Kordamisküsimused: külm sõda (0)

Kordamisküsimused: Külm sõda

• Külma sõda See on vastasseis riikide vahel, mis ähvardab ülekasvada tegelikuks sõjaks.
  
• Külma sõja valdkonnad: Ideoloogiline võitlus (toodi välja plussid), kultuuriline (Lääne kunst taunitud), majanduslik (USA-marshalli plaan ja NSVL -Vastastikuse Majandusabi Nõukogu), Võidurelvastumine (A,B,C relvad), piirkondlikud konfliktid (nt Praha kevad), kriisid , pinekolded (nt Kuuba kriis)
  
• Raudne eesriie – See oli külma sõja saavutus ja ka meetod. Selle tuntumaks tähiseks oli Berliini müür (1961-1989)
  
• Võidurelvastumine - 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii N Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus . Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati N Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette,mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka. Veidi hiljem asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid , suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1980. aastail alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hirmkallis plaan jäi siiski teostamata. Võidurelvastumine viis selleni , et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral.
  
• Trumani doktriin - 1947 võeti see USA-s vastu. SISU: USA aitab nii majanduslikult kui ka sõjaliselt riike, kus on kommunismi võimule tuleku oht.
  
• Marshalli plaan – teostati 1948-1952. SISU: USA annab abi II maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele kahel tingimusel:1) Nende riikide majandust ei riigistata. 2)Toimub rahvusvaheline kontroll abi jaotamise üle. Olid sellised tingimused, et NSV mõju vähendada. 17 riiki sai abi.
  
• NATO –(Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ) Loodi 1949 Põhja-Atlandi lepinguga. Asutajaliikmeid 12 riiki. Eesti liitus 2004 aprill.
  
• VLO – (Varssavi Lepingu Organisatsioon ) Loodi 1955. Oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjaline-poliitiline organisatsioon. Garanteeris NL-le Ida-Euroopa kuulekuse.
  
• VMN - (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) Loodi 1949. Pidi nõukogude blokis asendama Marshalli plaani alusel antavat abi. Varises kokku 1990.
  
• Euroopa Söe- ja Teraseühendus – riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 1952-1967. 1967-2002 oli ta üks Euroopa ühenduse ja hiljem Euroopa Liidu allorganeid. Peetakse EL eelkäijaks.
  

• Saksa majandusime —Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas igati ettevõtjate vaba konkurentsi, millega kaasnesid avatud turg, eraomand ja stabiilne raha. 1948 rahareform . Tänu kõigele hakkas majandus kiiresti arenema.
  
• Jaapani majandusime-Soodustavaks faktoriks oli sõjatööstus,mis sai ohtralt tellimusi ja tootis suuri kasumeid. Väikesed kaitsekulutused . Kõige tähtsam tõukejõud peitus traditsioonides, mis olid alati rõhutanud kollektiivsust, vähenõudlikust, töökust ja kuulekust. Uued ideed ja leiutised.
  

• Kriisid ja sõjad: Korea sõda, Vietnami sõda, Berliini ülestõus, Berliini kriis, Ungari ülestõus, Suessi kriis, Kuuba kriis -
  
• Praha kevad – (1968) Tsehhoslovakkias üritati ülesehitada inimnäolist sotsialismi. Püüded suruti maha.
  
• pinged Lähis-Idas – (1940-tänapäev) 14. mai 1948 Iisraeli riigi loomine. Osalejad NSVL toetas araablasi ja USA juute . Tagajärjed: sõjad araablaste ja juutide vahel, terrorism.
  

• Hiina rahvavabariik – Asutati 1949. Sotsialistlik. Juhtis Mao Zedong . Probleemid: majandus riigistati, põllumajandus kollektiviseeriti, puudus sõnavabadus, Mao Zedongi isikukultus, rasketööstuse arendamine, demokraatia puudus.
  
• Jaapan - India - liidrid, probleemid.
  
• Kolmas maailm: liidrid, probleemid
  
• Kolonialism ja koloniaalsüsteemi lagunemine .
  
• Aafrika aasta- iseseisvus 17 asumaad .
  
• Troopilise Aafrika riikide probleemid: kolonisaatorite tõmmatud piire ei muudetud, vaesus, relvakonfliktid , korruptsioon , onupojapoliitika , tribalism.
  
• Külm sõda Kolmandas maailmas: Nii USA kui NSVL püüdsid riike enda poole saada.
  
• Araabia maad -algselt oli tegemist väga vaeste riikidega. Olukord muutus sedamööda, kuidas maailmas õpiti kasutama naftat. Tulemusena hakkasid endised vaesed riigid eesotsas Saudi-Araabiaga rikastuma. 1950-1960 suurem osa Araabia maadest iseseisvus, mis saavutati vaid võideldes. 1960. aastad olid araabia maadele majanduslikult edukad, sest rikkad riigid tarbisid üha rohkem naftat.