Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kordamine geograafia kontrolltööks (1)

3 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Kordamine geograafia kontrolltööks #1 Kordamine geograafia kontrolltööks #2 Kordamine geograafia kontrolltööks #3 Kordamine geograafia kontrolltööks #4 Kordamine geograafia kontrolltööks #5 Kordamine geograafia kontrolltööks #6 Kordamine geograafia kontrolltööks #7 Kordamine geograafia kontrolltööks #8 Kordamine geograafia kontrolltööks #9 Kordamine geograafia kontrolltööks #10 Kordamine geograafia kontrolltööks #11 Kordamine geograafia kontrolltööks #12 Kordamine geograafia kontrolltööks #13 Kordamine geograafia kontrolltööks #14 Kordamine geograafia kontrolltööks #15 Kordamine geograafia kontrolltööks #16 Kordamine geograafia kontrolltööks #17
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 88 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marianne Härma Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
odt

Kordamine Geograafia eksamiks

Soodsalt on taimekasvatusele mõjunud põllukultuuridele õiges järgnevuses kasvatamine, kunstlik niisutus ja muldade õige väetamine. Kõrge intensiivsusega Põhja riikides annab suurema osa selle majandusharu loomakasvatus. Põhja riikide intensiivset loomakasvatust iseloomustavad tõuaretus, ratsionaalne söötmine, veterinaaria, söödakultuuride sordiaretus. Probleemid: sooldumine, väetamine, mürkkemikaalid, rasked masinad, mis rikuvad maapinda. Segatalud Segatoodang, müüakse suurem osa toodangust, arengumaad Spetsiaalsed suurtalud segatalude ühinemine, müügiks toodetakse vaid mõnda saadust; Euroopa ja Põhja-Ameerika Ekstensiivne teraviljatalu väga suure pindalaga, kasvatatakse peamiselt nisu, esinevad kuiva kliimaga piirkondades(rohtlad) Rantso Loomakasvatusmajand, lihaveise-või lambakarjad, aastaringselt

Geograafia
thumbnail
4
doc

GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE

GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Tänapäeval kogutakse andmeid Maa sisetegevuse kohta puuraukude rajamisel ning kivimite, mis jõuavad maapinnale vulkaanilise tegevuse ja maavärinatega, uurimisel. Maa siseehitus: Maakoor: 1)mandriline-ulatus on 5-80 km; keskmine tihedus 2,7 g/cm 3; peamised kivimid on graniit ja basalt; temperatuur on 0-600°C; aine olek on tahke. 2)ookeniline-ulatus on5-20km; keskmine tihedus 3 g/cm3; peamine kivim on basalt Vahevöö: 1)ülaosa-ulatus on kuni 400 km; temperatuur on 1300°C; aine olek on plastiline. 2)alaosa-ulatus kuni 2900 km; temperatuur on 1200-1500°C; aine olek on tahke. · Astenosfäär-vahevöö ülemine osa; kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad.

Geograafia
thumbnail
41
docx

Maa kui süsteem

........................................................................................................... 38 17.8.Tasandikud........................................................................................................................ 38 17.9.Kaardid............................................................................................................................. 40 1. MAA KUI SÜSTEEM Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Süsteem jaotatakse: avatud süsteemid kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga suletud süsteemid kus aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub. Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Maa liigestub süsteemideks mida võib pidada ka geosfäärideks. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb

Geograafia
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9

Geograafia
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe,

Geograafia
thumbnail
10
doc

Litosfäär, vulkaanid, maavärinad, maakoor, laamad

Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. Uuritakse kivitii ja kivimeid, tehakse puurauke, uuritakse maavärinaid (seismilisi laineid). 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained ­ kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained ­ kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär ­ maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava

Geograafia
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine

Geograafia
thumbnail
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet

Geograafia



Lisainfo

litosfäär, pinnavormid, aegkonnad, maa ehitus, mandrilised ja ookeanilised pinnavormid, põhjalik

Meedia

Kommentaarid (1)

M2rit profiilipilt
M2rit: täiesti mõttetu
20:49 21-02-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun