Kordamine. Füüsika üldmudelid (0)

Kordamine. Füüsika üldmudelid
Sulgudes olevad küsimused ja ülesanded töösse ei tule

• Mis on füüsikaline keha? Objekte, mida füüsikas uuritakse, nimetatakse üldiselt füüsikalisteks kehadeks ( inimene, loom, puu ).
  
• Mis on nähtus? Too näiteid. Muutusi, mis looduses füüsikaliste kehadega toimuvad nimetatakse nähtusteks (vikerkaar, vihmasadu , lehtede langemine ).
  
• (Kõigi põhikoolis õpitud suuruste tähiseid ja ühikuid ning valemeid võin küsida.)
  
• Mis on füüsikalise suuruse tähis? kokkuleppelised sümbolid, mis tähistavad lühidalt füüsikalist suurust.
  
• Mis on füüsikalise suuruse ühik? asuvad arvväärtuse taga ja on märgitavad ühe või kahe tähega ja loetakse pikalt välja nimega.
  
• Mida kujutavad endast füüsikas kasutatavad valemid? Valemid, mida kasutatakse füüsikaliste suuruste arvutamisel, võib käsitleda nagu mudeleid , mis kehtivad vaid kindlates tingimustes.
  
• Mille poolest vektoriaalne suurus erineb skalaarsest? Füüsikalisi suurusi, mida väljendatakse vaid arvuliselt nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Füüsikalisi suurusi, mille juures lisaks ka arvväärtusele on oluline ka nende suund, nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks.
  
• Miks on matemaatika oskus füüsikas väga oluline? Füüsikas tuleb osata ühikuid teisendada, valemitest erinevaid suurusi avaldada, arvutada tavaliste arvudega ja kasutades kümne-astmeid.
  
• Mille poolest erineb füüsika matemaatikast? füüsika peab lisaks arvutusoskusele säilitama alati ka seose loodusega.
  
• (Oska lahendada tunnis käsitletud ülesandeid. (täienda ise oma tabelit uute vektoritega ja joonista need teljestikku)
  
• Mõtle järele, millise liikumise korral, kiirus ei muutu, muutub ühtlaselt, muudab vaid suunda ja millal muutub perioodiliselt?
  
• Millised on erinevate liikumiste trajektoorid?
  
• Kuidas on kiirus suunatud trajektoori mistahes punktis?
  
• Oska lühidalt selgitada, mis on trajektoor , teepikkus , nihe , aeg, kiirus, kulgliikumine, ühtlane ja mitteühtlane liikumine, ühtlaselt muutuv liikumine, liikumise suhtelisus . Trajektoor on joon, mida mööda keha kui punkmass (mõõtmeid ei arvestata) näib liikuvat. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi aja jooksul läbib. Nihe on vektor , mis ühendab keha algasukoha tema lõppasukohaga.
  
• Oska selgitada mõisteid pöörlemine, tiirlemine, võnkumine, laine. Pöörlemisel liiguvad keha erinevad punktid mööda erineva raadiusega ringjooni, kuid kõigi ringjoonte keskpunt on samas kohas ja paikneb keha sees. (Maa pöörleb ümber mõttelise telje) Tiirlemisel liigub keha ise mööda ringjoont , mille kese asub temast väljaspool. (Maa tiirleb ümber Päikese) Keha kiirus on alati suunatud mööda trajektoori puutuja sihti. Võnkumine on selline perioodiline liikumine, mille korral keha liigub mööda sama trajektoori edasi-tagasi. Seega võnkumisel muutub pidevalt kiiruse väärtus ja suund. Lainelise liikumise korral kandub võnkliikumine edasi ühelt osakeselt teisele nende vastastikmõju tõttu. Väliselt tajume seda kuju muutumisena (sile veepind hakkab kerkima ja langema , kui kivi vette visata ja lainete levimise suund näitab kuhu poole võnkumiste energia kandub).
  
• Oska teisendada pikkust, aega ja kiirust põhiühikutesse.
  
• (Tunne ühikute eesliidete tähendust 10-astmetena.)
  
• Iseloomustada jõudu. Jõud on füüsikaline suurus, mis põhjustab keha kuju kiiruse või liikumise suuna muutuse. Jõud on vektoriaalne suurus, tal on suund. Mõõdetakse dünomomeetriga.
  

• Sõnastada Newtoni I , II ja III seadus. Newtoni III seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist alati võrdsete ja vastassuunaliste jõududega. Newtoni II seadus: Kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni I seaduses: Keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui kehale mõjuvate jõudude resultant on „null“.
  

• Milline on suletud ja milline avatud süsteem? Suletud süsteemiga on tegemist siis, kui jäetakse arvestamata mõne jõu mõju või ei arvestata energia ülekandumist süsteemist välja. Avatud süsteemi korral läheb mudel keerulisemaks ja nähtuste seletused põhjalikumaks.
  
• Mis on resultantjõud? Resultantjõuks nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune nagu mitme jõu koosmõju.
  
• Defineerida kiirenduse mõiste. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab kiiruse muutust ajaühikus.
  
• Selgitada ühikuid 1N, 1J ja 1W (ka mistahes arvuna) 1 W on võimsus, mille korral ühes seknudis tehakse tööd 1 J. 1 J töö, kui keha nihutamisele 1 m võrra rakendatakse jõudu 1N. Jne..
  
• Nimeta mateeria vormid. Aine ja väli on mateeria vormid.
  
• Mille poolest erineb aine ja väli. Ainelisi objekte me näeme ja võime vahetult tajuda meeleorganitega. Kuid väljad on vastastikmõjude vahendajad ning me ei saa neid tunda.
  
• Sõnasta gravitatsiooniseadus ja( oska valemit kasutada ülesannete lahendamisel.) Kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga .
  
• Mida näitab gravitatsioonikonstant ? Gravitatsioonikonstant on gravitatsioonijõu tugevust iseloomustav füüsikaline suurus. Muutumatu suurus.
  
• Selgita inertsust. Mis on inertsuse mõõduks? Inertsus avaldub selles, et massiga keha avaldab vastupanu oma liikumisoleku muutusele.
  
• Millel põhineb massi määramine kaaludega?
  
• Mis on raskusjõud ja kuidas seda leida? Gravitatsioonijõud on keharaskusjõud juhul kui maa tõmbab keha enda poole.
  
• Millal mehaaniline töö on 0, millal positiivne ja millal negatiivne? Töö on 0, siis kui keha mõjub inertsi mõjul, keha seisab paigal või kui nurk on võrdne 90 kr. Töö on positiivne, kui liikumise suund ja nurk, mis jääb sinna vahele on väiksem kui 90 kraadi. Töö on negatiivne siis, kui nurga suurus on suurem kui 90 kraadi.
  
• Mida iseloomustab energia? Energia iseloomustab keha võimet teha tööd.
  
• Nimeta mehaanilise energia liigid ja defineeri need. Kineetiline energia- liikumise energia. Potensiaalne energia- vastastikmõju energia. Raskusjõu potensiaalne energia. Elastsusjõu potensiaalne energia- tekib keha kuju deformeerumisel.
  
• Defineeri keha jäikuse mõiste.
  
• Sõnasta energia jäävuse seadus suletud süsteemi jaoks. Energiajäävuseseadus suletud süsteemis: Energia ei teki ega kao, vainf muundub ühest liigist teise.
  
• Nimeta lihtmehhanisme. kang, plokid , kaldpind, kiil , koogukaev.
  
• Mida lihtmehhanismid võimaldavad? Lihtmehhanisid lihtsustavad töö tegemist.
  
• Millist tööd nimetatakse kasulikuks, millist kogu tööks? Tööd mida tehakse ilma lihtmehhanismideta nim. Kasulikuks tööks. Nende abil tehtavat tööd aga kogu tööks.
  
• Mida väljendab mehhanismi kasutegur? Kasutegur näitab, millise osa kogu tööst, moodustab kasulik töö protsentides.