Kordamine elektrivälja kohta (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega φ siis , kus W on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on skalaarne suurus. Kui kahe laengu poolt tekitatud elektriväljade  potentsiaalid on vastavalt  ja , siis võrdub nende väljade kogupotentsiaal .
Pinge ehk elektriline pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. Elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks, tähisega U, nimetatakse suhet, , kus q on mingi positiivne  punktlaeng  ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks ühest elektrivälja punktist teise. Seega on elektriline pinge skalaarsuurus. Pinge ühikuks SI-süsteemis on volt. Üks volt (tähistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1  kuloni  suuruse laengu ümberpaigutamisel teeb elektriväli tööd 1džaul. Elektrivälja kahe mõõdetava punkti vaheline pinge langeb enamasti kokku nende punktide potentsiaalide vahega, kuid ei võrdu süsteemi alguses ja lõpus mõõdetava pingega.
Ekvipotentsiaalpind on mõtteline välja pind, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal. Ühe ja sama ekvipotentsiaalpinna kõikide punktide potentsiaalide vahe võrdub nulliga. Seega võrdub nulliga ka elektrivälja jõudude töö laengu liikumisel seda pinda mööda. Siit järeldub, et ekvipotentsiaalpinda mööda liikuvale laengule mõjuv jõud F on risti kiirusvektoriga. Järelikult on elektrivälja jõujooned risti ekvipotentsiaalpinnaga. Punktlaengu ekvipotentsiaalpindadeks on seda laengut ümbritsevad kontsentrilised kerapinnad. Homogeense elektriväljaekvipotentsiaalpinnad on jõujoontega ristuvad tasandid.
Elektrivälja tugevuse ja pingevaheline seos: Olgu meil 2 tasaparalleelse terasplaadi vahel homogeenne elektriväli. Olgu nende plaatide vaheline kaugus d, arvutame millega võrdub elektrivälja töö laengu q nihutamisel ühelt plaadilt teisele, plaatidevaheline pinge olgu u=fii1-fii2 A=q0*u, sama töö võime väljendada ka mehaanikas, A=F*d=q0*E*d q0*u=q0*E*d
Dielektrikud elektriväljas: Dielektrikus ei saa laengukandjad vabalt liikuda (va kõrge pinge puhul). Nad võivad vaid pisut nihkuda asendist, milles nad olid elektrivälja puudumisel. Dielektrik on aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. See on dielektrikute polarisatsioon . Dipool - dielektriku aatom , mis koosneb kahest ühesuurusest, kuid erimärgilisest laengust.
Polarisatsioon: kujutame aatomit, mille mõõt 10(15)m--homogeensesse elektrivälja, kuna atom kooseneb + tuumast ja - elektronkattest--osakesed käituvad erinevalt-- elektronkate liigub ühele poole, tuum teisele poole.tuum saab reageerida üksnes elektronide keskmisele tõmbejõule- tegemist nag 2 erineva laenguga q=n*e; -q=n*(-e) , mis paiknevad teineteisest kaugusel l, sellist võrdsete erinimeliste laengute süst-i nim elektriliseks kakspoolsuseks(elektriline dipool)-- neutraalne aatom või molekul muutub elektrivälja asetatavaks elektriliseks dipooliks l*q=p- dipoolmoment - see on tingitud elektronkatte nihkumisest tuuma suhtes ja on võrdeline väljatugevusega p=d*E .. d nim molekulide elektronpolariseerituseks. mida suurem on välise väljatugevuse E, seda suurem on ka molekuli elektronpolariseeritus. piirjuhul on kõigil molekulidel dipoolmomendi vektorid samasuunalised välise elektrivälja vektoriga. sellist dipooli ,mis paigutub kergesti välise välja suunas, nim pehmeks dipooliks kuna nihke suurus l sõltub välise välja tugevusest. polarisatsiooni, mis on tingitud elektronkatte nihkumisest tuuma suhtes välise välja mõjul nim elektronpolarisatsiooniks. kui molekul on asümmeetiline, siis sellise molekuli puhul dipoolmoment
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Kordamine elektrivälja kohta #1 Kordamine elektrivälja kohta #2 Kordamine elektrivälja kohta #3 Kordamine elektrivälja kohta #4 Kordamine elektrivälja kohta #5
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 129 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eestijalgpall Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Elektrivälja potensiaal, pinge, ekvipotentsiaalpind, elektrivälja tugevuse ja pingevaheline seos, dielektrikud elektriväljas, polarisatsioon, juht elektriväljas, indutseeritud laeng, varjestamine, elektrimahtuvus, farad, kehade mahtuvus, kondensaator, kond. rööpühendus, kond. jadaühendus, potentsiaal, väljatugevuse ja pinge vaheline seos, juhid elektriväljas JNE...
elektrivälja potensiaal , pinge , ekvipotentsiaalpind , elektrivälja tugevuse ja pingevaheline seos , dielektrikud elektriväljas , polarisatsioon , juht elektriväljas , indutseeritud laeng , varjestamine , elektrimahtuvus , farad , kehade mahtuvus , kondensaator , kond , rööpühendus , kond , jadaühendus , potentsiaal , väljatugevuse ja pinge vaheline seos , juhid elektriväljas , füüsika jne

Mõisted

Teemad

  • potentsiaal
  • elektriline pinge
  • Ekvipotentsiaalpind
  • Elektrivälja tugevuse ja pingevaheline seos
  • Dielektrikud elektriväljas
  • Dielektrik
  • Polarisatsioon
  • Juht elektriväljas
  • Indutseeritud laeng
  • Varjestamine
  • elektrimahtuvust
  • Farad
  • Kehade mahtuvus
  • kondensaator
  • kond. rööpühendus
  • Kondensaatorite jadaühendus
  • laetud kond.-i energia
  • POTENTSIAAL
  • POTENTSIAALI REEGEL
  • POTENTSIAALIDE VAHE JA PINGE
  • EKVIPOTENTSIAALPINDADEKS
  • VÄLJATUGEVUSE JA PINGE VAHELINE SEOS
  • JUHID ELEKTRIVÄLJAS
  • Elektriline varjestamine
  • DIELEKTRIKUD ELEKTRIVÄLJAS
  • POLARISATSIOON
  • ELEKTRIMAHTUVUST
  • Farad
  • KEHADE MAHTUVUS
  • KONDENSAATOR
  • JADAÜHENDUS
  • RÖÖPÜHENDUS
  • LAETUD KONDENSAATORI ENERGIA

Kommentaarid (1)

Fready profiilipilt
Fredi -: Oli abiks!
18:33 20-10-2010


Sarnased materjalid

83
doc
Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli-
31
rtf
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt
29
doc
Põhivara füüsikas
414
pdf
TTÜ üldfüüsika konspekt
24
pdf
FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT
28
pdf
Füüsika põhivara I I
83
doc
Füüsika eksami küsimuste vastused
105
doc
Füüsika konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !