Eesti riiklikkord/poliitiline elu(1918-1934 ) pärast venevõimu oli eestlastel suur soov rajada iseseisev dem. vabariik. Eesti esimese PS-i koostas asutav kogu 1920a. Selle kohaselt teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament e. riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja vaitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea(presidendi)ülesandeid. Neil aastal osalesid eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra. Autoritaarne eesti e. Vaikiv ajastu(1934-1940)-vältimaks vabdussõja ajast võitu ja koondamaks võimu enda kätte teostasid riigi vanem K.Päts ja endine sõjavägede ülem juhataja Johan Laidoner 12
o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad
AJALUGU pt.9-10 MÕISTED Balti liit Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral. Landeswehr Läti pinnal 1918-1919 tegutsenud baltisaksa väekoondis, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriiki. Sürrealism mis pidas pidas loomingu lähtealuseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunstitraditsiooni. Balti ajastu - AASTAD 28.nov.1918 Punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Rahvusväe üksuseid taganema, hõivates poole Eesti mandriosast 02.veebr.1920 Kirjutati alla rahulepingule Tartus, peale 2 vaidlus kuud Venemaaga.
Eesti Vabariik 1920.-1930.aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.a loodi põhiseadus. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsuses. 1930.a algul tabas Eestit majanduskriis. Paljud arvasid, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea viib Eesti majanduskriisist kiiresti välja. Selleks oli vaja muuta põhiseadust. Eriti nõudsid põhiseaduse muutmist vapsid. 1933
EESTI VABARIIK Mida andis autonoomia Eestile? - Kõrgeim omavalitsuslik võim läks rahva valitud Eesti Ajutisele Maanõukogule (Maapäevale) - Vene ametnikud asendati eestlastega - Anti luba Eesti rahvusväeosade moodustamiseks - Eesti ja Liivi kubermangude territooriumid ühendati ühtseks tervikuks 30.03.1917 - Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas Eesti omavalitsuse seaduse. Pärast omavalitsuse esindus-kogu Maapäeva laialisaatmist võeti vastu otsus Eesti iseseisvus lähemal ajal välja kuulutada. Moodustati kolmeliikmeline Eestimaa Päästekomitee. Eestimaa Päästekomitee: - Konstantin Päts - Jüri Vilms - Konstantin Konik 24.02.1918 - Eesti iseseisvuse ametlik väljakuulutamine. Järgmisel päeval algas Saksa okupatsioon, Saksamaa eesmärgiks oli luua praegustel Eesti ja Läti aladel baltisakslastele tuginev Balti hertsogiriik. 11.11.1918 - Saksamaa kirjutas alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetas Saksa
Ptk 9 Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eesti inimeste veendumusest rajada iseseisev demokraatlik vabariik, lähtus ka Asutav Kogu eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.aasta põhiseaduse kohaselt · Teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament Riigikogu · Täidesaatvat võimu teostas valitsus · Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem · Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud
Iseseisvudes ahenes Venemaa turg, Euroopaga polnud aga Eesti võimeline konkureerima. Majanduslikule langusele järgnes aga tõus. 1922. a. sulges Venemaa aga oma turu, algas majanduslik langus. Mõisamaade riigistamisega tekkis kümneid tuhandeid uusi talusid. 1924. a. viis O. Strandman läbi uue majanduspoliitika. Maal asutati masinaühistuid, põllumajandus struktureeriti ümber. Hiigelettevõtted kaotati, eelistati eestimaist toorainet. Tugevamad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (parempoolseimad; Päts, Laidoner, Teemant), Eesti
Seetõttu ei paiknenud uued riigipiirid nii, et ei tuleks uut sõda. Peale riigipiiride sõlmimist avastati, et eri riikide ja rahvaste vahel on tõsiseid erimeelsusi. Mandri-Euroopa üheks sõjaliselt tugevaimaks riigiks sai Prantsusmaa. Suurbritannia ja USA suurendasid samuti oma mõjuvõimu. Euroopa kaardilt kadus neli impeeriumi Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Türgi ja Venemaa. Nende asemele tulid uued riigid Saksa vabariik, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik ja Balkani poolsaarel kuulutati välja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Versailles´rahuleping ja selle sisu. Pariisi rahukonverentsil loodi Versailles' rahuleping Saksamaa ja antandi vaheline leping. Selle allkirjastamise päev oli 28. Juuni 1919. Samal päeval 5 aastat tagasi mõrvati ka Austria- Ungari ertshertsog ja allkirjastamine toimus Versailles' lossi peeglisaalis, kus kuulutati välja
Kõik kommentaarid