Kordamine 10.klassile (0)

Põhikool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Ajalugu §7-12

1. Viikingid

Kuidas neid nimetati

Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid maid mitme sajandi jooksul. Rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku 800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse.
Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi „valged“(norralased) ja „mustad“( taanlased ). Ida –Euroopas nim varjaagideks.

Kes olid viikingid

Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati mereretkedel võõraid laevu või rüüstati naabermaade rannikuid. Osad viikingid olid aga elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegevusalaks eriti pere noorimatele poegadele ( sest isa pärandas talu vanimale pojale). Viikingiteks siirdusid ka pealikud (kuningad), kes olid alla jäänud poliitilise ühendamisega seotud võistluses. Feodaalsuhted arenesid Skandinaavias aeglasemalt (sest madal on põllumajanduse arengutase). Aga oli juba toimunud varanduslik diferentseerumine.

Viikingite retked

Viikingite laevad kujutasid endast tegelikult lahtisi merepaate. Lainete eest kaitsesid suured kilbid. Merel orienteeruti taevakehade järgi. Viikingite retkedes eristatakse lääneteed (sõitsid taanlased ja norralased) ja idateed (sõitsid rootslaste esiisad ). Lääneteed liikunud viikingite rünnakute alla jäid eriti Inglismaa ja Frangi riigi alad, aga ka Itaalia, Hispaania ja Portugal . Jõuti isegi Aafrikasse. Laastamistöö oli eriti laia ulatusega kuna sõideti mööda jõgesid kaugele sisemaale. Kuna ei suudetud tõrjuda viikingite rünnakuid, hakkasid Frangi riigi valitsejad viikingipealikega lepitust otsima , läänistades neile maid. Aastaks 1071 olid viikingid vallutanud L-Itaalia, tekkis Sitsiilia kuningriik .
Idateed liikuvad viikingid sõitsid läbi Venemaa ja pidasid sidet Bütsantsiga. Paljud astusid ka palgasõduritena Bütsantsi keisri teenistusse. Jõuti isegi Kreekasse Bütsantsi kaudu. Kaubavahetuses oldi ka araabiamaadega.
Uute maade asutamine
Viikingid jõudsid oma retkedel ka asustamata maadele. Jõuti Islandile (874). Ranna ja mägede vahel oli rohkesti metsa, oli võimalusi põllumajanduse arenguks. Saare veed olid kalarikkad, linde võis püüda palja käega. Islandile rajati 430 asulat , mis jagunesid 13 piirkonnaks. Erik Punase saaga kohaselt jõudis selle kangelane Gröönimaale. U aastal 1000 jõudis Erik Punane P-Ameerikasse (nimeks Vinland).

Usund

Austati loodusesemeid. Olid pühad allikad, järved, jõed ja puud. Allikatesse ohverdati mitmeid sajandeid .
Austati esivanemate hingi. Surnud maeti asula lähedale ülesharimata maale. Hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, eriti relvi ja tööriistu. Pandi kaasa ka orje, kui nad olid andnud lubaduse järgneda peremehele surnute riiki. Sõjaretkedel langenuid ka põletati, et hinged jõuaksid langenud võitlejate riiki Valhallasse.
Oluline oli ka päikesekultus. Päikesekultusega seonduvad tähtsamad muinasskandinaavia jumalad. Kõige laiemalt oli austatud taevajumal Thor. Teda kujutati punase habemega vanamehena, kelle vankrit vedasid kaks sikku. Käes hoidis ta viskevasarat. Äike tähendas ta vankri mürinat. Thori päev oli neljapäev. Ei tohtinud teha kärarikkaid töid.
Sõjameeste ja pealikkude seas oli eriti austatud Oden päikese- ning sõjajumal, aga ka luule ja tarkuse kaitsja. Kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena, kelle relvaks oli oda. Kolmapäev. Oli veel hulk jumalaid, kes kõik moodustasid aasida perekonna. Viikingiajal algas ka ristiusu levik kuid selle levikuks kujunes veel sajandeid.