Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kordamine kunstiajaloo eksamiks (14)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused
  • Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited.
    • Arhitektuur – alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), mošeedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid . Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised – linnused , kindlustused . Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansamblite loomisel), samuti linnade planeerimisel.
    • Skulptuur – tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid . Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega ( ehitusplastika või pargiskulptuurid), aga olla ka asukohast sõltumatu (vabaplastika).
    • Maalikunstunikaalne ( kordumatu ) värviline kujund tasapinnal . Maalikunst jaguneb seina- e monumentaal- ( fresko - ja sekotehnikas), mosaiik -, klaasi (vitraažkunst), tahvel- ja miniatuurmaaliks (nt käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal).
    • Graafika – tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Tehnikad: kõrg-, sügav- ja lametrükk.
    • Tarbekunsttarbeesemed , millel on kunstiline tähendus. Tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi (savi, metall , klaas, puit, nahk, tekstiil jne) 20. saj tekkis tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine – disain.

    Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud kauniteks kunstideks. Selline nimetus levis17. – 18. saj klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. 19. saj levis realistlik esteetika, mille järgi kunst peab taotlema tõde ja selleks jäljendama ( kujutama ) nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend kujutav kunst . 20. saj hakati kasutama nimetust vabad kunstid .
  • Kunsti tekkimine – megaliitilised ehitised, koopamaalid, pisiplastika .
    Arvatakse, et esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Keel kasutab tingmärke, mis erineb loomade signaalidest. Tingmärkide tähendus tekib kultuuris. Visuaalsed kujutised erinevad keelelistest tingmärkidest, kuid ka nende tähendus sõltub kultuurist. Eeldatakse, et visuaalseid kujundeid hakati looma käsikäes sümboolse mõtlemise arenguga. 40 000 – 20 000 aasta tagusest ajast on leitud lihtsamaid ja algelisemaid loomakujutisi – väikeseid mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis, üks kuulsamaid näiteid on Willendorfi (Austria) Veenus. 1879 avastati Põhja-Hispaanias Altamira koopas seinamaalid , mis olid mitmevärvilised ja meisterlikult realistlikud . Koopamaalid Altamiras ja Prantsusmaal Lascaux ’s on valminud umbes 15 000 a tagasi.
    Koopamaalide tehnika oli mitmekesine . Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Mõnikord on piirjoon täidetud värvainega. Pehmele seinale (nt savi) on joonistatud puupulga või isegi sõrmega. Mitmevärvilisi maalinguid tehti lihtsa pintsli või käsna abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest – eri tooni värvmuldadest, mida segati vee või rasvaga . Põhilised toonid olid punane, must, kollane ja valge. Maalingute peamiseks aineks on loomad – mammutid , piisonid, hirved , metshobused. Väga täpselt on edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid . Loomade suurusevahekorda pole aga arvestatud, nad näivad paiknevat juhuslikult, pole märgata püüet kujutada ümbritsevat ruumi. Tõenäoliselt püüti maalide abil kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. Kujutiste loomine raskesti ligipääsetavatesse koobastesse võis olla seotud sooviga luua ebatavalist ja salapärast ümbruskonda maagiliste toimingute jaoks, millega püüti ühte liita suguharu liikmed. Nõnda võib öelda, et kunst tekkis inimeste ühendamiseks ja selle väljendamiseks, mis on neile oluline. (pisiplastika – luudest, kividest jne nikerdatud kujukesed)
    (kreeka keeles mega + lithos = suur kivi) Megaliitilisi ehitisi leidub Loode-Euroopas, Bretagne’i poolsaarel (Prantsusmaa) ja Lõuna-Inglismaal. Need on usulised monumendid, kuulsaim nendest asub Stonehenge’is Inglismaal. See nn kromlehh koosneb ringikujuliselt paigutatud ja inimesest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. Tohutut tööd nõudnud ehitis arvestab taevakehade liikumist, nt on üks selle suund orienteeritud punkti poole, kust Päike tõuseb aasta pikimal päeval. Aastaaegade vaheldumine oli elutähtis põlluharijaile ja karjakasvatajaile ja oli nende uskumuste oluline teema. Algselt kultusliku tähendusega olid ka kõrged püstised kivirahnud menhirid , mille nimi tähendab keldi keeles „pikk kivi”. Vahel asuvad nad rühmiti või teist tüüpi megaliitehitiste juures. Kilomeetrite pikkuste ridadena katavad menhirid lagedat välja Prantsusmaal Carnacis. Menhireid leidus nii Lääne-Euroopas, Saksamaal, Skandinaavias kui sa väljaspool Euroopat. Suurtest kiviplaatidest kamber , mida katab rõhtne kiviplaat, kannab nime dolmen (keldi k. kivilaud). Dolmenid olid kivikalmed , kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Peale Euroopa leidus neid ka Põhja-Aafrikas ja Aasias.
  • Kreeta -Mükeene kunst
    Egeuse meres, mis moodustab osa Vahemerest, on palju saari ja selle kaldad on tugevasti liigendatud. Nõnda oli Egeuse mere piirkond sobiv laevasõiduks juba siis, kui laevad olid veel väga algelised. III aastatuhande lõpuks e.Kr oli siin kohati välja kujunenud mereline kõrgkultuur. Seal oli ka mahedam kliima, mis võimaldas harrastada edukalt põlluharimist. Egeuse mere ümbruses ei tekkinud tugeva keskvõimuga suurriiki. Väikesed kogukonnad jäid iseseisvaks, kuid nende kultuuriline läbikäimine oli tihe, mistõttu esineb sarnaseid jooni Egeuse mere saarte, Mandri-Kreeka ja Väike- Aasia ranniku (nt Trooja ) kunstis. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim oli Mükeene linn. Selle pärast räägitakse tihti ka Kreeta-Mükeene kunstist.
    Kreeta ehituskunsti tähtsaimaks saavutuseks olid suured lossid ( Knossos , Phaistos, Hagia Triada). Lossid koosnesid väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eri tasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid, osa ruume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta omapärased, allapoole peenenevad sambad. Need polnud ainult lagede toestamiseks, vaid eelkõige ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, must ja kollasega. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte.
    Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid . Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Kui vahel kohtamegi figuure egiptusepärases poosis , siis näeme, et ikka domineerib elav, mänglev ja maaliline laad . Populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika . Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega, sest nad on nii tõepärased.
    Kreeta kunsti põhiliseks sisuks on pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning kiidulaul meelelisele ilule ja kogu loodusele . Tõenäoliselt purustas maavärin lossid umbes 1700 e.Kr. Need taastati , kui paarsada aastat hiljem muutis vulkaanipurse nad taas varemeteks.
    Kreeta saarel tärganud kunstistiil ulatus ka mandrile – Peloponnesose poolsaarele ja sealt edasi põhja poole. Ehitusmälestistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Peloponnesose poolsaare idaosa kaljuse maastiku keskel asub Tirynsi linnus. Kavatist ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Luksuslike siseruumide paigutus oli korrapärasem kui Kreetal . Kui Kreetal polnud ühtegi teistest olulisemalt suuremat ja kesksemat pearuumi, siis Tirynsis leiame iseloomuliku pikerguse saali ( megaron ). Tirynsi lähedal asuv Mükeene linn oli Agamemnoni kodupaik. Mükeene linnamüür on laotud samasugustest hiiglaslikest kivipankadest nagu Tirynsi linnus. Maailmakuulus on Mükeene Lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on tahutud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga. Mükeene kujutav kunst ei olnud nii omapärane kui arhitektuur, vaid jäi põhijoontes sarnaseks Kreeta kunstiga. Väga kõrgel järjel oli sealne tarbekunst (kullassepatöö, keraamika).
  • Kreeka kunst
    11. – 8. saj e.Kr oli kreeklaste elu veel lihtne ja looduslähedane. Oluliseks uuenduseks oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistade ja relvade valmistamisel. Kogukonnast eraldusid üliku ja kujunesid esimesed riigid. Kreeka linnriike lahutas pärinemine erinevatest hõimudest ja ühiste majanduslike huvide puudumine. Ometi tundsid kreeklased end ühtse rahvana, sest neid ühendas keel, kultuurielu ja religioon .
    Visuaalne kunst oli alguses peamiselt religiooni teenistuses, kuid aja jooksul hakkas muutuma omaette väärtuseks. Kreeka kunst arenes välja umbes aastaks 600 e.Kr, edasi järgnes kolm perioodi – 1) arhailine e vana aeg 600 – 480 e.Kr 2) klassikaline e õitseaeg 480 – 323 e.Kr 3) hellenistlik e hiline aeg 323 e.Kr – 30 p.Kr
    Kreeka arhitektuuris oli tähtsamaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor . Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid.
    Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusel, mis on paari-kolme astme võrra kõrgem. See kannab nimetust krepidoma . Krepidoma ülemist astet nimetatakse stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana ja olid templi välisilmes määravad. Sammaste arv allub kindlale reeglile: templi pikiküljel on sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel pluss veel üks sammas (nt 6x13).
    Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tal on kolm põhiosa – baas, tüves ja kapiteel . Tüvesel oleks keskel nagu väike paisutus (entaas); teda liigendavad kitsad püstvaod (kannelüürid). Kapiteel koosneb kahest osast – alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule.
    Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine kannab nime friis . Templit kattis madal viilkatus , mille mõlemal kitsal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad, mis olid tavaliselt kaunistatud skulptuuridega. Piki katuse serva kulges liist , milles asetsesid veesülititega avad. Sammasrea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum (naos), mille ainsaks avaks ja valgusallikaks oli uks. Naose puust lage liigendasid nelinurksed süvendid, kassetid (kassettlagi). Naose hämaruses paiknesid jumalakujud.
    Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili – dooria , jooni ja korintose. Neid nimetatakse ka orderiteks ( order – „kord”). Dooria stiil on vanim, seda iseloomustavad suhteliselt madalad jässakad sambad, mistõttu mõjub ehitis raskepärasena 8eriti vanemad templid), ent kindlana. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlikkettakujuline ehhiin ja sellel ruudukujulise plaadina abakus. Dooria stiilis friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Triglüüfid on nelinurksed kiviplaadid, millel on kaks püstvaokest. Triglüüfidega vahelduvad metoobid on tavaliselt kaunistatud reljeefidega. Dooria order kujunes Mandri-Kreekas. Apolloni tempel Korintoses u 7 saj eKr. Paestumis Hera tempel 550 e.Kr ja poseidoni tempel 450 e.Kr. Zeusi tempel Olümpias 5. saj I pool e.Kr.
    Joonia stiil on hilisem, sellele omane sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum. Joonia sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Selle ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega. Abakus koosneb nn rullispadjandist, mis lõppeb nurkadel teokarpe meenutavate voluutidega. Joonia stiilis friis on tavaliselt kaetud kogu ulatuses reljeefidega. 6. saj e.Kr kujunes välja joonia stiil, selle sünnimaa oli joonia hõimu poolt asutatud Väike- Aasia rannik. Artemise tempel Efesoses , Parthenoni tempel Ateenas 437e.Kr,
    Korintose stiil erineb joonia stiilist peamiselt kapiteeli poolest. Karintose kapiteeli alaosa (ehhiin) on karika- või vaasikujuline, seda katavad lopsakad taime vormid (õied, väädid), mis kujundavad eriti hästi ülemineku ümaralt enhhiinilt nelinurksele abakusele. Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged.
    Kreeka templiarhitektuuris vaimustab eelkõige konstruktiivne loogika , kõikide üksikosade ja suhete vastastikkune sõltuvus ja põhjendatus. Suurepärases tasakaalus on kreeka templi kandvad (s.o vertikaalsed ) ja kantavad (s.o horisontaalsed) osad. Harmoonia valitseb ka üksikosade ja kogu ehitise vahel – detailid ei varja kogu tervikut ja tervik ei hävita üksikosade iseseisvust.
    Vana-Kreeka skulptuurist on säilinud vähe originaale, enamikku kuulsatest kujudest teame hilisemate, põhiliselt roomlaste valmistatud, koopiate järgi. Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli pronks ja marmor. Kreeklased ise pidasid kõige väärtuslikumaks nn krüselefantiintehnikas skulptuure, kuid neis teame ainult kirjelduste põhjal. See oli segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi jäljendati aga kuldpekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest. Selles tehnikas loodi 5 saj e.Kr 12 m kõrgune Athena kuju Parthenonis ja veel kõrgem Zeusi kuju Olümpias.
    Kreeka skulptuurikunstis moodustavad ühe osa ehitistega (peamiselt templitega) seotud reljeefid ja kujud, teise osa vabafiguurid ja (hilisemal ajal) portreebüstid. Vabafiguuride areng on jälgitav alates 7. saj e.Kr. vanemad, arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud on alasti meesfiguurid ( kouros ) ja riietatud naisfiguurid ( kore ). Kourostes on tajutav egiptuse kunsti mõju. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelseisakus, rusikas käed kõrval, vasak jalg veidi ettepoole astumas. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Kore’d olid alati riietatud. Kreeklasi huvitas riide selline kujutamine, et ta katab keha, aga ei varja seda täielikult. Kore’de ilme on rõõmus ja pidulik. Teatud kohmakusest hoolimata mõjuvad nad õrnade ja sarmikatena. Kouros’te ja kore’de erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle Kreeka ühiskonnas. Meheideaali kehastas alasti atleet , aga naise ilu seostati rohkem riietuse , soengu ja ehetega.
    Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos ja hakatakse keerukamaid kujutama liigutusi. Kujud muutuvad vaadeldavaks igast küljest. Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega nn kontraposti rakendamine. See ei muuda ainult jalgade asendit, vaid muutustele allub kogu keha. Kreeka skulptorid hakkasid jäljendama seisakust tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihastepinget. Tulemuseks oli üllatav looduslähedus. 5. saj. keskel valmis Sparta skulptori Polykleitose „Odakandja”. Väga kuulsad on Ateena skulptori Myroni teose, eriti „Kettaheija”
    Kreeka reljeefidel katavad figuurid osaliselt üksteist ja eespoolsed figuurid on rohkem kivist välja raiutud kui tagumised . See aitab luua ruumilisuse mulje. Reljeefidel kujutati enamasti võitlusstseene. Parimad ehitusplastika teosed loodi Parthenoni jaoks, kus kujutatakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega.
    4. saj e.Kr taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi. Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks, seisak tihti õõtsuvamaks ja ebakindlamaks. Hakkas levima portreekunst, mille abil jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni.
    Kreeklased hindasid väga kõrgelt on maalikunsti, paraku pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina või tahvelmaale. Mõni hiljem loodud koopia annab sellest siiski mingisuguse ettekujutuse. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellel tehtud maalinguid – vaasimaale. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8. saj e.Kr on leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat, maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, nt kolmnurki, rombe aga ka meandreid. Sajandi lõpus hakkas kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi. 6. saj e.Kr tekkis mustafiguuriline stiil. Mustafiguurilisel vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised. Geomeetriline ornamentika kaduv või leidis kasutust vaid piltkujutiste äärel. Mustad figuurid maaliti savi punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piirasid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6 saj e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta , figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik pintsliga maalida üksikasju, sai kujutada keerukamaid liigutusi.
    5. saj alguses e.Kr hakkasid seina ja tahvelmaalijad oluliselt veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni . Ornamentikas olid populaarsed geomeetriline meander ja taimedest üldistatud palmett. Maalikunst muutus nähtavasti üha looduslähedasemaks. Kreeka maalikunstnikud tahtsid ja suutsid kujutada inimeste ja loomade kehi igast vaatenurgast. Nad oskasid arvestada pildi sisse suunduvate vormide illusoorset lühenemist ja kehade mahulisuse näitamist varjudega , kuid nad ei kasutanud tsentraalperspektiivi.
    4. saj II poolel e.Kr alistas Makedoonia Kreeka linnriigid . Idamaade mõjul tekkisid mõned nähtused, mis olid puudunud Kreeka kunstist. Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos lasi endale püstitada haudehitise – Halikarnassose mausoleumi. Kirjelduste kohaselt oli see kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline ning seda kattis kõrge püramiiditaoline katus. Seda loeti üheks maailmaimeks. Surma ja hauataguse maailma kajastamine kunstis muutud üha olulisemaks. Valitsejate jumaldamise kõrval jäi religioosne temaatika kunstis suhteliselt tagaplaanile. Templitest said olulisemaks lossid ja muud esinduslikud ilmalikud ehitised – turuhooned, teatrid , saunad , raamatukogud. Mitmed linnad said reeglipärase planeeringu.
    Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine eraldi kultuurialaks. Kuulus filosoof Aristoteles kirjutas, et voorus ja ilu on erinevad nähtused. Ta arvas , et maalikunst ja skulptuur on sarnased kirjanduse, muusika ja tantsukunstiga ning et kõigi nende tegevuste eesmärk on elu jäljendamine ja see pakub inimestele naudingut. Väärtuslik kunst näitad mitte seda, mis on, vaid seda, mis on võimalik. See väide sobis iseloomustama just kreeka klassikalise ajajärgu kunsti. Hellenismi ajal asendatakse ideaali kujutamine realismiga . Kõigepealt erinevad hellenistlikus teosed tihti oma mõõtude poolest, eelistati hiiglaslikke või hoopis väga väikeseid kujutisi. Nt peeti maailmailmeks Rhodose kolossi, 37 m kõrgust päikesejumal Heliose pronkskuju. (Samothrake Nike ). Psüühika ja eriti tunnete väljendus on muutunud eriti tähtsaks.
    Kunsti iseseisvumist omaette väärtuseks näitas hellenistlikul ajal välja kujunenud kunstiturg, väikeste meisterlikke kujukeste, medalite ja keraamika ning muude käsitööesemete tootmine müügiks. Levis kunstiteoste kogumine ja kuulastest teostest koopiate valmistamine.
  • Etruski kunst
    Etruski kultuur levis 8.-3. saj e.Kr praeguse Itaalia keskosas. Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast, kuid nad olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemisel (skulptuurid ja ehted ). Nagu kreeklastel, nii polnud ka etruskidel ühtset riiki, vaid lõdvalt seotud linnade liit. Nende linnad olid korrapärase planeeringuga ning võimsate müürida ja väravatega. 7.-6. saj e.Kr oli etruskide kultuuri kõrgaeg. Rooma linnriigi viimased kuningad olid etruskid, enne kui Rooma muutus vabariigiks. Vabariigina hakkas Rooma etruskide linnu alistama. Nad sulandusid Rooma ühiskonda, aga nende kultuur, sh kunst, avaldas roomlastele olulist mõju.
    Etruskidel tekkisid kreeka asunikega tihedad sidemed. Nad võtsid vastu mõjutusi kreeka mütoloogiast ja kunstist, mistõttu on piir etruski ja kreeka kunsti vahel suhteliselt ähmane. Hilisem rooma kultuur on säilitanud peamiselt etruskide matustega seotud mälestised – ilmselt olid matused ja surnutekultus etruskidele väga tähtsad.
    Peamiseks allikaks etruskide kultuuri tundmaõppimiseks ongi nende hauad . Neid on mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid , mis kohati avarduvad kambriteks; ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad; kivist ehitatud majataolised hauakambrid : mäekülge raiutud kambrid, mille ette on ehitatud eeskojad jne. enamik haudu asub suurte rühmadena, surnute linnana (nekropolidena). Etruskid tuhastasid oma surnuid, tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate inimeste tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Paljudes hauakambrites on seinamaale, neis on leitud skulptuure ja käsitööesemeid. Kuulsamad seinamaalid asuvad Tarquinia ja Cerveteri nekropolides. Näib, nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunud hingedele meelepärast elukeskkonda.
    Erinevus kreeka kunstist on hästi nähtav Veji Apolloni figuuris. See pole marmorist, vaid põletatud savist, etruskide lemmikmaterjalist. Apolloni näol on küllalt tardunud naeratus nagu kouros’el, aga ta on riietatud nagu kore. Etruskid on loonud ilmekaid kujusid pronksist , mille töötlemises nad olid meistrid. Sõjakust õhkub figuurist, mis oletatavalt kujutab sõjajumal Marsi. Väga loodustruud on ka loomade kujud. Kuulus on emahunt, kes imetab Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust. Etruskide ehitistest on säilinud mõned ümarkaarelised linnaväravad (nt Perugias) ja müürijupid. Templeid pole säilinud ja neid tuntakse roomlaste kirjelduste põhjal.
  • Rooma kunst
    8. saj eKr ühinesid seitsmel künkal asunud külad Rooma linnriigiks. Legendidest lähtuv ajalugu väidab, et Rooma linna asutas 753 e.Kr Romulus . 6. saj lõpul e.Kr kehtestati Roomas vabariik. Samm- sammult hakkas see alistama ümberkaudseid linnu ja rahvaid. Sellel kui roomlased sõdisid, vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid seda endale eeskujuks. Enamik rooma jumalaid oli üle võetud alistatud rahvaste usundeist. Rooma vabariigi ajal oli roomlaste elulaad lihtne. Vaimset kultuuri, nt filosoofiat ja kirjandust, arendati kreeklasi jäljendades ja tihti ka kreeklaste poolt. Visuaalses kunstis oli kreeklaste mõju samuti tugev. Siiski oli rooma kunstis ka olulist omapära. Kõige tugevamini ja varem avaldus see arhitektuuris.
    Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuseltvõtt. See võimaldas kasutada uusi konstruktsioone – kaari, võlve ja kupleid. Kaart kasutati seintes olevate avade (uste, akende ) sildamiseks. Kaare lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida – tulemuseks on silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Samaks ülesandeks sobib ka ristvõlv. Ümmarguse ruumi katmiseks ehitati kuplid .
    Roomlaste tähtsamad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon , mida kasutati võlvide ja kuplite katmisel ja enamiku müüride ehitamisel . Betoonseinad vooderdati tellistega ja väärtuslike hoonete puhul loodusliku kiviga, nt marmoriga. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada kivist sildu üle jõgede. Vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest linna ehitati veejuhtmeid, mis toetusid orgude ja jõgede ületamise kohas kõrgetele kaaristutele.
    Ühiskondlikest hoonetest kõige tähtsamad olid saunad (termid) ja amfiteatrid . Roomlased armastasid vaatemänge, selleks ehitati kogu Rooma riigis areene, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. 1.saj ehitati Roomas suurim Colosseumiks nimetatid amfiteater. See sai võimalikuks kaare ja võlvi meisterliku kasutamisega. Colosseum moodustab ovaalse suletud kehandi, millel oli 80 sissepääsu ja see mahutas kuni 50 000 pealtvaatajat. Kreeka sammastest tuletatud poolsambaid oli tarvis hiigelhoone väliseina liigendamiseks. Alumisel korrusel on need dooria, keskmisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis. Neljandal, umbsest seinast koosneval korrusel on kasutatud pinna liigendamiseks pilastreid – poolsambataolisi, kuid õhukesi müüriribasid. Raskemalt kergemani suunduv tugede jaotu muudab ehitise välisilme kindlaks, kuigi ehitise kindlus ei sõltu poolsammastest, vaid ainult kaartest ja võlvidest. Selline konstruktsiooni ja välisilme erinevus muudab rooma arhitektuuri põhimõtteliselt erinevaks nii egiptuse kui ka kreeka arhitektuurist .
    Rooma templis olid kõrgel alusel, millel oli trepp ainult ühel, kitsamal küljel. Templil oli sügav sammastele toetuv eeskoda, seinu liigendasid poolsambad , millel polnud konstruktiivset vaid ainult dekoratiivne osa. Omapärane roomlaste ehitis oli triumfikaar . See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein . Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga. Sellist poolkorrust nim atikaks. Triumfikaare seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjuseid.
    Keisriaegne rooma riik pööras suurt tähelepanu linnade planeerimisele. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud – foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega.
    Rooma arhitektuur levis hiigelriigi kogu territooriumil, see oli üks vahend riigi ühendamiseks. Rooma linna täiendati ja ehitati ümber kogu Rooma riigi pika ajaloo vältel. Vabariigiaegset arhitektuuri on võimalik tundma õppida Pompjis ja Herculeanumis, mis mattusid 79. a p.Kr Vesuuvi tuha alla. Keisrivõimu kehtestamisega toimus ehituskunstis suur muutus. Hakati püstitama plaanipärasemaid ja toredamaid ehitisi. Vabariigiaegsele peaväljakule – foorumile – oli peaaegu iga põlvkond lisanud mõne ehitise ja need paiknesid suhteliselt korrapäratult. Keisrite ajal lammutati vanu ehitisi ja rajati uusi range planeeringuga, sümmeetrilise ülesehitusega foorumeid. Uhkeim neist oli Trojanuse foorum. Väljaku tagaküljel asus suur hoone, raamatukoguna kasutatud Basilica Ulpia. Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased rakendasid mitmesuguste avalike ehitiste juures. Basiilika oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, kaks rida sambaid jagasid selle kolmeks pikerguseks ruumiosaks – lööviks. Keskmine lööv oli külgmistest kõrgem. Külglöövide katusest kõrgemale ulatuvas kesklöövi seinas olid aknad.
    Trojanuse foorumiga oli seotud tema auks püstitatud sammas, mis sisaldas tema matuseurni. See koosneb alusest ja 19st silinderjast marmoriplokist ning on ligi 30 m kõrge. Säilinud on ligi 200 m pikkune marmorisse tahutud reljeefriba, mis ümbritseb sammast spiraalina. See on suurepärane näide ajalooteemalisest reljeefkunstist. Erinevalt idamaade ja kreeka reljeefidest oli rooma reljeef realistlik ja püüdis olla dokumentaalselt täpne.
    Juba vabariigi ajal oli kombeks austada sõjapealikke, riigimehi ja tublisid kodanikke nende kujude paigaldamisega linna väljakutele. Monumendikunst muutus keisrite ajal veelgi tähtsamaks. Paljude keisrite seisvad või ratskujud püstitati esinduslikesse paikadesse. Kõige paremini neist on säilinud Marcus Aureliuse ratsmonument. Reljeefid ja raidkirjad esinevad ka triumfikaarte seintel.
    Rooma linna hoonetest on ainult mõned üksikud säilinud enam-vähem algsel kujul. Erandiks on väike vabariigiaegne Fortuna Virilise tempel. Selles on nähe kreeka ja etruski kunsti mõjusid. Vana-Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud ümara põhiplaaniga Panteon . Panteon oli kõigi planeedijumalate
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kordamine kunstiajaloo eksamiks #1 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #2 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #3 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #4 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #5 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #6 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #7 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #8 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #9 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #10 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #11 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #12 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #13 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #14 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #15 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #16 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #17 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #18 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #19 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #20 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #21 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #22 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #23 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #24 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #25 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #26 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #27 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #28 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #29 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #30 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #31 Kordamine kunstiajaloo eksamiks #32
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 452 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 14 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor jelizaveta Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    arhitektuur, skalaarehitised, kunstilist tähendust, jaguneb seina, tarbekunsti, kunsti tekkimine, 40 000, avastati põhja, kreeta, populaarne motiiv, hiilgavamaid osi, vaasil, ehitusmälestistest, mükeene linnamüür, maailmakuulus, kolm perioodi, dooria stiil, triglüüfid, metoobid, joonia stiil, joonia sambal, suurepärases tasakaalus, kourostes, keha vormid, mustafiguurilisel vaasil, pärsia väike, hauakambrites, apolloni näol, etruskid, etruskide ehitistest, alumisel korrusel, vabariigiaegset arhitektuuri, foorumile, portreedega, ilmekalt, varaaidaks, seinamaalidele, maalide temaatika, mosaiikidel, sellised põhiplaanid, hagija sofias, külglöövid, peamiseks kultusobjektiks, näod, figuurid, ikoonidel, bütsantsi kunstil, pihkva, suuremad saavutused, bütsantsiga tatari, pühakud, maalide üldmulje, figuurid, ikonostaasis, püüdlused, ümarhoone, mõneski pühakukujutises, reljeefidel, romaani tekstiilkunstist, maalikunstiga, skemaatiliste vahenditega, 1250, tugisüsteem, hilisgootika suurteos, tellisarhitektuur, gootilik, värvilised puunikerdused, kauneimad vitraažaknad, inimeste kujutamises, profaan, ehitusmaterjali, tornid lääne, mitmes kesk, saj ilme, kirikuist, monumentaalsed varemed, konvendihoone, ümberehitused, vanimad skulptuuri, saj maali, suurejoonelised, kuulsaim teos, kujusid, kenotaaf, vanemad palazzod, siseruum, figuurid, donatello taavet, samasuguse tähendusega, tasapinnalisem, esiletõstmiseks, veenvalt, õlgade kokkupuutekoht, veelgi tähtsamad, kompositsioon, michelangelo maalitud, maalingute motiivid, tähtis teos, usuteemade kõrval, võluks, dürer, maaderühma kunsti, barokk, barokk, viimase keskosa, bernini kujundatud, eriline osa, hispaania maalikunstile, kogumulje, piltide meeleolu, lorraini ideaalmaastikes, portreteeritavaid, elurõõm, valguse all, pildi ülesehitus, klassitsistlik maastik, romantikule, mahalaskmise pildil, ideaalid, merehädaliste 12, maalide motiivid, tüüpiliselt romantiline, realismiga, monet, pinnatöötlus, keskne tegelane, gallen

    Kommentaarid (14)

    muipo profiilipilt
    maria mironova: kahjuks ei ole seal kõikidele küsimustele vastatud...just neid viimaseid oligi tegelikult vaja.....aga ei saanud :(((
    17:53 19-01-2010
    shanna profiilipilt
    Sandra Silver: See kõik Kangilaski õpikus ka olemas. Midagi uut ei saanud, kuid muidu igati asjalik.
    10:28 14-12-2010
    j2mee profiilipilt
    j2mee: väga põhjalik, kuigi mina oleksin midagi kokkuvõtlikumat oodanud
    18:05 02-06-2009


    Sarnased materjalid

    20
    docx
    Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal
    25
    docx
    Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
    41
    docx
    KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT
    14
    doc
    Kunstiajaloo I kursus
    12
    doc
    10-klassi konspekt
    39
    odt
    Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
    27
    doc
    Kunstikultuuri ajalugu
    27
    doc
    Kunsti arvestus





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun