Tingimata tuleb arvestada teede seost riikide pealinnadega, suurlinnadega, tööstuskeskustega ja teiste tähtsate objektidega. Eesti Maantee Amet on välja töötanud klassifikatsiooni ja seda rakendatakse teedevõrgu üldistamisel. 13. Kaardi legendi väljatöötamine. 14. Maa-ala aeropildistamine Lennuk lendab pildistatava maa-ala kohal mööda paralleelseid marsruute edasi-tagasi ja maastikku pildistatakse kindlate ajavahemike tagant sellise arvestusega, et iga järgnev aerofoto kataks eelmist umbes 60% ulatuses. Iga järgnev marsruut rajatatakse nii et aerofotod kattuksid põikisuunas umbes 30-40% ulatuses. Sensoritel kasutatakse ümberpööratavat filmi, et saada positiivne kujutis filmil, lisaks tehakse ka paberkoopiad. Aerofotode mõõtmed on 23x23cm ja vanad fotod 18x18cm. Aerofoto ei ole maastiku plaaniks, sest fotokujutises on mõningaid moonutusi. Need moonutused on tingitud maastiku reljeefist,
- tilt-shift hea, eriti arhitektuuris (sirged seinad ja majad ju ei liigu ka) - still-life stuudiofotodes super, sest kvaliteet on üle mõistuse hea d) DIGITAALFOTOGRAAFIAS DIGISENSOR - neid on ka kahes versioonis - nö poolkaader-sensorid ja täiskaader-sensorid - poolkaader sensori mõõdud on väga varieeruvad (APS-C on standartselt 25.1 × 16.7mm, crop factor 1,5) - täiskaader sensor on vastavuses 35mm filmiga (ehk siis 24 x 36mm) - crop factor (kaadrikordaja)- sensori suuruse suhe 35mm suurusesse formaati (mitu korda on sensor väiksem kui 35mm nega pildiala). Levinult u 1,5 (aga on ka 1,3 jne...) Sellega tuleb läbi korrutada objektiivide fookuskaugused, et saada reaalseid fookuskaugusi oma sensori jaoks 2|d i g i f o t o g r a a f i a eksami kordamisküsimused Maris Savik / 2011
pangatšekkidel ja muudel dokumentidel. Optiliste sisendseadmete erirühma moodustavad pilti ja teksti lugevad skannerid. Nimetust "skanner" kasutataksegi peamiselt nende sisendseadmete kohta, kuna eespool vaadeldud seadmed kannavad tihti vaid optiliste lugejate nime. Pildi-tekstiskannerites viiakse kombatav originaalpilt punkthaaval rasterkujutisena arvuti mällu, värviskannerites värvikujutisena. Kui skanneri sensor on "sisse tõmmatud" pildipunkti kohta käiva info, liigub ta edasi järgmisele, kuni kogu dokument on loetud. See protsess on väga kiire, kogu algdokumendi skaneerimiseks kulub ainult paar sekundit. Skaneerimisprotsessi mehaanika sõltub konkreetse mudeli tüübist. Kõik skannerid kasutavad valgusallikat ja vahendeid sensori (või peegli, mille abil valgus juhitakse sensorile) liigutamiseks algdokumendi kohal (või
2 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Liigitus 2.1. Monokroomsed ja mitmevärvi-kuvarid 2.2. Elektronkiire- ja vedelkristallikuvarid 2.2.1. Elektronkiirekuvarid 2.2.2. Elektronkiirekuvari tööpõhimõte 2.2.3. Pildi saamine 2.3. Trinitron 2.4. Vedelkristallikuvarid 2.4.1. LCD-monitori ülesehitus 2.4.2. LCD-kuvari tööpõhimõte 2.5. Plasmakuvarid 3. Värvid arvutimaailmas 4. Bitisügavus 5. Resolutsioon 6. Graafikakaart 6.1 Enimlevinud pildimälud 6.2 Draiver 6.3 Ühendus muu arvutiga 6.4 Kuvareziimid 7. Kasutatud allikad 2 3 Sissejuhatus Kuna minu õpitav eriala nõuab arvutiga trükise kujundamisel pidevat vaatlemist ja kujundusprotsessi jälgimist, siis valisingi referaadi teemaks mulle kõige lähedasema ja olulisema teema- monitori ja graafikaga seonduva.
või RS-422 standardit. RS-232 standardi puhul on tegu asünkroonse andmeedastusega. See tähendab seda, et andmeid saadetakse ainult siis, kui vastuvõttev seade selleks valmis on. Serial pordi andmeedastuskiirus on piiratud, ulatudes 115 200 bp/s (bits per second). Juhtme pikkus ei tohiks ületada 20 m, vastasel juhul hakkab andmeedastuskiirus vähenema. Serial porti ühendatakse nt: · Hiir · Modem · ISDN adapter · Printer · Digitaalne kaamera · .... Seadmed ühendatakse kas DB-9 (väiksem) või DB-25 (suurem) pistikusse. DOS toetab nelja serial porti COM1, COM2, COM3 ja COM4. Serial portidele on eraldatud vaid 2 IRQ-d. Seega ei saa korraga töötada seadmed, mis on ühendatud portidesse 1 ja 3.(vaata tabelit) 6
videoid ja animatsioone. Siit edasi on oluline teada kuidas pildid luuakse - kasutades selleks vektorit või rastrit Rastergraafika Rastergraafika puhul koosneb pilt üksikutest täppidest ehk pikslitest (raster). Pikslite arv horisontaalselt ja vertikaalselt määravad ära pildi suuruse. Näiteks 800x600, 1152x864 jne. 4 Pildi suurusega on tihedalt seotud pildi resolutsioon, mida mõõdetakse pikslit tolli kohta (dpi, dots per inch). See tähendab, et ühes tollis on nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt vastav arv piksleid. Levinumad resolutsioonid on 72ppi - veebilehed 300-350ppi - trükised (Kõik fotod pärinevad veebilehelt www.morguefile.com) Igal pikslil on oma väärtus ning on eraldi töödeldav. Kui anda ühele pikslile ainult väärtused must ja valge ehk 0 ja 1 on tegemist 1 bitise pildiga
ühik, arvuline näide)? Millisest värskendussagedusest suuremat (või võrdset) tohib sil- made tervishoiu huvides kasutada? Millist kuvaheiduki (grafoprojektori) parameetrit (seletus, ühik, arvuline näide) tuleb silmas pidada, kui kuvaheiduk on vaja osta suurde konverentsisaali? Millal ja miks tekib pildistamisel punasilmsus ning kuidas seda vältida? Millised on standardsed digitaalkaamera akude/patareide ja mälukaartide tüübid? Miks on soovitav osta kaamera, mis kasutab standardseid akusid/patareisid ja mälu- kaarte? Kirjelda, kuidas töötab tindiprinter. Võrdle teda omaduste ja eeliste-puuduste osas la- serprinteriga. Kuidas kutsutakse inglise keeles järgurit, jaoturit ja kommutaatorit? Kirjelda, milleks neid seadmeid kasutatakse ja mille poolest nad erinevad. Kuidas töötavad ja mille poolest erinevad analoogmodem, ADSL-modem ja kaabelmo- dem
kui ka järgmised faktorid: · Lugemistingimuste muutumine. Seda võib esineda juhul, kui näiteks salvestamisel muutuvad materjali omadused. See tekitab ebasoovitavaid muutusi tugikiire rajas hetkedel, mil hologrammi salvestatakse või heiastatakse. Sageli saab tugikiire nurka või lainepikkust kohandada difraktsiooni tõhususe optimiseerimisel nende muutuste osaliseks kompenseerimiseks. · Detektorite hulk ei joondu pikslite hulgaga hologrammis. Siia kuuluvad kaamera paigutamise, fokuseerimise ning kujutise suuruse muutmise vead. · Detektor võtab vastu soovimatut valgust, kas siis salvestusmaterjalilt hajuvat või kaja teistelt salvestatud hologrammidelt või sama hologrammi pikslitevahelist kaja. · Detekteeritud kujutise ulatuses varieerub heledus. Selline probleem tekib, kui kujutise ulatuses kasutatakse vaid ühte läve eraldamaks eredaid ja tumedaid piksleid ning omistamaks binaarväärtusi. Neid kõikumisi võivad põhjustada SLM, optiline
Kui te leiate vea siis osutage sellele kommentaariga (“Insert” ->”Comment” või märgi osa sellel parem klõps ning “Comment”). Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
