Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kordamine - Rootsi aeg (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab reduktsioon?
  • Kui palju maid oli reduktsiooniga seotud?
  • Millised olid reduktsiooni positiivsed mõjud?
  • Kes oli ja mida tegi Johann Rinhold Patkul?
  • Millest kõneleb Balthasar Russowi tekst?
  • Mida ta kritiseerib?
  • Mida on kirjeldatud Johan Kõpu tekstis?
  • Mis toimus Pühajõel?
  • Mida on kirjeldatud Oleariuse reisikirjas?
  • Kui palju on õppurite seas tüdrukuid?
  • Kes on õpetajad?
  • Kuidas suhtuvad eestlased haridusse?
Vasakule Paremale
Kordamine - Rootsi aeg #1 Kordamine - Rootsi aeg #2 Kordamine - Rootsi aeg #3 Kordamine - Rootsi aeg #4 Kordamine - Rootsi aeg #5 Kordamine - Rootsi aeg #6 Kordamine - Rootsi aeg #7 Kordamine - Rootsi aeg #8 Kordamine - Rootsi aeg #9 Kordamine - Rootsi aeg #10 Kordamine - Rootsi aeg #11 Kordamine - Rootsi aeg #12 Kordamine - Rootsi aeg #13 Kordamine - Rootsi aeg #14 Kordamine - Rootsi aeg #15 Kordamine - Rootsi aeg #16 Kordamine - Rootsi aeg #17 Kordamine - Rootsi aeg #18 Kordamine - Rootsi aeg #19 Kordamine - Rootsi aeg #20 Kordamine - Rootsi aeg #21 Kordamine - Rootsi aeg #22 Kordamine - Rootsi aeg #23 Kordamine - Rootsi aeg #24
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gellith Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
docx

Rootsi aeg

Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629­1699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de iure aastat 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa

Ajalugu
thumbnail
8
odt

AJALOO KT: KORDAMINE ROOTSI AEG

1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal Eestimaa kubermang(Hiiumaa, Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu) Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti maakonnad; Pärnu- ja Tartumaa; Põhja-Läti; Saaremaa, säilitas teatud eriseisundi(oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem)) 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kes oli monarhi määratud ning vahetult temale alluv(Tallinnas Toompeal, Riias Daugava jõe äärses lossis) Ülesanded: a) Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b) Nimetasid ametisse riigiametnikke ning kontrollisid neid c) Maksude kogumine d )makselaekumiste ning nende kulutamise jälgimine Rüütelkonnad: a) Eestimaa rüütelkond b) Liivimaa rüütelkond c) Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1) Maavaldajate aadlike koondamine 2) Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi ja Vene riigivõimu eest 3) Kohalike küsimuste lahendamine 4) Korraldasid maap�

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Kordamine: Eesti Rootsi ajal

Kordamine: Eesti Rootsi ajal 1. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine. 1583 ­ Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Rootsi sai Lääne ja Põhja ­ Eesti 1629 ­ Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel jättis kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla + Põhja ­ Läti koos Riiaga 1645 ­ Brömsebro rahuga sai Rootsi endale Saaremaa ja Muhu, leping sõlmiti Taani ja Rootsi vahel. 1660 ­ Oliwa rahu Rootsi ja Poola vahel. Rootsi sai endale Ruhnu saare. 2. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Halduskorraldust tunda ka kaardi järgi. ( õp. Lk. 98 ) Rootsi võimu kehtimahakkamisel jagati Eesti kaheks kubermanguks: 1) Eestimaa 2) Liivimaa Mõlema kubermangu eesotsas oli kindral kuberner. Tema ülesandeks oli: 1) Kamandada oma haldusalal asuvat sõjaväge 2) Nimetada ametisse riigiametnikke ja kontrollida nende tööd 3) Jälgida raha laekumist ja kulutamist kubermangus 4) Kanda hoolt postiteenistuse, teede-ja sildade korrashoiu ning avali

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Rootsi aeg

Kordamine KT ,,Rootsi aeg" 1. Eesti ala minek Rootsi riigi koosseisu (millal, kuidas, mis lepingud) 2. Kohaliku aadli ja Rootsi keskvõimu vahelised suhted. 3. Eesti talupoegade olukord (+ ja -) 4. Vaimuelu ehk kultuur. 5. Kohtukorraldus. 6. Mõisted. 7. Tähtsamad isikunimed. 1. Rootsi aeg algas 1645. Aastal Brömsebo rahuga, mille järgselt loovutas Poola ka Saaremaa Rootsile, seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsile ning algas Rootsi aeg. Rootsi aja alguseks võib lugeda ka aastat 1629, kui sõlmiti Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola vahel, kus Poola loovutas Väina jõest kõik põhja pool asuvad alad Rootsile. Rootsi aja lõpuks võib lugeda aastat 1721, mil lõppes Põhjasõda, kui ka aastat 1710 kui Tallinn oli vene vägede all ning Peeter I'sele loovutati Toompea võti. 2. Säilitati aadlite ja linnade eesõigused, mis olid paiguti Rootsi aadlite omadest suuremad

Ajalugu
thumbnail
6
docx

ROOTSI AEG

18s algusel nende olukord aga halvendus jälle. Seetõttu nimetat nt Rootsi aega heaks. Idealiseerimine, et see oli hea aeg, algas alles 19s teisel poolel, kui Eestis algas rahvuslik liikumine ning oma ajalugu hakati rohkem uurima. Oli vaja leida midagi positiivset varasemast perioodist. Vene aeg oli tol momendil, eelmised kas liiga lühikesed või liiga kauged. Seega oli endine, mida mäletati ja pärimused olid, oligi Rootsi aeg. Eriti just lõpu poolt. Tuleb ka arvestada, et enamiku Rootsi ajast olid talupojad pärisorjad. Talupojad ühest rahvusest (eestlased) ja mõisnikud teisest rahvusest (sakslased). Keskvõimu kandjateks üldsegi rootslased, seega kolme eri võimu põimumine. Rootsi aja + 1) Rahvahariduse algus (Tartu ülikool nt + üldse koole rohkem kihelkondadesse). Pandi alus talurahva koolidevõrgule. 2) Eesti kirjakeele arendamine (Stahli grammatika) + Uus testament

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Rootsi aeg

1. Vana hea rootsi aeg? Rootsi ajale pandi aluse Gustav Adolfi võitudega. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand (17 saj), ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 2.Kuidas oli korraldatud valitsemine? Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval. 1611 asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid). Pärast Gustav Adolfi

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Kordamine, keskaeg

Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahvasterännet . Suur rahvas

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Rootsi aeg

Ajalugu §20-25 1. ,,vana hea Rootsi aeg" ,, vana hea Rootsi aeg" (17.saj) sellega pole niivõrd mõeldud Rootsi aega ennast kuivõrd seda, mis tuli pärast. Tegelikult ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi roosiliselt. Suurt majanduslikku ja õiguslikku edu saavutasid pigem mõisnikud. 2. valitsemine Rootsi aja kõige tunnuslikumaks jooneks olid keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. (keskvõim polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ja aadlimehed polnud harjunud kõrgema võimu sekkumisega oma õigustesse maa ja talupoegade suhtes).Rootsis olid talupojad vabad, kuid eesti talupojad olid pärisorjad ja see ei meeldinud juba Karl XI-le. 1611

Ajalugu



Lisainfo

Eesti ajalugu II

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun