk happesademed, mis põhjustavad mulla ja magevee hapestumist ja on eriti kahjulikud okasmetsadele.
NEID EMITEERIVAD: · KÜLMKAPID, KÜLMUTUSSEADMED · SURUÕHUBALLOONID · PLASTPAKENDID Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse.
Päike ja kuu paistavad neist läbi. Kiudkihtpilved kujutavad endast valget või kergelt sinakat katet astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit taevavõlvil. P ja K on hästi nähtavad, nende ümber on enamasti halo. Sademeid kilomeetrit annavad need pilved väga madala õhutemp korral Ida-Siberis.Kõrgrünkpilved on parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks valged, helehallid või sinakas hallid, esinevad lainelise kihina või kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m pilvetompudena. P ja K paistavad enamikul juhtudel neist läbi, kuid varju ei anna. valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul
temperatuur, seda intensiivsem aurumine ja seda rohkem veeauru õhus. Relatiivset niiskust väljendatakse protsentides, ta sõltub samuti õhutemperatuurist. Temperatuuri langedes õhu küllastus veeauruga suureneb ja relatiivne niiskus tõuseb. Absoluutne niiskus on suurim poolustel ja langeb pooluste suunas. Pooluste ümber on relatiivne niiskus kõrge madala temperatuuri tõttu, 30. laiuskraadidel on relatiivne niiskus madal. Õhutemperatuuri langedes veeaur kondenseerub ning tekivad pilved. Eristatakse kolme suure pilvisusega vööndit, need asuvad ekvaatoril ning põhja- ja lõunapoolkera 50-60 laiuskraadidel. Pilvede hulka taevavõlvil mõõdetakse protsentides, mis näitab, kui suur osa taevavõlvist on pilvedega kaetud. Väikese pilvisusega vöönd on 20. ja 30. paralleeli vahel. Sademete jaotus maakeral Maakerale jõuab aastas umbes 511 000 km3 vett, sellest 81% sajab alla merede kohal. Sademed jaotuvad maakeral ebaühtlaselt, see sõltub merede ja maismaa
Atmosfäär 1. Atmosfääri tähtsus Õhku vajavad kõik elus organismid hingamiseks, taimed fotosünteesiks. Inimene suudab õhuta olla vaid minuteid. Atmosfäär reguleerib maakera soojus-ja niiskusreziimi. Kui õhku poleks, oleks ööpäevane temp kõikumine väga suur. Täna atmosfäärile(kasvuhooneefektile) on Maa keskmine temp 15 kraadi, ilma atmosfäärita oleks see -18 kraadi. Atmosfäär transpordib energiat ning ühtlustab temperatuuri Maal. Transpordib õhuniiskust ookeanide kohalt mandrite kohale, tekitades sademeid. Täna atmosfäärile ei jõua maale kogu päiksekiirgus, mis oleks elavatele organismidele kahjuli või isegi surmav. ( ultraviolettkiirgus ning gammakiirgus) Atmosfäär kaitseb Maad väiksemate meteoriitide eest, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua maapinnale, kus tekitaksid suuri purustusi.
madalas kanalis voolamine tänu suuremalt hõõrdumisele aeglasem. Voolusängi pikkiprofiili kallakust - gradienti - väljendatakse tavaliselt vertikaalse langusena fikseeritud vahemaa jooksul (m/km). Gradient ja ka ristlõike kuju ning pindala võivad oluliselt varieeruda ka samal voolusängil sõltudes reaalsetes geoloogilistes tingimustes maapinna geoloogilisest ehitusest, sademete jaotusest pikkiprofiilil jn.. Pikkiprofiili kuju on tavaliselt nõgus (sinusoidaalne) ning voolusängi gradient suurem (st. kallakus järsem) ülemjooksul nt 10 m/km ja see väheneb alamjooksu suunas, kus gradient vo. ainult mõni cm/km. Jõgede pikiprofiilid- Ülemjooks, keskjooks, alamjooks. Jõgikonnad, valglad-Igal jõel on oma veekogumisala e valgla mida nimetatakse jõgikonnaks. Valglateks võivad olla kraavid, ojad, väikesed jõekesed, allikad vms, mis kõik üheks suureks jõeks kokku jooksevad. Kaarid e. orvandid on järsuveerelised süvendid mäeahelike nõlvadel, mille
kerkima 3) Madalrõhuala- õhk kerkib 4) Ortograafilised sademed (õhu tõus, jahtumine, kondenseerumine ja sademete teke) mäestiku tuulepealsel nõlval. Vastasnõlvale(tuulealune nõlv) jõuab kuiv ja soe õhk Pilvisus maakeral. Suur ekvaatori lähedal ja kesklaiustel;väike- subtroopikas ja polaaraladel Veeringe- vee katkematu ringkäik looduses, veeringet hoiab käigus päikeseenergia. Veeringe osad: atmosfäär, ookean, maismaa. Peamised protsessid: aurimine, kondenseerumine, sademed, jõgede äravool Udude liigid: 1. Kiirguslikud udud-õhk jahtub (kiirguslikult) kastepunktini, selle tagajärjel õhus olev veeaur kondenseerub, õhku tekivad udupiisad. Õhu horisontaalset ümberpaiknemist(advektsiooni) ei toimu. Kiirguslik udu tekib peamiselt öösiti või varahommikul, päevaks hajub. 2. Advektiivsed udud- kui nt soe ja niiske õhk liigub külma aluspinna kohale ja õhk jahtub
Meteoroloogia: Termomeetrid: Tähtajaline termomeeter – mõõdab momendi temperatuuri Maksimumtermomeeter – mõõdab kõige kõrgema temperatuuri mingi ajavahemiku jooksul. Sammas säilitab kõige kõrgema positsiooni Miinimumtermomeeter – mini ajavahemiku kõige madalam temperatuur Takistustermomeeter Bimetalltermomeeter – kaks erinevat metalli, mis paisuvad erinevalt. Kõverdumine võrdeline temperaturi muutusega Rõhu gradient: Rõhu muutus pikkusühiku kohta Tsüklon ja antitsüklon: Madalrõhuala, millel on kinnised isobaarid nimetatakse tsükloniks Kõrgrõhuala, millel on kinnised isobaarid nimetatakse antitsükloniks Baromeeter: Instrument õhurõhu mõõtmiseks Anumbaromeeter – klaasist kapillaartoru, milles ja Hg ja metallist kaitsetoru. Kapillaartoru suubub Hg täidetud karbikesse. Õhurõhu muutus mõjutab Hg samba kõrgust
kilomeetri kohta. Tropopaus õhukiht, mis on troposfääri kohal ja millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Polaaraladel kuskil 8-9 kilomeetri kõrgusel, ekvaatori suunas tõuseb see 15-16 kilomeetri kõrgusele. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistele aladel, kus jõud on kõige tugevam. Troposfääris tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima 2. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab u. 20 % atmosfääri massist. Siin temperatuur kõrguse kasvades suureneb. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht - osoon neelab UV-kiirguse. 3. Mesosfäär (50- 85 km ) Enam osooni pole ja temperatuur langeb kiiresti kõrguse kasvades. Õhk on üsna hõre. 4
sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: o TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on TROPOPAUS õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange (Eestis u.11km kõrgusel). Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. o STRATOSFÄÄR ulatub ligi 50 km kõrguseni. Seal hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Osoo neelab peaaegu täielikult päikselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi
Kondensatsioonituumadeks on peamiselt hügroskoopilised soolalahuse tilgad. VALE 15. Veeauru tihedus on samadel tingimustel suurem kui kuiva õhu tihedus. ÕIGE 16. Kui õhuosake adiabaatiliselt kokku suruda, siis rõhk temas väheneb. VALE 17. Tõusev õhk paisub adiabaatiliselt. VALE 18. Stabiilses õhumassis tekivad kondensatsiooni tagajärjel udud ja madalad kihtpilved, millest sajab uduvihma ja nõrka lund. ÕIGE 19. Märgadiabaatiline gradient on suurem kui kuivadiabaatiline gradient. VALE 20. Atmosfääris võib protsessi lugeda adiabaatiliseks kui ta toimub kiiresti. ÕIGE b) Vali õige variant 21. Missugune järgnevatest ilmaelementidest väheneb alati kui me liigume ülespoole. Õhu rõhk 22. Ainuke aine, mida atmosfääris võib leida looduslikult nii tahke, vedela kui ka gaasina. vesi 23. Normaalne õhurõhk ei ole 1000 hPa 24
- raadiolained üle 1mm Sfäärid Maa atmosfääris kõrguse suurenedes maapinnast õhurõhk kahaneb Õhurõmuhõõtmise ühikud: mm elavhõbedasammast(mmHg) millibaar=1cm/Hg= 13,3 mb hektopaskal (hP) 1mb=1hP normaalne õhurõhk merepinnal: 760mmHg=1013mb(hP) Troposfäär 0-8km valdav osa õhkkonna massist temp. langeb 6c km kohta tropopaus - õhukiht millest kõrgemale temp. enam ei lange 8-9km polaaralade kohal eestis 11km ja ekvatoriaalsetel 15-16 km seal tekivad pilved stratosfäär- ulatub -50km kõrgusele, moodustab umbes 20% atmosfääri masssit. seal hakkab temp. kõrguse kasvades tõusma kuna seal neelatakse enamus UV kiirgusest mesosfäär - 50-85km osooni enam pole ja temp. lange kõrguse kasvades üsna palju , õhk on hõre Termosfäär - õhumolekul on seal nii vähe et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. u 1000km paks osoonikihi pakust mõõdetakse Dobsoni ühikutes Hüdrosfäär
Päikese soojendab maapinda, mille tõttu õhukihid soojenevad ja tõusevad üles, tekitades vertikaalseid õhuvoole, mille tõttu omakorda segunevad õhumassid. Õhumasside segunemise tõttu tekivad õhus vee faasimuutused, veeaur veeldub veepiiskadeks (kondensatsioon), veepiisad võivad ka külmuda (tahkuda). Mõnikord muutub veeaur kohe tahkeks, ilma et läbiks kondenseerumise faasi (sublimatsioon). Kondenseerumise, tahkumise ja sublimatsiooni tulemusena tekivad pilved. Samal ajal võib ka toimuda horisontaalsuunaline õhumasside liikumine, mida nimetatakse advektsiooniks. Tropsfääris esinevad omamoodi "õhujõed", mida nimetatakse jugavooludeks, milles tuulekiirus on vahemikus 30 m/s kuni 220 m/s. Troposfääris on valdavaks läänetuuled. Tropopaus on vahekiht troposfääri ja stratosfääri vahel. Temas iseloomulikuks tunnuseks on õhutemperatuuri languse lõppemine või vähenemine. On sageli pilvede ülemiseks piiriks
osoonikihis, on hõreneva osoonikihi puhul peamiseks ohuteguriks UV-A – lainepikkus 315-400 nm (lähis-UV kiirgus), elusorganismidele ohutu, päevituse ja D-vitamiini tekitaja 4. nähtav valgus – lainepikkus 380-760 nm 5. infrapunakiirgus (soojuskiirgus) – lainepikkus 760...1000000 nm (1mm) 6. raadiolained – üle 1 mm SFÄÄRID litosfäär hüdrosfäär atmosfäär biosfäär Atmosfääri keemiline koostis: CO2 kontsentratsioon tõusis 2013. aastal 400 ppm-ni (0,04%-ni) Olulisemad kasvuhoonegaasid: CO2 o ülemaailmsed emissiooniallikad: fossiilsed kütused 87% (Euroopa riigid annavad 1/3): kivisüsi, pruunsüsi, turvas, põlevkivi, maagaas, nafta maakasutusmuutused 11% (hävitatud metsad) tsemendi tootmin 2% o suureneb 0,5% aastas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
