Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kordamisküsimuste vastused 2011 (4)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA
A. Vasta lühidalt: (Arvestustöös on 15-20 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le
küsimusele. )
  • Mis on maastik ?
    Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate , muldkate, veestik , loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises.
    Kõnekeeles:
    Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne.
    Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde.
  • Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele ?
    Võõrliigid: karuputk , hiina villkäppkrabi, mink , viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid tavaliselt tõrjuvad kohalikud liigid välja ning muudavad senist koosluste struktuuri ja tasakaalu.
  • Mis on puisniit ?
    Puisniit on puude ja põõsastega  heinamaa  ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge  liigirikkus (kuni 76 liiki/m2). Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude  kooslusedühed maailma liigirikkaimad.
  • Mida tähendab ‘ platvorm ’ (geoloogilise terminina)?
    Platvorm on ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist.
    Platvormi setendeist koosneva pealiskorra all on varasemate deformatsioonide ja metamorfismi läbi konsolideerunud kristalseist kivimeist koosnev  aluskord .
    Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning  reljeefilt  suhteliselt madalad ja vähese liigestatusega alad.
    Ka Eesti paikneb tervenisti platvormil, täpsemalt Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval.
    4) Platvorm- ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist (kraaton- tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa).
  • Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet.
    Aluskord
    Geoloogiliselt on Eesti tard - ja moondekivimeist aluskord Fennoskandia kilbi osa, täpsemalt selle lõunanõlv. Eestis ei paljandu aluskord kusagil, küll aga Soomes, Rootsis ja Koola ps-l. Eestile lähimad aluskorrapaljandid on Suur-Tütarsaarel Soome lahes. Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130m. Lõuna suunas sügavus suureneb ja küünib Võrus 600m-ni. Haanja kõrgustiku all Mõniste ümbruses on vallitaoline kerkeala, kus aluskorra sügavus on vaid 295- 400m . Aluskorra väiksemaid kerkealasid on teada veel mujalgi, näit. Uljaste kuplid , Hiiumaal Kärdla lähedal Palukülas jne.
    Olulisus:_ tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse.
    Pealiskord
    Kristalseid aluskorrakivimeid katab settekivimeist pealiskord (vanuses ~600-350 milj aastat.)
    Pealiskorra kivimikihid on kerge lõunasuunalise kaldega. Samas suunas toimub ka pealiskorra lasundi paksenemine . Kuna kivimikihid on lõunasse kaldu, siis avanevad Põhja-Eestis kõige alumised ja ühtlasi kõige vanemad kihid . Lõunapoole liikudes avanevad lääne-idasuunaliste
    vöötmetena järjest nooremad kihid.
    Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või on geol. välisjõududega mujalt kohale kantud .
    Pinnakate on kujunenud kvaternaaris (s.o. viimase 2 milj. Aasta jooksul), mis jaguneb:
    * pleistotseeniks e. jääajaks; setted : moreen (gl), jääjärve(lgl) ja jääjõe(gfl) setted
    * holotseeniks e. jääajajärgseks ajaks; setted: turvas , jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne. Vastandina aluspõhjakihtidele on pinnakatekihid üldjuhul lõunas ja kagus vanemad, põhjas aga nooremad. See on tingitud mandrijää taganemisest kagust loode suunas.
    Olulisus:
    _ Pinnakate on meil peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veerežiimi ning vete keemilise koostise kujundaja.
    _ Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja see on üks olulisem tegur, mis määrab maastike ning taimkatte kohalikud erijooned .
    _ Pinnakatte setted leiavad kasutamist maavaradena: ehitusliiv ja -kruus, turvas, mere- ja järvemuda jne.
    VEND = EDIACARA > 600 mln a
    ! liivakivi setendis peitub suur puhta vee varu. Eestis (merepinnast kõrgemal) ei paljandu
    KAMBRIUM 542-488 mln a
    ! liivakivi setendist ammutatakse mineraalvett (Värska, Häädemeeste) sinisavi (80m) kaevandatakse Kundas, Loksal, Aseris. Liivakivi paljandub klindi alumises osas: Pakril, Türisalus, Rannamõisas. Sinisavi tõuseb üle merepinna Tallinna kohal ja kõrgeneb ida suunas
    ORDOVIITSIUM 488-443 mln a
    ! Pakerordi lade – nn oobulusfosforiidis leidub fosforit (P2O5) sisaldavate peajalgsete kodade fossiile, sellel lasub diktüoneema argilliit (1-7m). Kukruse lade – kukersiit e põlevkivi.
    Põhja-Eesti klindist 40-50 km: moodustab Harju ja Viru lavamaa , Vormsi ja Põhja- Hiiumaa geoloogilise aluse. Peam. karbonaatsed settekivimid
    SILUR 443-416 mln a
    ! Paekivi ja dolomiit leiab kasutamist ehitusmaterjalina: killustik , tsement , viimistluskivi
    Jaagarahu lademes leidub kuni 16m paksusi bioherme (kivistunud korallriffe). Jäänukkõrgendikud: Kõinastu, Kesselaid, Salevere, Kirbla , Lihula , Vilsandi ja Muhu põhjaosa pank (Üügu). Hõlmab Eesti keskosa ja Lääne-Eestit.
    DEVON 416-359 mln a
    ! Gauja lade – vähese rauasisaldusega klaasiliiv . Ülem- Devoni karbonaatkivimid paljanduvad : Ööbikuorus, Meeksi oja orus, Peetri jõel, Irboska lavamaa põhjapiiril. Mustvee-Pärnu joonest lõunas. Valdavalt terrigeensed liivakivid – jõgede poolt kantud krist. kivimite murend (SiO2), mis pärineb Skandinaavia kilbilt, settis Lõuna-Eesti kohal olnud järvedes, deltades,
    rannikumeres.
  • Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid.
    Vend (liivakivi, liiv, savi, aleuroliit), Kambrium (liivakivi, savi), Ordoviitsium (valdavalt lubjakivi , veidi ka liivakivi ja savi), Silur (lubjakivi, dolomiit), Devon (valdavalt liivakivi, veidi ka lubjakivi ja dolomiiti).
  • Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad ? Kus esineb: geol ladestu ja lade?
    Aluspõhjakivimeis asuvad meie põhjaveevarud. Aluspõhja kivimitega on seotud meie peamised maavarad: põlevkivi, fosforiit , paekivi, dolomiit, savi, mineraalvesi , klaasiliiv, diktüoneema argilliit jne.
    _Aluspõhja kivimid määravad suures osas ära seda katva pinnakatte iseloomu. (Näiteks Põhja- ja Kesk-Eestis domineerib lubjakivirikas moreen, Lõuna-Eestis aga lubjavaene.) See omakorda määrab ära muldkatte ja taimkatte iseärasused.
    Lade (inglise stage) on väikseim kronostratigraafiline üksus. Lademeist koosneb ladestik.
    Lade on kivimkompleks, mis on tekkinud ea jooksul. Lademete nimed on  piirkondlikud . Eestis kehtivad lademete nimed on peale Eesti kasutusel vaid lähiümbruses. Mitte segi ajada lademiga, mis on suurim kronostratigraafiline üksus.
    Ladestu (inglise system) on ladekonnast järgmine väiksem kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladestikeks. Ladestu on kivimkompleks, mis on tekkinud ajastu jooksul. Näiteks Ordoviitsiumi ajastul (488...443 Ma) tekkinud kivimkiht moodustab Ordoviitsiumi ladestu. Maa ajalugu on alates Proterosoikumi algusest kuni tänaseni jagatud ajastuteks, millel on ülemaailmselt kokkulepitud nimed.
  • Mis on viirsavi ? (teke ja levimus Eestis)
    Jääjärvetekkeline (limnoglatsiaalne) pinnakatte sete . Kvaternaari kihis.
    Viirsavi- liustikuesistes jääjärvedes settinud varvidest(varv on seisva veega veekogus ühe aasta jooksul settinud settekiht) koosnev sete. Levimus: Lääne-Eesti (Pärnu ja Kasari jõgikonnas) ja saartel.
  • Mis on glatsiokarst ?
    Termokarst  ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide (alasside) kujunemine.
    Termokarsti olemus seisneb selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku, moodustades negatiivse pinnavormi.
    Termokarst oli mandrijää taandumise järel tavaline nähtus ka Eesti alal, sest mandrijääst jäi maha palju irdjää panku, mis pinnakatte all aeglaselt sulasid.
    Termokarsti nõgudesse kujunevad tihti termokarstijärved.
    Termokarstil ei ole mingit pistmist karstinähtuse ehk kivimite lahustumisega, sellest ka nimetus pseudokarst. Karstiga on seda nähtust seostatud sellepärast, et termokarsti poolt jäetud pinnavormid sarnanevad karsti langatuslehtritega.
  • Mis on Madal-Eesti?
    Madal-Eesti on tasased ja soised Põhja- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud.
  • Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad . Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta.
    Karstivormide levik Eestis on seotud lahustuvate(karbonaatsete) kivimite avamusaladega. Tuntumad karstialad: Põhja-Eesti paelava,Lääne-Eesti saartel, Hiiumaal, Rapla ümbruses ja isegi Kagu-Eestis paikneval Devoni lubjakivide väikesel avamusel. Eestis esinevad karstivormid: karrid, karstikoopad, salajõed, karstiallikad, langaatuslehtrid, kuivsängid, kurisu ( pinnavesi neeldub karstiõõnsustesse).
    Karstikanalid on mitmekorruselised, pinnalähedaste õõnsuste all on sügavamad korrused, mis on pidevalt veega täidetud. Suurvee ajal täituvad veega ka maapealsed vormid. Seost maa-aluste ja maapealsete veevoolude vahel tähistavad kurisud , mis vett neelavad, maa-alused jõed (Kuivajõe, Jõelähtme) ja paljud veerikkad karstiallikad. Pindmisi kuni 5–6 m sügavusi karstilehtreid ja keerukamaid karstivorme on Eestis ehk üle tuhande. Neist 352 on loendatud Pandivere kõrgustikul kui
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kordamisküsimuste vastused 2011 #1 Kordamisküsimuste vastused 2011 #2 Kordamisküsimuste vastused 2011 #3 Kordamisküsimuste vastused 2011 #4 Kordamisküsimuste vastused 2011 #5 Kordamisküsimuste vastused 2011 #6 Kordamisküsimuste vastused 2011 #7 Kordamisküsimuste vastused 2011 #8 Kordamisküsimuste vastused 2011 #9 Kordamisküsimuste vastused 2011 #10 Kordamisküsimuste vastused 2011 #11 Kordamisküsimuste vastused 2011 #12 Kordamisküsimuste vastused 2011 #13 Kordamisküsimuste vastused 2011 #14 Kordamisküsimuste vastused 2011 #15 Kordamisküsimuste vastused 2011 #16 Kordamisküsimuste vastused 2011 #17 Kordamisküsimuste vastused 2011 #18 Kordamisküsimuste vastused 2011 #19 Kordamisküsimuste vastused 2011 #20 Kordamisküsimuste vastused 2011 #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 139 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor moosipall Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1.Mis on maastik?
    Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises.
    Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde.
    2.Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele?
    Võõrliigid: karuputk, hiina villkäppkrabi, mink, viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid tavaliselt tõrjuvad kohalikud liigid välja ning muudavad senist koosluste struktuuri ja tasakaalu.
    3.Mis on puisniit?
    Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus (kuni 76 liiki/m2). Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslusedühed maailma liigirikkaimad.
    [...]
    14. Leia sobiv võõrsõnaline vaste:
    Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt:
    ajutise vooluvee tekkelised ………. C - delluviaalsed
    elutekkelisi ………. B - biogeensed
    jõetekkelised ………. A - alluviaalsed
    järvetekkelised ………. H - limnilised
    jääjärvetekkelised ………. I - limnoglatsiaalsed
    liustikujõetekkelised ………. F - glatsiofluviaalsed
    liustikutekkelised ………. E - glatsiaalsed
    meretekkelised ………. J - mariinsed
    raskusjõutekkelised ………. G - gravitatsioonilised
    tuuletekkelised ……… D - eoolilised
    [...]
    24. Vali kõige tõepärasem variant (A...E):
    Millist mulda võiks esineda:
    paetasandikul ........... C - Kh’
    jõelammil .......... A - AG
    sootasandikul .......... E - S’’
    künkanõlval .......... D - LkIe
    künkajalamil .......... B - D
    [...]

    eesti loodusgeograafia kordamisküsimuste vastused , eesti loodusgeograafia kordamisküsimused

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (4)

    Juku2002 profiilipilt
    Ülari Viljak: Olide väga suureks abiks
    18:13 03-12-2013
    leana89 profiilipilt
    leana89: väga suureks abiks;)
    15:37 27-03-2012
    ES profiilipilt
    ES: Põhjalik, tänud :)
    20:47 04-10-2012


    Sarnased materjalid

    8
    doc
    Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused
    57
    doc
    Eesti loodusgeograafia konspekt
    36
    docx
    Loodusgeograafia-loodus-geograafia-maastik
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    16
    doc
    Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks
    3
    pdf
    Eesti loodusgeograafia - kokkuvõte
    82
    doc
    Eksami kordamisküsimuste vastused
    80
    doc
    Euroopa ja loodusgeograafia



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun