Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks (4)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida mdetakse turbidimeetrias ?
  • Millega on määratud elektrilise kaksikkihi tiheda ja difuusse osa paksus ?
  • Kuidas muutub potentsiaal kaugusega pinnast ?
  • Mis on suhteline viskoossus, eriviskoossus ja iseloomulik viskoossus ?
  • Millel phineb vedeliku viskoossuse mtmine kapillaarviskosimeetriga ?
  • Mis on kogulatsioon ?
  • Mis on difusiooni-sedimentatsiooni tasakaal ?
 
Säutsu twitteris
Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks
Vaja on vastata
  • 1. Soola integraalse lahustumissoojuse määramine
    1. Esimene termodünaamika põhiseadus.
    Termodünaamika esimene seadus sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda tänu soojushulgale (Q), mis saadakse väliskeskkonnast ning tööle (A), mida süsteem teeb välisjõudude vastu:ΔU = Q − A, kus Q on soojushulk , mille keha saab väliskeskkonnalt ning A on töö, mida keha teeb välisjõudude vastu (juhul kui keha annab soojust ära, siis on Q negatiivne; kui välisjõud teevad tööd, siis on Apositiivne).
    Termodünaamika I seadus on üldise energia jäävuse seaduse konkreetne väljendus termiliste protsesside korral. Jäävuse seaduse järgi on süsteemi energia tema oleku üheseks funktsiooniks. Väliskeskkonnast isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv. Mitmesuguste protsesside korral sellises süsteemis võib energia muunduda ühest liigist teise rangelt ekvivalentsetes vahekordades.
    2. Soojusefektid. Tekkesoojused. Põlemissoojus.
    Keemilistel protsessidel toimub ühe või mitme aine (lähteaine) muundumine uue keemilise koostise või ehitusega reaktsioonisaaduseks. Sellega kaasneb keemiliste sidemete ümberkujunemisprotsess, seejuures eraldub või neeldub energiat soojus -, kiirgus- või elektrienergia kujul.
    Keemiliste reaktsioonide soojusefekte märgitakse sümboliga ∆ H. Eksotermilise reaktsiooni korral on ∆ H negatiivne (miinusmärgiga), s.t. ∆ H 0 Keemilise reaktsiooni soojusefekt võrdub reaktsioonisaaduste tekkesoojuste algebralise summaga , millest on lahutatud lähteainete tekkesoojuste algebraline summa.
    Tekkesoojus - ühendit iseloomustav suurus, mis ei sõltu ühendi saamisviisist. Tekkesoojuseks nimetatakse soojusehulka,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks #1 Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks #2 Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks #3 Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks #4 Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks #5 Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks #6 Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks #7 Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 203 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor karull Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1) 1. Soola integraalse lahustumissoojuse määramine
    1. Esimene termodünaamika põhiseadus.
    Termodünaamika esimene seadus sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda tänu soojushulgale (Q), mis saadakse väliskeskkonnast ning tööle (A), mida süsteem teeb välisjõudude vastu:ΔU = Q − A, kus Q on soojushulk, mille keha saab väliskeskkonnalt ning A on töö, mida keha teeb välisjõudude vastu (juhul kui keha annab soojust ära, siis on Q negatiivne; kui välisjõud teevad tööd, siis on Apositiivne).
    Termodünaamika I seadus on üldise energia jäävuse seaduse konkreetne väljendus termiliste protsesside korral. Jäävuse seaduse järgi on süsteemi energia tema oleku üheseks funktsiooniks. Väliskeskkonnast isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv. Mitmesuguste protsesside korral sellises süsteemis võib energia muunduda ühest liigist teise rangelt ekvivalentsetes vahekordades.
    2. Soojusefektid. Tekkesoojused. Põlemissoojus.
    Keemilistel protsessidel toimub ühe või mitme aine (lähteaine) muundumine uue keemilise koostise või ehitusega reaktsioonisaaduseks. Sellega kaasneb keemiliste sidemete ümberkujunemisprotsess, seejuures eraldub või neeldub energiat soojus-, kiirgus- või elektrienergia kujul.
    Keemiliste reaktsioonide soojusefekte märgitakse sümboliga ∆ H. Eksotermilise reaktsiooni korral on ∆ H negatiivne (miinusmärgiga), s.t. ∆ H < 0, endotermilistel reaktsioonidel aga positiivne (plussmärgiga), s.t. ∆ H > 0 Keemilise reaktsiooni soojusefekt võrdub reaktsioonisaaduste tekkesoojuste algebralise summaga, millest on lahutatud lähteainete tekkesoojuste algebraline summa.
    Tekkesoojus - ühendit iseloomustav suurus, mis ei sõltu ühendi saamisviisist. Tekkesoojuseks nimetatakse soojusehulka, mis vabaneb (või neeldub) ühe mooli aine tekkimisel püsivas olekus olevatest lihtainetest nn. standardtingimustel (normaalrõhul ja temperatuuril 298 K). Lihtaine tekkesoojused on võrdsed 0-ga
    Põlemissoojus- ühe mooli aine täielikul põlemisel vabanev soojusehulk.
    3. Hessi seadus - Reaktsiooni soojusefekt sõltub ainult süsteemi alg- ja lõppolekust. Seda väidet nimetatakse Hessi seaduseks ehk termokeemia põhiseaduseks. See on termodünaamika I seaduse rakendus keemilistele protsessidele.
    Hessi seadusest tehakse järgmised järeldused:
    a) pärisuunalise keemilise reaktsiooni soojusefekt on võrdnevastasmärgiga võetud vastassuunalise reaktsiooni soojusefektiga.
    b) Astmelistes reaktsioonides on soojusefekt võrdne üksikute reaktsioonistaadiumite soojusefektide summaga. – Entalpia muut ringprotsessis on 0.
    4. Keemiliste reaktsioonide soojusefektide arvutamine. Vt õpikust lk 121
    5. Reaktsiooni soojusefekti olenevus temperatuurist (Kirchhoffi seadus)
    Keemilise reaktsiooni soojusefekti temperatuurikoefitsent on arvuliselt võrdne reaktsioonist osa võtvate ainete molaarsete soojusmahtuvuste algebralise summaga, milles produktide soojusmahtuvused loetakse positiivseks, lähteainete omad negatiivseks ja arvestatakse reaktsioonivõrrandi stöhhiomeetrilisi koefitsente.
    Soojusmahtuvus- soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra, kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut ega keemilist koostist.
    6. Lahustumissoojused – entalpia muutus 1 mooli aine lahustumisel n moolis lahustis. On tingitud lahusti ja lahustuva aine omavahelisest keemilisest toimest. Tahke aine lahustumissoojuse määrab kristallvõre lõhkumise energia ja solvatatsioonienergia vahekord.
    7. Lahjendussoojused – soojusefekt, mis esineb lahuste lahjendamisel.
    8. Kalorimeetriliste määramiste metoodika –

    füüsikaline keemia , kolloidkeemia , protokollid , kaitsmine

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (4)

    lalalaaa profiilipilt
    lalalaaa: Abiks ikka

    15:23 19-02-2013
    gretuu profiilipilt
    gretuu: hea materjal
    21:53 02-05-2013
    EliisaA profiilipilt
    Eliisa Annusver: Vale formaat
    05:02 29-11-2014


    Sarnased materjalid

    34
    pdf
    Füüsikaline ja kolloidkeemia
    23
    doc
    Füüsikaline- ja kolloidkeemia
    29
    docx
    Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam
    22
    docx
    Füüsikaline ja kolloidkeemia
    14
    docx
    Füüsikaline ja kolloidkeemia kordamisküsimused
    10
    doc
    Füüsikaline ja kolloidkeemia 3-vaheeksam
    10
    doc
    Füüsikaline keemia ja kolloidkeemia-eksami kordamisküsimused
    29
    doc
    Põhivara füüsikas



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun