Kordamisküsimused 11. Klassile: keskaeg

Jürissaar, Maria

Kordamisküsimused 11. Klassile: keskaeg (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas muutusid piirid peale Jüriöö ülestõusu?
Kuidas muutus eestlaste õiguslik olukord vallutuste järel?
Millest tulenes Vana-Liivimaa poliitiline ebastabiilsus ?
Mida kujutas endast Taani hindamisraamat ?
Millised olid Jüriöö ülestõusu põhjused?
Kuidas mõjutas ristisusu vastuvõtmine eestlaste vaimuelu?
Millised muinasusu elemendid jäid püsima?
Kuidas valitseti keskaegset linna?
Milliseid kaupu veeti Eestist välja mida sisse?
Millised mungaordud tegutsesid Vana-Liivimaa aladel?
Millal kelle poolt algatatuna ja kust sai reformatsioon alguse?
Kuidas mõjutas reformatsioon vaimuelu Eestis?

Lõik failist

Kordamisküsimused 11. Klassile
Keskaeg

Millised feodaalriigid tekkisid Vana- Liivimaa aladele peale muistse vabadusvõitluse lõppu? – Ordualad, Taani alad( Põhja-Eesti ehk Eestimaa hertsogkond), Tartu piiskopkond , Saare – Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Riia peapiiskopkond . Taani müüs oma alad ordule.

Kuidas muutusid piirid peale Jüriöö ülestõusu? (vt kaardid õpikust lk. 54 ja lk.72) – 1343 - 1345. Kehtima jäid muinaseesti tavaõigus ja kombed. Kes ristiusu vastu võisid jäid isiklikult vabaks. Eesti talupojad ei tohtinud väljaspool eestit kaubelda .

Kuidas muutus eestlaste õiguslik olukord vallutuste järel? (Õ.lk.55-56) – pinged ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Vana- Liivimaa oli killustunud (mitu erinevat väikest riiki) Ei tahtnud omavahel koostööd teha. Talupojal tekkisid uued kohustused: kümnis, hinnus (kindla suurusega maks), andam (mitte-rahaline), kirikumaks (1/10 kümnisest), sõjateenistuskohustus, ehituskohustus (kirikud, teed, sillad )

Millest tulenes Vana-Liivimaa poliitiline ebastabiilsus? (Õ.lk.57) – Harju ja Viru vasallid . Kodusõda . Ordu vastu moodustasid ühisrinde Riia linn ja temaga liitunud peapiiskop . Ebastabiilne olukord ja mõlema poole pidevad kaebused sundisid paavsti siia saatma oma eriesindajat, kes koostas protokolli 30-meetrisel pärgamendirullil.

Mida kujutas endast Taani hindamisraamat? (lk.58) – 1241aastast pärinev Taani hindamisraamat, mille Eestimaa kohta käivas nimistus on ainult 3 mõisat.

Millised olid Jüriöö ülestõusu põhjused? (Õ.lk.62) Milline oli ülestõusu tulemus? (lk.66,67) – 1343 – 1345 Põhjused: talupoegade rasked kohustused maaisandate ees; taani kuninga suutmatus Eestimaa alasid valitseda ; vasallide isepäisus, allumatus;
Osapooled: taanlased ; Harju-Viru vasallid; sakslased ; eestlased;
Algas Harjumaal > läänemaa > kohtumine Paides (4 kuningat, 4mai) > 14mai sõjamae lahing > 24juuli ülestõus saaremaal > 1344 sakslased saaremaal > 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine. Ülestõusu tagajärjed: eestlaste vägi purustatakse, hulk eestlasi tapetakse, alad laastatakse; taani kuningas müüb oma valdused 1346. A Saksa ordule; eestlaste olukord halveneb veelgi; talurahva jõukam ja aktiivsem osa ilmselt hukkunud; väikevasallide vaesumine; kas eestlaste 100-aastase vabadusvõitluse lõpp?

Selgita mõisted: teoorjus, loonusrent , kümnis, linnus (lk.67) – teoorjus – talupoeg pidi talumaa eest tasumiseks oma tööriistadega mõisas vms tööl olema; loonusrent – talupoeg andis maaomanikule osa oma saagis, põhiliselt teravilja; kümnis – 1/10 saagist, (ei olnud enam sugugi kümnendik vaid kuni veerandini viljasaagist); linnus - kaitseehitis

Millisteks erineva õiguslikult ja varanduslikult erinevatesse rühmadesse jagunesid Eesti talupojad keskajal? Iseloomusta neid lähemalt. (lk.68) – Adratalupojad – kõige arvukamalt , nimetus tulenes adramaade järgi arvestamisest, kuid tegelikult olid selliste talude suurused vägagi erinevad; Sulased ja teenijad . Üksjalgade kiht – adratalupoegade nooremad pojad, kes isakojui ei mahtunud ja asutasid seetttu oma väikese talu kuhugi ääremaale. Vabatalupojad – tasusid koormisi rahas ja olid teotööst vabad. Kõige kõrgem kiht: maavabad – üldiselt muistsete eesti ülikute järglased , kes omasid talu läänikirja alusel. Ei kandnud talupojakoormisi, aga sõja korral pidid teenima feodaali ratsaväes.

Kuidas mõjutas ristisusu vastuvõtmine eestlaste vaimuelu ? (lk.69) – algas saksa mõju sissetund kõigis kultuurivaldkonddades. Juurdus keskaja jooksul eesti keelde küllaltki palju saksa laene . Seniseid usulisi tõekspidamisi kõigutas kasvõi seegi, et saksa preestrite lõhutud jumalakujudest ei voolanud verd ka pühade hiite ning ohvripuude maharaiujaid ei tabanud surm, nagu oli usutud seni. Katoliku kiriku kombed. Nõidade tagakiusamine . Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingete vastu. Pühakud.

Millised muinasusu elemendid jäid püsima? (lk.70) – austus esivanemate hingede vastu.

Kuidas valitseti keskaegset linna? (lk.75) – Linnaõigus – saadi maaisandaalt, tagas linnakogukondnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevat keskkonnast. Lübeki linnaõigus, Riia õigus, Piiskopiõigus. Võimuorganiks oli raad , mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka hürgermeistrid (moodustusid juhatuse), sündik ( jurist , tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne. Maaisandat esindas rae juures linnafoogt. Rae ülesanded: sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, kaubanduse ja käsitöö soodustamine, linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine, vaeste ja haigete ülalpidamine, raad oli ka kõrgeim kohtuvõim linnas.

Mõisted: gild , tsunft , skraa , seek , agul .- gild – jõukas kaupmees. Suurgild – jõukamate kaupmeeste ühendus. Tsunft – ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing. Gildid , tsunfid – ametialased ühendused . Skraa – tsunfti põhikiri. Seek – pidalitõbiliste linnast eemal asuv ravila. Agul – eeslinn

Milliseid kaupu veeti Eestist välja, mida sisse? (lk.76-77) – Liivimaalt välja: teravili, lehma-härjanahad, hülgerasv, paekivi. Sisse: kalev, relvi , metall , vaske, heeringaid, soola, veini, õlut, vürtse, karusnahku, pargitud nahku , vaha, mett , puitu, tõrva , vilja, lina, kanepit.

Iseloomusta keskaegset Liivimaa kirikuelu (alluvussuhted, järelvalve, toomkapiitel , missa). (lk.80-81) – PAAVST >RIIA PEAPIISKOP > PIISKOP (tartu ja saare-lääne) > toomkapiitel (koosnes toomhärradest) > kihelkonna koguduse preestrid . Toomhärrad moodustasid haridusliku eliidi. Missa on katoliku kiriku jumalateenistus ladina keeles.

Millised mungaordud tegutsesid Vana-Liivimaa aladel? (lk-82)? – tsistertslased – misjonäridest suurmaavaldajateks ( misjonär – ristiusu levitamine). Kloostrid – padisel, kärknas. Lihtne elu, ise tootsid ja töötasid. KERJUSMUNGAORDUD – dominiiklased tallinnas ja tartus, frantsisklased viljandis, tartus ja rakveres, nunnakloostrid – püha birgitta ordu kloostri rajamine piritale.

Millal, kelle poolt algatatuna ja kust sai reformatsioon alguse? (lk.83) Miks läksid reformatsiooniga kaasa valitsejad , aadlikud, rikkad linlased; miks talupojad? (lk.83 -84) – Reformatsioon – usupuhastus. Jõudis Liivimaale 1523. A Sai alguse Martin Lutherist 1517a. 1524a pildirüüste – mitusada eestlast ja sakslast hävitasid pilte, altareid jms tallinna kirikutes. Ametlikult jäid eesti alad katoliiklikuks ent luterlikud põhitõed levisid linnades siiski.

Kuidas mõjutas reformatsioon vaimuelu Eestis? ( haridus , eestikeelne trükisõna ) (lk.86-87) – 1535 Wanradti ja Koelli katekismus (lühendatud usuõpetuse käsiraamat ) – esimene säilinud eesti keelne raamat (11lk) 1555 ausburcki usurahu , „kelle võim, selle usk“ 1525 teated esimest eestikeelsest raamatust. Esimene eestikeelne piibel 1739a
MUISTE VABADUSVÕITLUS LÕPPES 1227

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Kordamisküsimused 11-Klassile-keskaeg #1

Kordamisküsimused 11-Klassile-keskaeg #2

Kordamisküsimused 11-Klassile-keskaeg #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maria Jürissaar Õppematerjali autor

1. Millised feodaalriigid tekkisid Vana-Liivimaa aladele peale muistse vabadusvõitluse lõppu? – Ordualad, Taani alad( Põhja-Eesti ehk Eestimaa hertsogkond), Tartu piiskopkond, Saare – Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Riia peapiiskopkond. Taani müüs oma alad ordule.
2. Kuidas muutusid piirid peale Jüriöö ülestõusu? (vt kaardid õpikust lk. 54 ja lk.72) – 1343 - 1345. Kehtima jäid muinaseesti tavaõigus ja kombed. Kes ristiusu vastu võisid jäid isiklikult vabaks. Eesti talupojad ei tohtinud väljaspool eestit kaubelda.
3. Kuidas muutus eestlaste õiguslik olukord vallutuste järel? (Õ.lk.55-56) – pinged ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Vana-Liivimaa oli killustunud (mitu erinevat väikest riiki) Ei tahtnud omavahel koostööd teha. Talupojal tekkisid uued kohustused: kümnis, hinnus (kindla suurusega maks), andam (mitte-rahaline), kirikumaks (1/10 kümnisest), sõjateenistuskohustus, ehituskohustus (kirikud, teed, sillad)
4. Millest tulenes Vana-Liivimaa poliitiline ebastabiilsus? (Õ.lk.57) – Harju ja Viru vasallid. Kodusõda. Ordu vastu moodustasid ühisrinde Riia linn ja temaga liitunud peapiiskop. Ebastabiilne olukord ja mõlema poole pidevad kaebused sundisid paavsti siia saatma oma eriesindajat, kes koostas protokolli 30-meetrisel pärgamendirullil.
5. Mida kujutas endast Taani hindamisraamat? (lk.58) – 1241aastast pärinev Taani hindamisraamat, mille Eestimaa kohta käivas nimistus on ainult 3 mõisat.
Millised olid Jüriöö ülestõusu põhjused? (Õ.lk.62) Milline oli ülestõusu tulemus? (lk.66,67) – 1343 – 1345 Põhjused: talupoegade rasked kohustused maaisandate ees; taani kuninga suutmatus Eestimaa alasid valitseda; vasallide isepäisus, allumatus;
Osapooled: taanlased; Harju-Viru vasallid; sakslased; eestlased;
Algas Harjumaal > läänemaa > kohtumine Paides (4 kuningat, 4mai) > 14mai sõjamae lahing > 24juuli ülestõus saaremaal

liivimaa talupoeg reformatsioon vana liivimaa vabadusvõitlus austus vaimuelu eesti talupojad mungaordud jüriöö linnaõigus autonoomia kohtuvõim

Sarnased õppematerjalid

doc

Eestimaa keskaeg

osaline koostaja. Johann Koell Pühavaimu kirikuõpetaja, kes tõlkis eesti keelde katekismuse. Balthasar Russow kroonik, kirjutas ,,Liivimaa provintsi kroonika"(ilmus 1572 Saksakeeles), mis on eesti ajaloo tähtsamaid allikaid. Hans Susi Tallinna linnakooli õpilanem jes üritas tõlkida piiblit ning lauluraamatut. Bernt Notke Pühavaimu kiriku kappaltar ja maal ,,Surmatants". Michel Sittow Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik. Mis toimus? 1227-1558 Keskaeg (ehk orduaeg) 1238 Stensby lahing 1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse. 1343 23. apr Jüriöö ülestõus 1345 Orduvägede sõjaretk Saaremaale, Vesse poomine. 1404 ehitati Tallinna raekoda 1421 Maapäeva teke 1492 Ivan III lasi rajada Novgorodi 1517 Reformatsiooni algus 1523 Usupuhastus: 1523 said populaarseks jutustajad oma uuendusidedega, kelle tegevust kergendas ühtsuse puudumine piiskoppide ja ordu vahel. 1525 Pildirüüste ja M. Hoffmann Tartus. 1235 Wandadt-Koelli katekismus

Ajalugu

doc

Vana- Liivimaa

Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu.

Ajalugu

odt

Eesti ajaloo allikad ja periodiseering

1.Eesti ajaloo allikad ja periodiseering 1. Muinasaeg- XIII saj. Algus p.Kr 2. muistne vabadusvõitlus- 13. saj. Toimus Eesti ja Läti alal. Eesti alistumine ja ristiusustamine. 3. keskaeg (Vana Liivimaa ajastu)- 5. saj.-15. Saj. 4. Liivi sõda- 16. saj. Vana-Liivimaa aladel õlemvõimu nimel toimunud sõda. 5. Rootsi aeg- 1629- 1699 (algas Liivi sõjaga) Eesti jäi Rootsi võimu alla. 6. Põhjasõda- 1700-1721 Sõda Läänemerel, Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. 7. Vene aeg- 1918-1919, 1940-1941, 1944-1992. 8. iseseisvumine ja vabadussõda- 28. nov. 1918- 2. veb. 1920, Eesti võit. 2.Muinasaeg - lühiülevaade 1

Eesti ajalugu

docx

Vana-Liivimaa kujunemine

VANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud Miks? 1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa 2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE MAAHÄRRA e. MAAISAND e. SENJÖÖR väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne, omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu LÄÄN e. FEOOD maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hiljem saadi võimalus maavaldus välja osta LÄÄNIKORRA KUJUNE

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

KORDAMINE! 7. Nim. suurgild ja mustpeade vennaskond! Suurgild-jõukamate kaupmeeste ühendus Mustpeade vennaskond-suurgildist eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon. Viimane nimetus tuleb sellest, et vennaskonna vapil on kujutatud kaitsepühakut, neeger Püha Mauritiust. Eestlased nendesse gildidesse ei pääsenud. Kaubanduses osalesid väikepoodnikena. 8. Kanuti ja Oleviste gild Kaks Tallinnas asuvat küsitöölisi ühendavat väikegildi. Kanuti gildi kuulusid peamiselt sakslased, Oleviste gildi eestlased. 9. Toomgild-ühendas Toompea käsitöölisi. 10. Hansalinnad : Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 11. Tsunft-käsitööliste selts 12. Skraa-põhikiri 13. Johann von Üxküll-lasti hukata, kuna oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. 14. Kirikukatsumine- kõrgema vaimuliku (piiskopi, superintendi) või kirikukomisjoni kontrollkäik temale alluvasse kirikupiirkonda või asutusse, et saada ülevaade usuelust ja vaimulike tegevusest. 15. Sinod-ne

Ajalugu

docx

Keskaegne Eesti

Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lojaalne, võ

Ajalugu

docx

Keskaeg eestis

LINNAD KESKAJAL. Tallinn, tartu, rakvere, narva, uuspärnu, viljandi, paide, haapsalu, vanapärnu. KES MILLIST MAAKONDA VALITSES. Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. SaareLääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu Tartu piiskopkond maahärraks Tartu piiskop, kuulusid U

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

Kordamisküsimused 11. Klassile: keskaeg (0)

Esitatud küsimused

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

Eestimaa keskaeg

Vana- Liivimaa

Eesti ajaloo allikad ja periodiseering

Vana-Liivimaa kujunemine

Eesti ajalugu

Eesti ajalugu

Keskaegne Eesti

Keskaeg eestis

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti