Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis vahe on võimul ja domineerimisel Weberi järgi ?
  • Mis neid iseloomustab ?
  • Milleks on vajalik institutsiooniteooria ?
  • Mis on liberaalne demokraatia ja mis seda iseloomustab ?
  • Mis on sotsiaalne kapital, kuidas see tekib ?
  • Mis on Arsteini redel ?
  • Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid ?
  • Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika, Mandri-Euroopa ja Põhjamaade administratiivkultuurid ?
  • Mille poolest föderaalriik erineb unitaarriigist ?
  • Millised on tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tugevused ja nõrkused ?
  • Mis on dekontsenratsioon ?
  • Mis on subsidiaarsusprintsiip ?
  • Millega tegelevad/ millised ülesandeid täidavad: regioonid, II omavalitused, vallad -linnad ?
  • Mis on autonoomia ?
  • Mis vahe on riigi ja turutõrgetel ?
  • Mis on heaoluriik ?
  • Mis iseloomustab globaliseerumist ?
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)
Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine
  • Sisend- ja väljundpoliitika (politics ja policy ) tähendus ja erinevus.
    Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika)
    Policy on poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika)
  • Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit.
    Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine , otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmisteootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab tagasisidet sisendile ning ring hakkab uuesti peale.
  • Poliitika ja valitsemise piirid ja nende eristamine.
    Poliitika = valitsemine. See on riigi juhtumine kui poliitika. Poliitika on kui tasakaalupunkti otsimine ja tulem erinevate
  • Valitsemise (government) ja valitsetuse (governance) tähendus ja erinevus.
    Valitsemine võib tähendada nii riigi valitsemissüsteemi kui ka valitsuskabinetti.
    On tsentraliseeritud, hierarhiline ja standardiseeritud. Rõhk on sisendil ja väljundil. Kodanikel on üks juurdepääs poliitikale = valimised.
    Valitsetus on niisugune poliitika kujundamise ja elluviimise viis, mida iseloomustab laia hulga huvide kaasamine poliitilisse protsessi selle eri järkudel. On detsentraliseeritud, mitmetasandiline, paindlik. Kodanikel mitmeid juurdepääse poliitikale = valimised, kaasamine.
  • Nimeta ja selgita kolme Sinu arvates kõige olulisemat valitsemise rolli.
    Ressurside jagamine – kes saab, mida, kuidas ja millal
    Piirangute ja õiguste määratlemine – mida võib ja mida mitte
    Huvide realiseerimine – kui üks sotsiaalne grupp suudab teistele oma tahet peale suruda.
  • Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused? Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel? Mis on poliitikateaduse ja valitsemisteaduste põhivaldkonnad ja põhisuunad?
    Poliitikat ja valitsemist uurivad teadused on tekkinud vajadusest selgitada ühiskonnas toimuvat. Kuna politoloogia on seotud ka teadustega nagu sotsioloogia, majandusteadus, õigusteadus jne, siis just nendest ongi ta välja kujunenud.
    Saksamaal ja Põhja-Euroopas on riigiteadusi käsitletud ühtse uurimisvaldkonnana. Totalitaarsetes riikides on ühiskonnas toimuva poliitilise tegevuse uurimine salastatud.
  • Tutvusta poliitika uurimise analüüsitasandeid.
    Mõisted(legitiimsus, legaalsus)
    Mudelid (mikroteooriad) (nt Duvergeri seadus, Taagepera valitsuse kestvuse valem)
    Makroteooriad: tegelikkuse süsteemne ja laialdane seletus tuginedes empiirilistele andmetele (nt pluralism , elitism)
    Lähenemisviisid (paradigmad): arusaamad, raamistik, mis koosneb väärtustest, tähendustest ja eeldustest, millest lähtudes toimub teadmise otsimine (nt liberaaldemokraatia, konfliktiteooria )
  • Nimeta kaks peamist poliitika ja valitsemisteadustes kasutatavat analüüsimeetodit ja too näited nende rakendamise kohta.
    ????
    Riik, võim ja legitiimsus
  • Iseloomusta sotsioloogilist, õigluslikku, struktuurfunktsionaalset ja riigiteadusliku käsitlust riigist.
    ÕIGUSLIK - Riik on kindla territooriumi ja rahvaga, sõltumatu üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon . Riigil on jõumonopol.
    SOTSIOLOOGILINE - Riik on ühiskonnarühmade kogum.
    STRUKTUURFUNKTSIONAALNE - Riik on organiseeritu institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks.
    RIIGITEADUSLIK - Riik on riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja täitmiseks
  • Võrdle eelmodernset ja modernset riiki – millised modernse riigi tunnused olid olemas eelmodernsel riigil.
    Eelmodernse riigi valitsemidkord oli sunnil põhinev domineerimine
    Modernset riiki iseloomustab püüe kokku siduda kaks taotlust : rahva huvide kajastamine ja tõhus valitsemine.
    Eelmodernsel riigil oli olemas territoorium
  • Iseloomusta modernse riigi tunnuseid.
    Kontroll sunnivahendite üle, territoriaalsus, suveräänsus , põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik bürokraatia , legitiimne võim, kodakondsus , maksustamine.
  • Mis vahe on võimul ja domineerimisel Weberi järgi?
    Võim tähendab igasugust võimalust sotsiaalse suhte raames teostada oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millele niisugune võimalus rajaneb. Võim on võimalus peale suruda oma tahet teiste käitumisele.
    Domineerimine tähendab võimalust leida kuulekust teatud korralduse suhtes antud isikute poolt, sõltumata sellest, millele selline võimalus rajaneb.
  • Mis on bürokraatia, millised on selle erinevad tüübid ning mis neid iseloomustab?
    Bürokraatia on viis, kuidas kehtestatakse seadusi ja kuidas neid ellu viiakse.
    Kindlate reeglite alusel püsiv töö
    Süsteemne tööjaotus
    Kindel hierarhia
    Erialane ettevalmistus
    Riiklik rahastamine koos avaliku vastutusega
    Keeld ametikohta osta või pärida
    Asjaajamise dokumenteerimine
    Umbisikulisus
  • Töö näiteid, milliste mehhanismide abil saab avalik võim legitiimseks.
    Presidendivalimised
  • Iseloomusta arusaama distributiivsest võimust . Too elulisi näiteid.
    Distributiivne võim tähendab mingi püsiva ressursi (tahte, ainelise ressursi või lihtsalt jõu) ümberjaotumist ühtedelt teistele. See võimaldab suunata nende tegevust, kellele seda ressurssi jääb vähem, võimukandjale soovitud suunas. Võim kuulub ühtedele ja teistel seda ei ole või on tunduvalt vähem.
  • Iseloomusta arusaama struktuursest võimust. Too elulisi näiteid.
    Võim on siin suutlikkus ühise koordineeritud tegevuse kaudu saavutada eesmärke, mida inimene üksikult toimides saavutada ei suudaks.
  • Milleks on vajalik institutsiooniteooria? Tooge kolm näidet, kus institutsiooniteooria abil on võimalik seletada ühiskonnas toimuvat.
    Koostöö saavutamine nõuab pidevalt tegevuse kooskõlastamist ning institutsioonid on selle kooskõlastamise mehhanismid. Nad kujundavad asjaosaliste tegevust nii, et koostöö teel seisvad probleemid kaovad.
  • Iseloomustage ja võrrelge Mandri-Euroopa, Angloameerika ja Põhjamaade valitsemiskultuuri
    ????
    Poliitilised režiimid
  • Mis on liberaalne demokraatia ja mis seda iseloomustab?
    Liberaalne demokraatia on poliitiliste liidrite valitsemine, kelle autoriteet on määratud läbi piiratud mandaadi, universaalse hääleõiguse ja alternatiivsete kandidaatide valiku ning kus on tagatud teatud õigused poliitilisele osalemisele ja oponeerimisele.
    Seda iseloomustab: Vabad, regulaarsed ja ausad valimised, Võimukandjad vastutavad rahva ees, Vaba parteikonkurents ja poliitiline pluralism, Seaduse võim ja võimude lahusus .
  • Millised tunnused eristavad arenevat demokraatiat liberaalselt demokraatiast?
    Arenevas demokraatias võimukandjad ei pruugi rahva ees vastutada, poliitika ei ole läbipaistev, valimistel esineb rikkumisi, meedia võib olla valitsuse kontrolli all, vabas kodanikeühiskonnas võib esineda piiranguid.
  • Iseloomusta mitte-liberaalset demokraatiat.
    Valimised, kus võivad kandideerida erinevad poliitilised jõud, kuid tegelikult on opositsioonijõudude võimalused võita äärmiselt ebatõenäolised. Toimuvad valimispettused valitsusparteide kasuks. Meedia on valitsuse kontrolli all. Kodanikevabadused on piiratud, puudub võimudelahusus, presidendil on suur roll, puudub terviklik ideoloogia.
  • Nimeta diktatuuritüübid ja selgita lühidalt, mis on nende vahe.
    Autoritarism ja totalitarism. Autoritarismis domineerib sõjavägi vastupidiselt totalitarismile. Eesmärgiks on kodanike väline rahulolu. On osaline mobiliseeritus . Säilitatakse varasemad legitimeerimisvormid.
  • Iseloomusta totalitarismile ja sultanismile iseloomulikke tunnuseid ja võrdle neid omavahel.
    Toralitarismile iseloomulikud tunnused on Ideoloogia, Totaalne revolutsioon, Eesmärgiks
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #1 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #2 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #3 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #4 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #5 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #6 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #7 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #8 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #9 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #10 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #11 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #12 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #13 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #14 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #15 Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #16
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 86 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor annuke123 Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    niisamasiin profiilipilt
    niisamasiin: jah cool
    22:58 20-09-2016


    Sarnased materjalid

    14
    docx
    Poliitika ja valitsemise alused eksamiks kordamise konspekt
    24
    doc
    Poliitika - ja valitsemise alused - EKSAM
    19
    doc
    Poliitika ja valitsemise alused
    20
    doc
    Poliitika ja Valitsemise alused konspekt
    28
    doc
    Riigi ja valitsemise III osa
    31
    doc
    Riigi ja valitsemise põhialused II
    19
    doc
    Riigi ja valitsemise põhialused
    1072
    pdf
    Logistika õpik





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun