Facebook Like

Kordamine eesti keele eksamiks (2)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugune? (mis liiki ?
  • Mis laadi?, mis ?
  • Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle ?
  • Millal raamat ilmub ?
  • Kui juhilubade puhul (kui juhilube on antud kergekäeliselt) ?
 
Säutsu twitteris

KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS


Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid:
  • üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi : ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu;
  • kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars -si-ma, mürts-ti;
  • (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-usava on tüvi, us on tuletusliide ;
  • kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi-us-te;
  • liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-a-laps;
  • võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar-rel, port- fell (2. reegel), faa-san (3. reegel), muu-se-um (muuse on tüvi, um tuletusliide – 3. reegli erijuhtum), o-aas, mah-hi-nat-si-oon (4. reegel, kuid eri silpi võib kuuluda ka esimene vokaal );
  • liitvõõrsõnu võib silbitada kahte moodi: kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu, nt fo-to- graaf ~ fo-tog- raaf , te-le-skoop ~ te-les-koop, de-pres-si-oon ~ dep-res-si-oon; kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt-si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), sub-troo-pi-ka (mitte subt -roo-pi-ka), mo-no- gramm (mitte mo-nog- ramm ).
    Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega: ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse, st lühike vokaalsilp jääb eelmise või järgmise silbi juurde: sõnu onu, oli, saia, võie ei saa poolitada, põuane poolitub põua-ne või põu-ane.
    Juhul kui liitsõna sidekriips satub poolituskohta, siis võib teda täpsemas tekstis, nt teatmeteoses , järgmise rea algul korrata: kartuli-
    -lehemädanik.
    Võõrnimede poolitamisel on soovitatav mitte lahutada tähejärjendit, mis hääldub ühe häälikuna, nt ck, ch, sch, sh, th, tz, sz: Bro-cken, Man- ches -ter, Rem-scheid, Pemb-roke-shire, Sou-thern, Ko-tze-bue, Báta-szek. Liitvõõrnimesid võib poolitada kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu: Pet-ro- grad ~ Pet-rog-rad, Neu- stadt ~ Neus-tadt, Gold-smith ~ Golds-mith.
    Silbid võivad olla kas lühikesed või pikad. Lühike silp on niisugune silp, mis lõpeb lühikese vokaaliga, nt ma-ga-ma. Pikk silp on niisugune silp, mis lõpeb pika vokaali, diftongi või konsonandiga, nt suu-red, kau-nis, kur-vad.
    Sisehäälikud. Vältevastandus saab esineda ainult rõhulistes silpides. Seepärast on sõnavälte määramisel oluline jälgida sõna sisehäälikuid, st häälikuid, mis algavad (pea)rõhulise silbi esimese vokaaliga ja lõpevad järgmise silbi vokaali ees, nt ka-la, kal-lis, kau-nis, kar-tul, arheoloo-gia, põu-e. Morfoloogilistesse tunnustesse kuuluvaid häälikuid sisehäälikute hulka ei arvata, nt sõnas heintele ei kuulu t sisehäälikute hulka: hein-tele.
    Sõna, mille sisehäälikuteks on lühike vokaal ja lühike konsonant , on alati I vältes, nt kala, kodu, inimene.
    Sõna, mille sisehäälikute hulka kuulub pikk foneem, diftong või konsonantühend, on II või III vältes. Eesti õigekiri eristab II ja III väldet ainult siis, kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja pikk klusiil ning neile järgneb lühike vokaal, nt pika : `pikka. Muudel juhtudel eesti õigekiri II ja III välte vastandust ei kajasta. Seesuguste sõnade väldet saab määrata ainult häälduse alusel:
    II välde
    III välde
    laulu (sõnad)
    laulu (lauldes)
    karja (juht)
    karja (minnes)
    matka (siht)
    matka (alustades)
    teade
    heade
    (te) toote
    toote (hind)
    kommi (maitse)
    kommi (süües)
    Kirjakeele normi järgi on III vältes:

    `suhkur
    `jäine
    `põhjus
    `tee`mantide
    `Tal`linn
    `köömen
    `luine
    `raskus
    ` kont `sertide
    `voodi
    `öine
    `käitis
    `vistrikud

    ` soine
    `mitmikud

    -`päine

    Kirjakeele normi järgi on II vältes:

    kahju
    toonane
    otsus
    pilved
    taimed
    üksi
    äsjane
    ollus
    talved
    sõimed
    kaasas
    kääbus
    hetked
    lõimed

    lurjus
    retked
    veimed

    uudis
    jõulud
    räimed
    On ka sõnu, mida tohib hääldada nii II kui ka III vältes. Kui sellest oleneb ühtlasi sõna käänamine, on parem, et selliseid sõnu oleks võimalikult vähe. Nt kirju ~ `kirju (kirjude, kirjusid – `kirjute, `kirjuid), tervis ~ `tervis (terviseid – `tervisi ehk `terviseid), e-tüvelised omadussõnad ahne ~ `ahne, ihne ~ `ihne, kaine ~ `kaine, kiire ~ `kiire, kärme ~ `kärme, terve ~`terve, tiine ~ `tiine (käänamine vastavalt nagu sõnadel aine või `lahke : tiine, `tiine, tiinet või `tiine, `tiine, `tiinet).
    Palju rohkem on neid sõnu, mille välte kõikumine ei too kaasa muutusi nende sõnade morfoloogias. Nii on eesti keeles tendents , et pikkades tuletistes tuletusaluse III välde nõrgeneb II välteks, nt `meister – meisterdama, ` julgus – julgustama, ` peegel – peegeldama. Selliste tuletatud verbide II välde on fikseeritud ka õigekeelsussõnaraamatuis. Kuid on palju muidki tuletisi, mille välte nõrgenemist on tunnistanud alles ÕS 1999 ja 2006, näiteks:
    • osa lik-omadussõnu (nt kahjurlik, ketserlik, luksuslik, meisterlik , seaduslik, soojuslik , teaduslik, täiuslik, vooruslik), nende lus- ja likkus -nimisõnad (kahjurlus, ketserlus, meisterlikkus , vooruslikkus) ja likult-määrsõnad (ketserlikult, meisterlikult, vooruslikult);
    • osa kas-omadussõnu (nt andekas, ilmekas, otstarbekas, teenekas, võimekas) ja nende kus-nimisõnad ( andekus , võimekus);
    • osa tu-omadussõnu (nt andetu, hambutu, ilmetu, võimetu) ja nende tus-nimisõnad (andetus, võimetus);
    • osa lane -nimisõnu (nt kangelane, kursuslane, londonlane);
    • osa stik -nimisõnu (nt kitsustik, kõrgustik, määrustik, seadustik, sündmustik).

    Neid tuletisi võib hääldada nii II kui ka III vältes, eksimata õigehäälduse vastu.
    Peale selle on veel mõningaid muutumatuid sõnu, mille ranget vältenormi pole põhjust nõuda. Nii olid seni fikseeritud II-vältelistena, aga nüüd on märgitud ka III vältes näiteks:
    alles, ammu , hilja , ilma, jõude, muiste , mullu , vääralt.
    Rõhututes silpides vältevastandus puudub. Kaasrõhulistes silpides on mõtet väldet määrata siis, kui on tegemist morfoloogiliselt olulise kaasrõhuga. Nt sõna õnnelik kolmandat silpi tuleb käsitleda kolmandavältelisena, sest selle sõna vormimoodustuses esineb kolmandas silbis selgelt II ja III välte vastandus: õnneliku : õnne` likku nagu tiku : `tikku.
    Vältevastandus saab esineda ainult vähemalt kahesilbilistes sõnades. Ühesilbilised sõnad on kõik kolmandavältelised, nt maa, tee, boa, keel, tark, hull. Seetõttu ei ole ÕSis ühesilbiliste sõnade automaatset III väldet märgitud. Mõnede asesõnade osa ühesilbilisi lühivorme on lauses alati rõhutus positsioonis, nt Kas sa mu venda ka tunned ? – vrd rõhuliste vormidega Kas sina mu venda tunned? Kas sa minu venda ka tunned? Niisugustel ühesilbilistel asesõnavormidel, mis esinevad alati rõhutus positsioonis, puudub välde.

    b, d, g, p, t, k


    Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema , kala, katsuma; pluus , piibel , taanlane, tohter, kindral , kips; aga võõrsõnad broiler , bioloogia , disain , dilemma, galaktika , geen. Võõrsõnade algul oleva b, d, g hääldus on ikkagi [p, t, k] nagu omasõnadeski.
    Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel , peatselt, haistab, aktus, matkama , apteek, kaske , pehkima, nafta , baškiir.
    Seepärast on helitute häälikute järel liidepartikkel -ki, teiste, s.o heliliste häälikute järel on liidepartikkel -gi. (Helitud häälikud on: b, p, d, t, g, k, s, h, f, š, z, ž.) Nt haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski, žahhki, šeffki, dušški, Almazki, beežki; aga kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi.
    Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g:
  • liitsõnades: varbsein, umbkaudu , raudtee , kuldsõrmus, kingsepp , algkool;
  • liidete ees: leibkond , valdkond, ringkond , jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus , õndsus, õigsus (nagu õige);
    liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki;
  • sama sõna muutevormides: sead/ma – sead/sin, sead/ke, künd/ma – künd/sid, künd/ku, kärb/es – kärb/sed, üleaed/ne – üleaed/sed, kodakond/ne – kodakond/ sete , mood/ne – mood/sa, mood/ salt , õud/ne – õud/sed, õud/selt, alg/ne – alg/se, jõud/us – jõud/sa, jõud/ sale ;
    NB! 1) – 3) kirjutatakse sama morfeem siis alati ühtmoodi. Iseasi on astmevaheldusest tingitud muutused rg : rk ärgas : ärksa, ergas : erksa , tõrges : tõrksa, lb : lp hõlbus : hõlpsa.
  • võõrsõnades: asbest , abt, absoluutne, anekdoot , sünekdohh, vodka, röntgen, ­gangster.

    h


    h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas , haigutama, hajameelne, halastama, haljas , hangeldama, hani , hanguma, harras, harrastama, herilane , hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik , hurtsik , huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt.
    On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homo­foone):
    haar – aar
    hei – ei
    haare – aare
    heit – eit
    hagu – agu
    helama – elama
    hai – ai
    higi – igi-
    hais – ais
    hiilid – iilid
    hala – ala
    hind – ind
    hale – ale
    hirv – irv
    halg – alg-
    hoiatus – oiatus
    hall (halla) – all
    hoid – oid
    hallikas – allikas
    hoie – oie
    haru – aru
    hoos (hoog) – oos ‘vallseljak’
    harutama – arutama
    hurm – urmveri
    harv – arv
    hõng – õng
    hea – ea (iga)
    hädal – ädal

    i ja j


    Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i: va-ja – vai-a, sa-jad – sai-ad, ma-jast – mai-ast, o-ja – hoi-a.
    mater -jal
    mateeri-a, materi- aalne

    mil-jon
    staadi-on

    ports-jon
    sümpoosi-on

    komis-jon
    vari-atsi-oon, vari-ant

    Erandlik on lühike sisseütlev: majja, ojja, tujju.
    ü järel ei kirjutata i-d, kuigi hääldatakse: süüa, süüakse, müüa, müüakse, lüüa, lüüakse, hüüa, püüa, hüüe, püüe, hüüu, püüu (vt morfoloogiline põhimõte). üi erandid on laensõnad rüiu ja süit.
    ü ja i järel ei kirjutata üldiselt j-i, kuigi hääldatakse: süüa, süüakse, käia, käiakse, siia, laiad, riiul , ioon , minia , preemia, keemia. Erand on tegijanime liide -ja (morfoloogilise põhimõtte järgi alati ainult -ja): müüja, käija, viija, ronija, tulija , organiseerija.
    Häälikuühendis (kaashäälikuühendis või diftongis) kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata:
    kupli , lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane , tuuleliplus, kausjas, jõmlus, monarh , harf , revanš, borš;
    poeg, laul, liuda, pael, pea, sõudma, seisev (vrd juhtumid , kus ei ole diftong, vaid kaks silpi: poeem , oaas, rituaal , viiul , müüa).
    Erand
    l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut:
    valss, simss , avanss , ekstrasenss, reveranss , seanss , balansseerima, kirss , kurss, purssima , ressurss; aga värske, varsti, farslik .
    Sõnas börs (selle börsi, seda börsi) kannab konsonantühendi pikkust r, mitte s.
    Tüvi kirjutatakse nii, nagu seisaks ta eraldi,
  • liidepartiklite -gi ja -ki ees: linngi, tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki , tuttki, värsski, krahhki, šeffki, tušški, luukki, saakki;
  • liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: lindude sugukond tülllased (tüll + lased, vrd linlane), portugallane, modernne , suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond;
  • liitsõnades: keskkool, võrkkiik, plekkkatus , pappkarp, kepphobu, allkiri;
  • nud-kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud.

    Võõrsõnade kirjutamine


    Võõrsõna on keeles muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni.
    Võõrsõnal on vähemalt üks järgmistest struktuurilistest võõrjoontest:
    1) b, d, g sõna algul – banaan, doping , giid;
    2) tähed f, š, z, ž – firma, šampanja, šerbett, zooloog, prožektor, šarž, loož;
    3) pearõhk järgsilbil – miniatuur, vanill , semester, grammatika, narkootikum, dražee, popurrii, paralleelne;
    4) pikad täishäälikud järgsilbis – akadeemia, galerii, idee, marinaad , poliitiline, annulleerima;
    5) o järgsilbis – foto, logo , stereo, neutron ;
    6) eesti keeles tavatud häälikuühendid – bluff , sfäär, džemper, pasha , standard, strateegia, röntgen, anekdoot, foogt, absoluutne, pidžaama, hüatsint, müokard.
    Võõrsõnu kirjutatakse häälduspäraselt, st lähtekeele lihtsustatud hääldusreeglite alusel. Võõrtähti (nagu c, č, q, w, x, y) võõrsõnades kasutada ei saa. Vrd nt charleston (ingl) ja tša(a)rlston, racket (ingl) ja räkit, Čechy ja tšehhid, quantum (ld) ja kvantum, Wien ja viiner, fax (ingl) ja faks, curry ja karri.
    h
    Ühe tähega kirjutatakse a) pika täishääliku järel olev h: psüühika, psüühiline, stiihia, stiihiline, papaaha; b) lühike h täishäälikute vahel: abstraheerima, ekstraheerima, boheemlane , mahorka.
    Kahe tähega kirjutatakse pikk h sõna lõpus või täishäälikute vahel: almanahh , almanahhid, epohh, epohhil, krahh, mahhinatsioon, psühholoogia, psühhoos, mehhanism , baldahhiin, rahhiit .
    Normikohased on nii mehaanik, mehaanika, mehaaniline kui ka mehhaanik, mehhaanika, mehhaaniline. Õigekeelsussõnaraamat eelistab esimesi.
    f, š
    f-i ja š õigekirjutus käib p, t, k, mitte s-i kirjutamise reeglite järgi. See tähendab, et lühikest f-i ja š-d ei ole, pikk kirjutatakse ühe tähega ja ülipikk kahe tähega. Vrd esimeses tulbas pikk f ja š, teises tulbas ülipikk ff ja šš:
    profid
    (kaks) proffi
    šefid
    (seda) šeffi
    (selle) pilafi
    (sööb) pilaffi
    blufib
    bluffima
    mafiooso
    maffia
    duši (all)
    (võtab) dušši
    tuši (helid)
    (mängib) tušši
    afišil
    (seda) afišši
    (selle) guljaši
    (sööb) guljašši
    guašid
    guašše
    (leidis) niši
    (poeb) nišši
    (need) pastišid
    (seda) pastišši
    tšuvašid
    tšuvašše
    Sellepärast on üks f ka sõnus: afekt , aferist, aforism , afäär, efekt, efektiivne, grafiti, ofitsiaalne, ofort, rafineerima, ufo; pika täishääliku järel: biograafia , graafika, graafiline , süüfilis.
    Päris vanades laenudes on f-i asemel hv: ahv, kahvel , kohv, kohver , krahv , paragrahv, tuhv ‘trepiaste’, muhv.
    Üks š on sõnus: atašee, brošüür, dešifreerima, ešelon, fetišeerima, fini­šeerima, kašelott, klišee, kušett, paša, retušeerima; pika täishääliku või diftongi järel: geiša, gorbuuša; viimases silbis, mis pole pearõhuline: derviš, fetiš, finiš, hašiš, tšaardaš (tšaardaši, tšaardašit).
    Kaashäälikuühendis kirjutatakse ka ülipikk f ja š ühe tähega: harf, šurf, golf ; vrd teise tulba pikka š-d esimese ja kolmanda tulba ülipika š-ga:
    borš
    (selle) borši
    (seda) borši
    burš
    burši
    burši
    punš
    punši
    punši
    revanš
    revanši
    revanši
    revanšeerima

    Võõrsõnade kirjutamine


    Näpunäiteid mõne võõrsõnarühma kirjutamisel
    1. Kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik
    Kirjutus ei olene rõhust, sest eri isikud rõhutavad erinevalt.
    Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse lõppsilbi täishäälik kahe tähega: antiloop , garderoob, atentaat , limonaad , tomahook , sünagoog, paradiis , fotograaf, reportaaž.
    Kui võõrsõna lõpeb helilise kaashäälikuga l, m, n, r, siis enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe tähega, uuemais kahe tähega, aga kindlat seaduspärasust ei ole:
    üks täishäälik
    aktsionär
    kontrolör
    musketär
    sekretär


    alkohol
    koridor
    palagan
    semafor



























    õnades aktsionär, leegionär, pensionär on võimalik kahesugune hääldus: [-si-o-] ja [-sjo-], [-gi-o-] ja [-gjo-].
    2. Kahesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik
    Kirjutus oleneb enamasti rõhust.
    Vanemais muganenud laenudes on rõhk esisilbil ja lõppsilbi täishäälik kirjutatakse ühe tähega: arter , bakter, bulvar, hektar , kanal , kvartal, meetod, tomat jt.
    Kahel kujul on võimalikud:

    keefir ja kefiir
    sablon ja šabloon
    oktav ja oktaav
    tambur ja tambuur
    sümptom ja sümptoom
    3. Kahe- või kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsulghäälik
    Kirjutus ei olene alati rõhust, vaid põhineb osalt traditsioonil:
    k, p, t
    kk, pp, tt
    kompvek
    händikäp    
    šašlõkk
    etikett
    kotlet
    kabinet
    fokstrott
    hotentott
    niknäk
    katelok
    raklett
    kabatšokk
    pankrot
    laatsaret
    spagett
    minarett
    piiskop
    liliput
    sandalett
    puuslak
    paharet
    siluett
    siksak
    sigaret
    vagonett
    taburet
    trafarett

    Võõrnimede kirjutamine


    Võõraid isiku-, koha- jm nimesid kirjutatakse nii nagu lähtekeeles – ladinakirjalisest keelest võtame need üle lähtekeelsel kujul, muukirjalisest keelest kanname reeglite järgi üle eesti kirja.
    Nt Liechtenstein (sks), Canberra (ingl), Venezuela ( hisp ), Andrea Cesalpino (it), Jean-Pierre Chabrol (pr), Geoffrey Chaucer (ingl); Almatõ (kasahhi), Usveja järv (valgevene), Samara (vn), Juri Kazakov (vn), Šotha Rusthaveli (gruusia), Orõna Otroštšenko (ukraina).
    Erandid
    Isikunimedest on erandiks ainult mõne ajalootegelase nimi, nagu Aleksander Suur, Karl XII, Peeter I, Katariina II.
    Kohanimede hulgas on kahesuguseid erandeid.
  • Mõnede väljaspool meie keeleala olevate kohtade eestikeelsed nimed ehk eksonüümid. Nt Saksamaa, Inglismaa, Rootsi, Soome, Venemaa, Valgevene, Läti, Leedu, Kuramaa , Siber , Pihkva, Oudova, Turu, Riia, Võnnu, Ojamaa, Väina, Koiva . Osa kohanimesid ei olegi rahvuslikult seotud, nt Alpid , Aafrika, Euroopa, Aasia , Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Punane meri.
    Eksonüüme on nüüdisajal vähe ja neid ei teki enam juurde, pigem esineb tagasivõtte. Elevandiluurannik ja Roheneemesaared on esitanud 1986. a soovi, et muu maailm kasutaks nende nimesid tõlkimata kujul Côte d’Ivoire ja Cabo Verde .
  • Eestipäraseks kohandatud nimed – mugandnimed.
    Mugandnimede hulka püüab keelekorraldus hoida võimalikult väike­sena. Seetõttu on 1976. a õigekeelsussõnaraamatus tagasi võetud hulk 1960. a sõnaraamatus olnud mugandusi (mitte Liih­ten­štein, Šlesvig-Holštein, Vürtem­berg, Amasoonas, Naapoli, Nia­gaara, vaid Liechtenstein, Schleswig-Holstein, Württemberg, Amazonas, Napoli , Niagara).
    Viimastes õigekeelsussõnaraamatutes on kohanimevalimiku ees märkus: „Rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (lati­nisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti õigekeelsuse vastu.” See annab keeletarvitajale kindlustunde: kui kasutada nime originaalkujul, on see igal juhul õige.
    1983. a tegi vabariiklik õigekeelsuskomisjon otsuse ladinakirjaliste (või omaladinaga) maade ja nende pealinnade nimede kirjutamise kohta. Eestikeelseid ja mugandnimesid jäeti alles võimalikult vähe, eelkõige:
  • ia-liitelised riiginimed, nagu Albaania , Austraalia , Austria, Belgia, Boliivia, Brasiilia, Bulgaaria, Etioopia , Hispaania , Indoneesia , Itaalia, Libeeria, Malaisia, Nigeeria , Sambia, Somaalia , Tansaania;
  • liitsõnalised riiginimed järelosaga -maa: Prantsusmaa, Saksamaa, Svaasimaa , Uus- Meremaa ;
  • eesti mitmuse tunnusega riiginimed: Filipiinid, Komoorid , Mal­diivid, Seišellid;
  • eestikeelsed nimed: Norra, Poola, Soome, Taani, Türgi, Ungari, ­Hiina, Jaapan, Varssavi, Pariis;
  • mõned kirjapildimugandid: Fidži, Kanada , Kuuba, Mehhiko , Peruu, Berliin , Rooma , Viin .
    Suur algustäht tähistab: 1) lause algust, 2) nimesid (pärisnimesid), 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks, 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht).
    Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on:
    1) esisuurtäht – algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt „Tõde ja õigus”, Seitsmeaastane sõda;
    2) läbiv suurtäht – algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime või nimetuse sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Kodu ja Aed, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross ;
    3) jutumärgid, millesse pannakse pealkirjad.
    Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). Nt
    • territooriumi haldusüksused: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa , Saarimaa, Krasnojarski krai, Põlva maakond ehk Põlvamaa, Emmaste vald;
    • linnad, külad: Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro , Velikije Luki , Punase Lageda , Väike‑Maarja, Kilingi ‑Nõmme, Õngu küla;
    • väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, Raekoja plats, Kolme Pärna tänav, Taevase Rahu väljak (Pekingis), Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Vaikne kallas, Pikk jalg, Vana turg , Tiigiveski park, Tõnismäe haljak, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu;
    • maastikuesemed (ka loodusvormid): Emajõgi, Peipsi järv, Jäämeri ehk Põhja‑Jäämeri, Kura kurk , Krimmi poolsaar ehk Krimm , Prints Edwardi saar, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi, Rebasekoobas, Saja Hobuse puu, kriidikalju Kuningjärg;
    • maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Vooremaa (Ida‑Eesti osa), Siber, Ees‑Aasia, Lähis‑Ida, Ida‑Euroopa, Idamaad ehk Orient (Aasia ja Kirde‑Aafrika maade koondnimi),
    • Põhjamaad (Norra, Rootsi, Soome, Taani, Islandi, Fääri saarte ja Gröönimaa koondnimi);
    • maailmajaod ja mandrid : Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Antarktis;
    • taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Orion , Kassiopeia, Suur Vanker ehk Suure Vankri tähtkuju, Koot ja Reha , Väike Lõvi, Siirius , Põhjanael, Linnutee , Maa, Päike, Kuu (kui viimased kolm ei ole tekstis universumi kohanimedena, siis maa, päike, kuu);
    • ehitised: Pikk Hermann , Kolm Õde, Jumalaema Uinumise klooster , Pühavaimu kirik , Pääsupesa, Kadrioru staadion, Kuldjalatorn, Suur Ranna­värav, Tuulepalee, Taevatempel, Inglisild , Patkuli trepp , Vabadussammas, Sõpruse naftajuhe (vrd nimetused raekoda, lennujaam, kaubahall, linnahall );
    • ruumid: Tuhande Samba saal , Tiigrisaal, Merevaigutuba , Hiidude tuba, Põrgulava (vrd nimetused koosolekusaal, kammersaal, sammassaal, kaminasaal, nurgatuba, valge saal, talveaed).

    Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Katel , Aadama Sild , Kara Värav.
    Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits , Veevalaja, Kalad , Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion , Ambur. Nt Mati on sündinud Kalade märgi all, Jüri on Skorpion. Mari ja Kadri on Kak­sikud.
    Kohtade ümberütlevad
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kordamine eesti keele eksamiks #1 Kordamine eesti keele eksamiks #2 Kordamine eesti keele eksamiks #3 Kordamine eesti keele eksamiks #4 Kordamine eesti keele eksamiks #5 Kordamine eesti keele eksamiks #6 Kordamine eesti keele eksamiks #7 Kordamine eesti keele eksamiks #8 Kordamine eesti keele eksamiks #9 Kordamine eesti keele eksamiks #10 Kordamine eesti keele eksamiks #11 Kordamine eesti keele eksamiks #12 Kordamine eesti keele eksamiks #13 Kordamine eesti keele eksamiks #14 Kordamine eesti keele eksamiks #15 Kordamine eesti keele eksamiks #16 Kordamine eesti keele eksamiks #17 Kordamine eesti keele eksamiks #18 Kordamine eesti keele eksamiks #19 Kordamine eesti keele eksamiks #20 Kordamine eesti keele eksamiks #21 Kordamine eesti keele eksamiks #22 Kordamine eesti keele eksamiks #23 Kordamine eesti keele eksamiks #24 Kordamine eesti keele eksamiks #25 Kordamine eesti keele eksamiks #26 Kordamine eesti keele eksamiks #27 Kordamine eesti keele eksamiks #28 Kordamine eesti keele eksamiks #29 Kordamine eesti keele eksamiks #30 Kordamine eesti keele eksamiks #31 Kordamine eesti keele eksamiks #32 Kordamine eesti keele eksamiks #33 Kordamine eesti keele eksamiks #34 Kordamine eesti keele eksamiks #35 Kordamine eesti keele eksamiks #36 Kordamine eesti keele eksamiks #37 Kordamine eesti keele eksamiks #38 Kordamine eesti keele eksamiks #39 Kordamine eesti keele eksamiks #40 Kordamine eesti keele eksamiks #41 Kordamine eesti keele eksamiks #42 Kordamine eesti keele eksamiks #43 Kordamine eesti keele eksamiks #44 Kordamine eesti keele eksamiks #45 Kordamine eesti keele eksamiks #46 Kordamine eesti keele eksamiks #47 Kordamine eesti keele eksamiks #48 Kordamine eesti keele eksamiks #49 Kordamine eesti keele eksamiks #50 Kordamine eesti keele eksamiks #51 Kordamine eesti keele eksamiks #52 Kordamine eesti keele eksamiks #53 Kordamine eesti keele eksamiks #54 Kordamine eesti keele eksamiks #55 Kordamine eesti keele eksamiks #56 Kordamine eesti keele eksamiks #57 Kordamine eesti keele eksamiks #58 Kordamine eesti keele eksamiks #59
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 59 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 140 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Alice Edel Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Materjalis on kasutatud eesti keele käsiraamatut.
    eesti keel , eksam , poolitamine , sisehäälikud

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    Sofia159 profiilipilt
    Sofia159: Tulid meelde kõik reeglid , tänud :)
    17:31 17-02-2013
    serello profiilipilt
    Rasmus Kaver: Päris hea
    16:17 29-11-2011


    Sarnased materjalid

    11
    doc
    Ortograafia - väike ja suur algustäht
    27
    doc
    Eesti keele eksamiks kordamine
    22
    doc
    Kordamine eesti keele eksamiks
    88
    docx
    Eesti keele reeglid
    3
    pdf
    Suur ja väike algustäht
    18
    docx
    Eesti keele väljendusõpetus-Algustäht-arvsõnad-lühendid
    23
    doc
    Eesti keele reeglid
    24
    pptx
    Sissejuhatus ortograafiasse



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun Sulge