Kordamine füsioloogia eksamiks (0)

5 Hindamata
 

KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas .

Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise
füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid , mis on
vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest.
Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad
ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse
funktsionaalsesse süsteemi veri , hingamis -, ja vereringeelundkond ). Kõikide elundsüsteemide omavaheline
kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on
võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega
säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organismi sise- ja väliskeskkonnast pärinevatele < strong >mõjudele - ärritajatele ehk ärrititele reageerivad siseelundite ja meelesüsteemide tundlikud sensorid, mis
võtavad vastu, töötlevad ja edastavad informatsiooni sisenõrenäärmetele ja kesknärvisüsteemile. Nende
vahendusel toimub kujunevad sisekeskkonna püsivuse – homoöstaasi – säilitamisele ja elu alalhoidmisele
suunatud käitumisreaktsioonid. Homöostaasi mõiste võttis kasutusele Claude Bernarde XIX sajandi keskpaigas. Homöostaas - Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võimesäilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu
ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid / Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja
keemiliste omaduste püsivus.
Homöostaasi komponendid : O2 ja CO2 kontsentratsioon, toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon,
sisekeskkonna pH, soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon, ekstratsellulaarse vedeliku maht,
temperatuur ja rõhk.

2. Organismi talitluse regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia
kontekstis.
Funktsionaalne süsteem - elundsüsteemid, mis töötavad kooskõlastatult ning milledel on samasugune
funktsioon ja eesmärk. Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu
regulatoorsetele süsteemidele ( sisenõrenäärmed ja kesknärvisüsteem ). Organism saab eksisteerida kui tervik
ainult tingimusel, kui ta saab väliskeskkonnast informatsiooni muutuste kohta ning vastavalt nende muutustega
kohanemisel säilitab optimaalsed keskkonnatingimused edasieksisteerimiseks.
Reguleerimise eesmärgiks on homöostaasi säilitamine, selleks tuleb sisekeskkonna füüsikalisi ja keemilisi
omadusi hoida eluks sobival tasemel. Refleksidel põhinevad organismi talitluse regulatsiooni alused. Refleks
on organismi sihipärane kohastumisreaktsioon, mis toimub refleksikaare kaudu, on vastuseks sise- või
väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). Refleks avaldub mingi elundi, elundisüsteemi
või kogu organismi talitluse muutuses, refleksi anatoomiliseks substraadiks on refleksikaar .
Reguleerimiskontuuri põhiplokkideks on reguleeritav süsteem, efektorelund või elundisüsteem ja regulaator ,
refleksikeskus NS’is. Sensor reageerib mingile näitajale organismis antud hetkel(nt vererõhk , veresuhkru tase,
lihaspinge jne) ja edastab selle refleksikeskusele. Refleksikeskusel on andmed füsioloogiliste piiride kohta, on
ette antud reguleeritava suuruse nõutav väärtus. Kui reguleeritava suuruse tegelik ja nõutav väärtus üksteisest
erinevad, on tegemist reguleerimishälbega. Nii reguleerimiskontuuri kui ka refleksikaare kaudu toimuva
regulatsiooni juurde kuulub tagasiside, mille vahendusel antakse teada regulatsiooni tulemustest. Negatiivne
tagasiside avaldub selles, et reguleeritava suuruse tõus/langus kutsub esile reguleeritava süsteemi vastuse, mis
muudab või püüab muuta reguleeritava suuruse tegelikku väärtust esiaslgsele nihkele vastupidises suunas, nii et
see võimalikult vähe erineks reguleeritava suuruse etteantud väärtusest. Stabiliseerib süsteemi. Positiivne
tagasiside avaldub selle, et reguleeritava suuruse tõus/langus kutsub esile reguleeritava süsteemi vastuse, mis
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Kordamine füsioloogia eksamiks #1 Kordamine füsioloogia eksamiks #2 Kordamine füsioloogia eksamiks #3 Kordamine füsioloogia eksamiks #4 Kordamine füsioloogia eksamiks #5 Kordamine füsioloogia eksamiks #6 Kordamine füsioloogia eksamiks #7 Kordamine füsioloogia eksamiks #8 Kordamine füsioloogia eksamiks #9 Kordamine füsioloogia eksamiks #10 Kordamine füsioloogia eksamiks #11 Kordamine füsioloogia eksamiks #12 Kordamine füsioloogia eksamiks #13 Kordamine füsioloogia eksamiks #14 Kordamine füsioloogia eksamiks #15 Kordamine füsioloogia eksamiks #16 Kordamine füsioloogia eksamiks #17 Kordamine füsioloogia eksamiks #18 Kordamine füsioloogia eksamiks #19 Kordamine füsioloogia eksamiks #20 Kordamine füsioloogia eksamiks #21 Kordamine füsioloogia eksamiks #22 Kordamine füsioloogia eksamiks #23 Kordamine füsioloogia eksamiks #24 Kordamine füsioloogia eksamiks #25 Kordamine füsioloogia eksamiks #26 Kordamine füsioloogia eksamiks #27 Kordamine füsioloogia eksamiks #28 Kordamine füsioloogia eksamiks #29 Kordamine füsioloogia eksamiks #30 Kordamine füsioloogia eksamiks #31 Kordamine füsioloogia eksamiks #32 Kordamine füsioloogia eksamiks #33 Kordamine füsioloogia eksamiks #34 Kordamine füsioloogia eksamiks #35 Kordamine füsioloogia eksamiks #36 Kordamine füsioloogia eksamiks #37 Kordamine füsioloogia eksamiks #38 Kordamine füsioloogia eksamiks #39 Kordamine füsioloogia eksamiks #40 Kordamine füsioloogia eksamiks #41 Kordamine füsioloogia eksamiks #42 Kordamine füsioloogia eksamiks #43 Kordamine füsioloogia eksamiks #44 Kordamine füsioloogia eksamiks #45 Kordamine füsioloogia eksamiks #46 Kordamine füsioloogia eksamiks #47 Kordamine füsioloogia eksamiks #48 Kordamine füsioloogia eksamiks #49
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 49 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KReintamm Õppematerjali autor

Lisainfo

Põhilised teemad koos vastustega inimese füsioloogia eksamile. Viimased neli teemat vajavad pisut rohkem infot/täpsustamist, muidu väga korralik ja asjalik konspekt.
plasma , erutus , arter , vatsakest , rakk , kontraktsioon , ioonid , veri

Dokumendis esitatud küsimused

  • Keskmine valgusisaldus on 10-20 g/l (vereplasmast madalam). Lümf koosneb interstitsiaalsest vedelikust. Mineraalainete sisaldus on enam - vähem sama kui vereplasmaski (2% ?

Sisukord

  • ORDAMINE
  • FÜSIOLOOGIA
  • EKSAMIKS
  • Südameklapid
  • Erutustekke- ja juhtesüsteemi
  • His’i kimp
  • Danat
  • TEGEVUSAINEVAHETUS
  • VALMIDUSAINEVAHETUS
  • SÄILITUSAINEVAHETUS

Teemad

  • Homöostaas
  • Homöostaasi komponendid
  • Refleks
  • on organismi sihipärane kohastumisreaktsioon, mis toimub refleksikaare kaudu, on vastuseks sise- või
  • väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). Refleks avaldub mingi elundi, elundisüsteemi
  • või kogu organismi talitluse muutuses, refleksi anatoomiliseks substraadiks on refleksikaar
  • Negatiivne
  • tagasiside
  • Positiivne
  • Reguleeritav suurus
  • tehniline seadis, milles toimub seisundi konstantsena hoidmine (NT: ahjuga tuba)
  • mõõteseade, mis mõõdab reguleeritava suuruse hetkeväärtust. (NT: termomeeter)
  • reguleeritava suuruse hetkeväärtus
  • reguleeritava suuruse soovitav väärtus (NT: soovitav ruumi temperatuur)
  • nõutava ja tegeliku väärtuse vaheline erinevus
  • mõjub üle reguleerimisobjekti (muudetava küttejuurdevooluga ahju) mõjub reguleeritavale suurusele
  • korrigeerivalt nii kaua kuni tegelik ja nõutav väärtus teineteisest enam ei erine
  • tegurid, mis põhjustavad reguleeritava suuruse kõrvalekaldumist tema nõutavast väärtusest. (NT
  • ruumi soojakaod)
  • Vegetatiivne ehk autonoomne NS on piirdenärvisüsteemi osa ja reguleerib ja kordineerib siseelundite
  • talitlust, juhitavad funktsioonid ei allu tahtele
  • Sümpaatiline NS
  • on muundunud sümpaatiline ganglion, mille rakud on arengulooliselt postganglionaarsete
  • neuronite homoloogid. Neid rakke aktiveeritakse preganglionaarsete aksonite poolt koliinergiliste sünapsite
  • kaudu. Neerupealise säsist väljutatud katehhoolamiinid toimivad nendesse samadesse efektorelunditesse
  • millese postganglionaarsed sümpaatilised neuronidki. Neerupealise säsi katehhoolamiinide toime on tähtis
  • nendele elunditele ja osadele, mis pole postganglionaarsete elundite poolt innerveeritud. Neerupealise säsist
  • vabanenud katehhoolamiinid osalevad metaboolsete protsesside regulatsioonis. Ohusituatsioonides ja
  • emotsionaalsete korrmuste puhul katehhoolamiinide väljutus suureneb
  • Parasümpaatiline NS
  • Soole ehk enteraalne närvisüsteem
  • Postganglionaarne neuron
  • Preganglionaarne neuron
  • Müoneuraalne sünaps
  • Lihase omadused
  • Silelihased
  • Vöötlihased
  • Südamelihased
  • Kõigi maismaa selgroogsete skeletilihaste kõõlustes paiknevad lihase kõõluseks ülemineku koha lähedal
  • sensorid, mis koosnevad umbes 10 ekstrafusaalse lihaskiu kõõlusekimpudest ja on ümbritsetud sidekoest
  • kapsliga, kuhu siseneb 1-2 jämedat müeliniseeritud närvikiudu. Niisuguseid retseptoorseid moodustusi nim
  • kõõlusorganiteks. Kõõlusorganis registreerivad lihase pinget
  • kõik-või-mittemidagi-seadusele!
  • Ärriti
  • Ärritus
  • Erutus
  • Erutuvus
  • depolarisatsioon )
  • repolarisatsioon )
  • Lihaskiu membraani ja närvikiudude ülesandeks on informatsiooni ja juhtimisimpulsside levitamine
  • erutuse edastamine
  • Närvikiududes edastatakse informatsioon AP-ga
  • Puhkepotentsiaali füüsikalis-keemiline loomus. Puhkepotentsiaal on potentsiaalide diferents, mis esineb
  • rakumembraanidel rahulolekus, st rakumembraan on laetud (see on iseloomulik elusatele kudedele). Avaldub see selles
  • et rakumembraani välispinnal on positiivne ja sisepinnal negatiivne elektrilaeng. Negatiivse laenguga osakesed on
  • koondunud vahetult rakumembraani sisepinna lähedusse, neid tasakaalustavad välispinnal olevad positiivsed laengud
  • Raku sisemuses valitseb elektroneutraalsus, st negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid on võrdselt
  • Puhkepotentsiaali põhjuseks on K+ ja Na+ ning Cl- ja anorgaaniliste anioonide ebavõrdne jaotus rakusiseses ja
  • rakuvälises vedelikus, samuti rakumembraani ioonkanalite valikuline läbilaskvus nende ioonide suhtes. Rakus on
  • ülekaalus K-ioonid ja negatiivset laengut kandvad valgumolekulid, rakuvälises vedelikus Na+, Cl- ja HCO3
  • Tasakaalupotentsiaal on potentsiaal, mille juures iooni netovool (aine sisse-ja väljavoolude diferents läbi
  • rakumembraani, sõltub aine konsentratsioonide diferentsist rakus ja rakust väljapool ja elektriväljast) läbi membraani
  • lakkab, st olukord, kus tekib tasakaal raku sees ja väljas olevate ioonide vahel, sama palju ioone liigub sisse kui ka välja
  • selle korral on iooni summaarne vool 0).Tasakaalupotentsiaali väljendatakse Nernsti võrrandi abil
  • sioon
  • konsentrat
  • ratsellula
  • iooni
  • tsioon
  • kontsentra
  • lulaarne
  • ekstratsel
  • R-universaalne gaasikonstant
  • T-absoluutne temperatuur Kelvingi skaalas (t+273)
  • F-Faraday konstant
  • z-iooni valents
  • Tasakaalupotentsiaal K+ jaoks on -95mV ja Na+ jaoks 80mV
  • Puhkepotentsiaali tekkimine ja hoidmine. Säilitavad mehhanismid: membraani suhteliselt suur läbilaskvus K+ läbi
  • vastavate mittereguleeritavate lekkekanalite, ioonide ebaühtlane jaotus mõlemal pool membraani, rakusiseste suurte
  • anioonide olemasolust tekivad Gibbs-Donnani efektid ja Na+-K+-pump
  • Libisevate filamentide teooria
  • Aktiini müofilamentide libisemine müosiini suhtes lühendab sarkomeeri. Sarkomeeride lühenemine on
  • vastutav lihaskontraktsiooni eest. Lõõgastumise ajal sarkomeer pikeneb. Lihase lühenemine on
  • sarkomeeride lühenemise resultaat
  • Lihase füüsilist väsimust
  • Psüühiline väsimus
  • Neuromuskulaarne ühendus
  • Lihasjõudu
  • mõjutavad
  • isomeetriliseks
  • Isotoonilise
  • Lihase efektiivus
  • Täiskasvanul moodustab vesi 60% kehamassist, s.o. 70 kg inimesel 42 l. Kehavedelikud jagatakse
  • intratsellulaarseks ja ekstratsellulaarseks vedelikuks. Intratsellulaarset vedelikku on 2/3 ja
  • ekstratsellulaarset vedelikku 1/3, mis täidavad vastavalt intratsellulaarse ja ekstratsellulaarse
  • vedelikuruumi. Nad kujutavad endast väga erinevatest komponentidest koosnevaid vesilahuseid
  • Intratsellulaarne vedelik
  • Ekstratsellulaarne vedelik
  • Vesi
  • Lümf
  • Mittespetsiifilised kaitsemehhanismid: Humoraalsed mehhanismid: komplement. Rakulised mehhanismid
  • fagotsütoos, eriti olulised on neutrofiilsed granulotsüüdid ja monotsüüdid
  • Spetsiifilised kaitsemehhanismid: humoraalsed mehhanismid: antikehad plasmarakkudest, antigeen
  • antikeha reaktsioon. Rakulised mehhanismid: T-lümfotsüütide tsütotoksiline toime
  • Erütropoeesi reguleerivad mitmed ained, nende hulgas seesmine ja välimine faktor. Seesmine faktor on
  • glükoproteiin, mis tekib mao limaskestas.Välimine faktor on vitamiin B12, mis muudetakse seesmise faktori abil
  • imenduvaks
  • Erütropoetiin on glükoproteiin, mis tekib neerudes ja stimuleerib luuüdis erütrotsüütide rea tüvirakkude
  • diferentseerumist ja paljunemist. Sellega kasvab hemoglobiini sünteesivate erütroblastide hulk
  • Neutrofiilid
  • Eosinofiilid
  • Basofiilid
  • Lümfotsüütide
  • B-rakud suurenevad
  • antigeeniga stimuleerimisel ja muutuvad plasmarakuks. Nad hakkavad sünteesima antikehi, mis väljutatakse
  • plasmasse. T-rakud kohtumisel nakatunud rakuga või kasvajarakuga vabastavad tsütokiine või tsütotoksilisi
  • aineid. T-helper rakud vabastavad tsütokiine, et stimuleerida B rakke. Tsütotoksilised T-rakud vabastavad
  • rakumürke, et haige rakk tappa ja seeläbi viiruse paljunemist takistada. Kui keharakk on viirusega nakatunud
  • hakkavad tema tsütoplasmas ekspresseeruma võõrvalgud. Need valgud lammutatakse raku sees peptiidideks
  • mis moodustavad endoplasmaatilises võrgustikus MHC-ga kompleksi ning viiakse raku pinnale. T-rakk tunneb
  • ära MHC-ga seondunud võõrpeptiidi ja tuvastab seda esitanud raku kui nakatanu
  • Monotsüütide
  • Hemostaas
  • Koagulatsioonifaas
  • Fibrinolüüsifaas
  • Hüübimise regulatsioon
  • v. cava
  • apex’
  • v. cava superior’
  • Südametsükli
  • Elastsed arterid
  • Korotkovi meetod
  • Vererõhu mõõtmise palpatoorne e. Riva-Rocci meetod
  • tõstavad roidekaari
  • väljahingamislihased
  • abilihased
  • Vahelihas e. diafragma
  • veeauru osarõhk
  • mmHg
  • võimaldab erinevaid
  • mõõtmistulemusi võrrelda
  • Kopsude üldventilatsiooni
  • Alveolaarventilatsioon
  • Funktsionaalse e. füsioloogilise surnud ruumi ventilatsioon
  • Anatoomilise surnud ruumi ventilatsioon
  • Alveolaarse surnud ruumi ventilatsioon
  • hingamiskeskus
  • inspiratoorsete ja ekspiratoorsete neuronite paikmed
  • lihasekäävid, Golgi kõõluseorganid ja
  • liigeseretseptorid
  • perifeersed kemoretseptorid
  • tsentraalsed kemosensorid
  • termosensorid
  • rõhusensorid
  • hormoonid
  • mittespetsiifilisteks hingamisstiimuliteks
  • Hüperkapnia
  • hüpoksia
  • Füüsilise töö ajal
  • Ventilatsioon
  • Südame minutimaht
  • Seedeensüümid
  • Süsivesikute imendumine
  • Valkude imendumine
  • Rasvade imendumine
  • Vee ja soolade imendumine
  • Vitamiinide imendumine
  • Peensoole motoorikat ning eritumist reguleerivad
  • Oksendamise
  • Süsivesikute ainevahetus
  • Valkude ainevahetus
  • perspiratio
  • insensibilis’
  • Neerude funktsioonid
  • antidiureetiline hormoon e adiuretiin (ADH)
  • aldosteroon ja 11
  • desoksükortikosteroon
  • reniin-angiotensiin-adlosteroon-süsteem (RAAS)
  • atriaalne natriureetiline peptiid (ANP)
  • kaltsitoniin
  • parathormoon
  • vitamiin-D
  • hormoon e kaltsitriool
  • Meelesüsteem
  • Objektiivne meelefüsioloogia
  • Subjektiivne meelefüsioloogia
  • ärriteid ehk stiimuleid
  • transduktsioon
  • generaatorpotentsiaal
  • transformatsioon
  • Sensorite jaotus vastavalt asukohale
  • eksterosensorid
  • distants
  • kontakt
  • propriosensorid
  • entero- e vistserosensorid
  • Sensorite jaotus vastavalt ärritaja iseloomule
  • fotosensorid
  • mehhanosensorid
  • kemosensorid
  • osmosensorid
  • valutundlikud
  • Puute- ehk taktiilne tundlikkus
  • Dorsaalväädisüsteemi
  • Ventrolateraalväädisüsteemi
  • somatosensoorne piirkond S I
  • II somatosensoorne piirkond S II
  • Sensoorne homunkulus
  • kehataju
  • Valu määratlus
  • Valu liigid
  • Silma optilise süsteemi
  • redutseeritud silmaks
  • Lähedale vaadates
  • Kaugele vaadates
  • mioosiks
  • müdriaasiks
  • Nägemisteravuse
  • Nägemis
  • Nägemisväli
  • Vaateväli
  • emmentroopiaks
  • müoopia
  • hüperoopiaga
  • presbüoopia
  • tsentraalne ehk kortikaalne pimedus
  • psüühiline pimedus ehk optiline agnoosia
  • välislihast
  • konvergentsiliigutuse
  • divergentsiliigutuse
  • stereoisomerisatsiooniks
  • sensorimembraani hüperpolarisatsioon
  • fototransduktsiooniks
  • visuaalne ala – V1
  • visuaalne ala V2
  • Binokulaarne nägemine
  • Trikromaatilisuse teooria
  • Vastandvärvuste teooria
  • Värvipimedus
  • Totaalne värvipimedus
  • Protanoob ja deuteranoob
  • Kortikaalne värvustajuhäire
  • kõrv
  • Väliskõrv
  • Sisekõrva
  • Corti elundis
  • Wernicke kõnekeskuseks
  • kurtuse
  • kuuldud sõnade mõistmise häired
  • audiomeetri
  • Tasakaalumeele- ehk vestibulaarelundi
  • tähnielunditeks
  • Kolm poolringkanalit
  • Sensoripotentsiaal tekib
  • otoliit- ehk statoliitmembraaniks
  • nüstagm
  • Vestibulaarne
  • optokineetiline
  • komponent
  • haistmisrakud
  • bipolaarsed meelerakud
  • haistmisnärviks
  • Lõhnaaine
  • Lõhnaainete vastuvõtmine
  • Haistmistaju intensiivsus
  • anosmiaks
  • Maitsemeele tähtsus
  • Maitse- ehk maitsmissensorid
  • Seennäsasid
  • Lehtnäsad
  • Vallnäsad
  • Maitsekarikaid
  • nelja põhilise maitsekvaliteedi
  • Maitsmiskontrasti
  • Maitse segunemine
  • adaptatsioon
  • düsgeusia
  • venitusrefleks)
  • eemaletõmbumisrefleksid
  • kraniaalnärvidest
  • seljaajunärvidest
  • Nervus craniales
  • Haistenärvid
  • Nägemisnärv
  • Silmaliigutaja närv
  • Plokinärv
  • Kolmiknärv
  • ülemine haru
  • keskmine haru
  • alumine haru
  • Eemaldajanärv
  • Näonärv
  • Esiku-teonärv
  • Keele-neelunärv
  • Uitnärv
  • Lisanärv
  • Keelealune närv
  • motivatsioonide, emotsioonde ja mäluga
  • kontroll autonoomse NS ja vistseraalsete efektidele
  • konroll endokriinsüsteemidele
  • otsmiku, oimu, kiiru ja
  • kuklasagaraks. + insulaarne ja limbiline koor
  • erinev informatsioon sihipäraseks
  • tegevuseks- liikumine, motivatsioon ja tajumine
  • nägemine, somatosensoorne tundlikkus, kuulmine
  • Seotud liikumisregulatsiooni ja kognitiivsete protsessidega

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

36
doc
12
doc
27
doc
30
doc
29
doc
27
odt
35
doc
34
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto