Kordamine eesti keele eksamiks (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Sisukord


Sisukord 1
ORTOGAAFIA 2
Hääliku pikkuse õigekiri 2
Sulghäälikute õigekiri 3
h õigekiri 3
i ja j õigekiri 3
Kaashäälikuühendi õigekiri 4
Liited ja liitsõnad 4
Võõrsõnade õigekeelsus 5
h võõrsõnades 5
f ja š õigekiri 5
Võõrsõnade lõppsilbi õigekiri 6
Lõppsilbi täishäälik 6
Lõppsilbi sulghäälik 7
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT 7
Polüseemia, homonüümia, sünonüümia, välted, astmevaheldus 9
Välde 9
Sünonüümia, homonüümia, polüseemia. 10
Astmevaheldus 10
Laadivaheldus 10
Silp 10
LÜHENDAMINE 11
Keeled ja keelkonnad 11
Keeled 11
Eesti mured 12
Keelkonnad 12
Nimede käänamine 12
Nimede kasutamine ja võõrnimed 13
Võõrnimede käänamine 13
Võõrnimedest tuletamine ja võõrnimede käänamine 13
Lühendid ja nende reeglid 14
Tuntumad lühendid 15
Tuntumad võõrsõnad 17




ORTOGAAFIA


Täheortograafia
Eesti keeles kirjutatakse suhteliselt häälduspäraselt, rakendatakse häälduspärase põhiprintsiibi kõrval traditsiooni- ja vormiprintsiipi.
Hääldusest erinevat kirjutatakse nii üksikhäälikuid kui ka häälikuühendeid.


Hääliku pikkuse õigekiri


Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest.
• Lühike häälik kirjutatakse ühe ( nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid - kasse).
Erand viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega
•Sulghäälikutel ja f ning š-l on iga pikkuse jaoks oma märkimisviis, vt Sulghäälikute pikkuse õigekiri.

Sulghäälikute õigekiri


Sulghäälikud e klusiilid (g, b, d, k, p, t) on helitud häälikud ja esinevad nii sõna algul, keskel kui lõpus. Sõna alguse sulghäälikut ei saa häälduse järgi kirjutada, mõnikord ei vasta hääldusele ka sõna sees olev sulghäälik.

  • Sulghäälik sõna algul

Põlistes eesti sõnades ja laensõnades kirjutatakse sõna algusesse k, p, t, võõrsõnade alguses võib olla g, b, d. Sõna alguse b, d, g häälduses ei kajastu: võõrsõnade alguse g,b,d hääldatakse nagu omasõnade k,p,t. Sulghäälikust sõltub tähendus, nt gaas - kaas, baas - paas, doos - toos jt.
  • Sulghäälik sõna sees

Sõna sees kirjutatakse sulghäälik vormiprintsiibist lähtudes. Oluline on jälgida, kas klusiil satub helilise või helitu hääliku naabrusesse.

Tavaliselt kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k, p ,t (nt lahke , kopsik, peatselt) ja heliliste järele g, b, d (nt kõrvaldas, õmmeldi, kaergi).


h õigekiri


Sõna keskel olev h kirjutatakse häälikupikkuse põhireegli järgi: lühike häälik ühe (näit. ahi ) ja pikk ning ülipikk kahe tähega, s.t. kirjapildis pole vahet, kas (selle) tsehhi või (seda) tsehhi ( samuti almanahhid:almanahhe jt).

i ja j õigekiri


Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i, nt va-ja - vai-a; sa-jad - sai-ad. Reegel kehtib ka võõrsõnades, nt ro-jalist, ra-joon; aga ratsi-onaalne, konfidentsi-aalne. Kõige enam erineb hääldusest i ja j kirjutamine ü järel.

Kaashäälikuühendi õigekiri


•Mitu erinevat kõrvuti asuvat kaashäälikut moodustavad kaashäälikuühendi. Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid.
•Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus , purke, värske, mõtlik, monarh jt)
•Erandid Ükski täht ei lange sõnast välja, st kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks (mõnikord kolm) samasugust tähte
  • liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki , tuttki, värsski, krahhki;
  • sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus , pappkarp, kepphobu, allkiri ;
  • liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane , vrd linlane ), portugallane, modernne , suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond;
  • l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust:

  • s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss , simss , nüanss;
  • s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane (põhireegi järgi).
    • Kui need tingimused pole täidetud, ei loe hääldus ja tuleb kirjutada põhireegli järgi, st iga täht ühekordselt.

    Liited ja liitsõnad


    •gi ja ki liide:
    – helitu hääliku (S, F, H, Š, Z, Ž, K, P, T, G, B, D) järel -ki – haabki, suppki, vendki
    – helilise hääliku (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü, J, L, M, N, R, V) järel -gi – kanagi, mahlgi, vihmgi
    • Sõnade liitumisel säilivad kõik tähed eirates kaashäälikuühendi reeglit. Nt raudtee , põhikool
    •Liidete liitumisel jäävad samuti kõik tähed alles emirates kaashäälikuühendi reegleid. Nt kokkki, keskkond, modernne jne

    Võõrsõnade õigekeelsus


    Võõrsõnad on teisest keelest laenatud sõnad, mille võõrapärasus pole veel täiesti kadunud. Võõrsõna eristab omasõnast iseloomulik tunnus:
    • g, b, d sõna algul - grimm, botas , doos;
    • võõrtäht - zooloogia , faas, efektiivne, tušš;
    • pearõhk järgsilbil - miniatuur , limonaad, etikett ;
    • võõrapärased häälikuühendid - foogt , allergia , lornjett jt

    Võõrsõnu kirjutatakse võimalikult häälduspäraselt, st lähtekeele lähedaselt. Sõnu, mille hääldus kirjapildist oluliselt erineb, nimetatakse tsitaatsõnadeks. Võõrsõnade omandamisel pööratakse võrdset tähelepanu korrektsele hääldusele, kirjapildile ja sõna tähendusele.

    h võõrsõnades


    Sõna sees oleva h õigekiri lähtub hääldusest ja hääliku pikkuse põhireeglist: lühike häälik kirjutatakse ühe ja pikk ning ülipikk kahe tähega.
    Pika täishääliku järel kirjutatakse rõhutu h enamasti ühe ja sõna lõpus kahe tähega, sest võõrsõnadel
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kordamine eesti keele eksamiks #1 Kordamine eesti keele eksamiks #2 Kordamine eesti keele eksamiks #3 Kordamine eesti keele eksamiks #4 Kordamine eesti keele eksamiks #5 Kordamine eesti keele eksamiks #6 Kordamine eesti keele eksamiks #7 Kordamine eesti keele eksamiks #8 Kordamine eesti keele eksamiks #9 Kordamine eesti keele eksamiks #10 Kordamine eesti keele eksamiks #11 Kordamine eesti keele eksamiks #12 Kordamine eesti keele eksamiks #13 Kordamine eesti keele eksamiks #14 Kordamine eesti keele eksamiks #15 Kordamine eesti keele eksamiks #16 Kordamine eesti keele eksamiks #17 Kordamine eesti keele eksamiks #18 Kordamine eesti keele eksamiks #19 Kordamine eesti keele eksamiks #20 Kordamine eesti keele eksamiks #21 Kordamine eesti keele eksamiks #22
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 142 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor GetsuB Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Mõisted

    Sisukord

    • Sisukord
    • ORTOGAAFIA
    • Täheortograafia
    • Hääliku pikkuse õigekiri
    • Sulghäälikute õigekiri
    • Kaashäälikuühendi õigekiri
    • Liited ja liitsõnad
    • Võõrsõnade õigekeelsus
    • Võõrsõnade lõppsilbi õigekiri
    • Lõppsilbi täishäälik
    • Lõppsilbi sulghäälik
    • SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT
    • Välde
    • Sünonüümia, homonüümia, polüseemia
    • Astmevaheldus
    • Vältevaheldus
    • Laadivaheldus
    • LÜHENDAMINE
    • Keeled ja keelkonnad
    • Keeled
    • Eesti mured
    • Keelkonnad
    • Nimede käänamine
    • Nimede kasutamine ja võõrnimed
    • Võõrnimede käänamine
    • Võõrnimedest tuletamine ja võõrnimede käänamine
    • Lühendid ja nende reeglid
    • Egiptuse Araabia Vabariik
    • FIE)
    • Tuntumad lühendid
    • Tuntumad võõrsõnad

    Teemad

    • Sulghäälik sõna algul
    • Sulghäälik sõna sees
    • õigekiri
    • võõrsõnades
    • Märkused
    • Näited
    • LÄBIV SUUR ALGUSTÄHT
    • ESISUURTÄHT
    • VÄIKE ALGUSTÄHT
    • Suur algustäht (riigi tähenduses)
    • Väike algustäht (kultuur, rahvus, keel)
    • Polüseemia, homonüümia, sünonüümia, välted, astmevaheldus
    • Väldete jagunemine
    • k, p, t
    • kala, kanala, sõdima
    • lagunema
    • k, p, t
    • silla, linna, sammu, kapi, Kati, plika, sauna, kirgas
    • ostab, tõlgib, tulbid, odra
    • linna, sammu, kappi, latti, kukke
    • sauna, õuna, värvis, ostis, tõlkis, puu, koi
    • väiketähtlühend
    • suurtähtlühend
    • Germaani keeled
    • Slaavi keeled Romaani keeled
    • üldkasutatavad lühendid
    • kasutatavad lühendid
    • Ameerika Ühendriigid
    • USA ega EAV
    • direktor
    • lühendusviisist
    • Põhireeglid
    • TÜ, TLÜ)
    • s.a, k.a)
    • P-Jaagupi, V-Nigula)
    • NATO, ROK
    • lk-l
    • USAsse)
    • UNESCO ~ Unesco, AIDS ~ aids
    • P.S. ´post scriptum´ A.D. ´Anno Domini
    • J.V.V. ~ JVV)
    • E. Vilde, T-R. Viitso)
    • North Atlantic Treaty Organization

    Kommentaarid (2)

    DanielSirkel profiilipilt
    DanielSirkel: Ettevaatust. Veaohtlke sõnade nimekiri on täis trükivigu ja tüüpvigu.
    07:26 19-11-2015
    mommik1 profiilipilt
    Külli Kelder: oli abi, aitäh
    12:34 29-04-2012


    Sarnased materjalid

    59
    doc
    Kordamine eesti keele eksamiks
    27
    doc
    Eesti keele eksamiks kordamine
    5
    doc
    Võõrsõnad
    2
    doc
    Võõrsõnad
    1
    doc
    õigekeel-võõrsõnad-jutumärgid-suur ja väike algustäht
    88
    docx
    Eesti keele reeglid
    11
    docx
    Eesti keele grammatika
    2
    doc
    Võõrsõnad





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !