Koondamine ja selle rakendamine töösuhetes Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1. Tööandja tegevuse lõppemisel 2. Tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle mittevõrdeliselt suuri kulusid. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Tööandja peab koondamisel arvestama
Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Erakorraline ülesütlemine (4) Tööandja poolt majandujslikel põhjustel Töötamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine) Koondamine on töölepingu erakorraline ülesütlemine ka tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Koondamise tõttu töölepingu ülesütlemisel peab tööandja lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest ning eelistama töölejäämisel TLS § 89 lg 5 kohaselt
ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul, sellist töölepingu erakorralist lõpetamist nimetatakse koondamiseks. Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel samuti pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Välja arvatud siis kui koondamine on tingitud tööandja tegevuse lõpetamisest, tööandja pankroti väljakuulutamisest või pankrotti välja kuulutamatusest, raugemise tõttu. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, on tööle jäämise eelisõigus töötajate
Kuna toimus koondamine, võib eeldada, et töölepingu ülesütlemine oli majanduslikel põhjustel: § 89. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel (1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). (2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1) tööandja tegevuse lõppemisel; 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. (3) Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel
kohustuste rikkumisega. Samuti nagu iga teisegi ülesütlemise puhul, on siin oluline võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine. Eeltoodu aga ei tähenda, et vajadusel ei oleks tööandjal õigus ja kohustus öelda tööleping üles üldistel alustel, selleks seaduses ettenähtud piiranguid järgides. Näiteks ei tohi tööandja töölepingut üles öelda katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu, kui tegelikuks ülesütlemise põhjuseks on koondamine. Katseajal ülesütlemisel peab kumbki pool töölepingu lõppemisest ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Ülesütlemisavalduse võib anda katseaja jooksul, s.t ülesütlemisavaldus on kehtiv, kui see on antud katseaja viimasel päeval. Sellisel juhul ei lõppe töösuhe katseaja viimasel päeval, vaid etteteatamistähtaja möödumisel. Etteteatamistähtaja mittejärgimisel on töötajal või
Tööseadusandluse praktiline rakendamine Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (A) TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8. osas nimetatud teenuse osutamise lepingutest, ning määrab töölepingu asukoha kehtivas õiguses. Töölepingu eristamine muudest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest (eelkõige § 619 käsundusleping, § 635 töövõtuleping, § 658 maaklerileping, § 670 agendileping ja § 692 komisjonileping) on vajalik töölepingu alusel tekkiva tugeva sõltuvussuhte tõttu, mille alusel vajavad pooled, eelkõige töötaja, erilist kaitset ja konkreetset õigussuhtesisest regulatsiooni. Sõ
Tööandja ei tohi koondada: 1. rasedat; 2. töötajat, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele; 3. töötajat, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust. Seaduse alusel on koondamise eest kaitstud töötaja, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust. Tööandja saab eelpool toodud tingimusel koondada töölkäiva alla 3-aastast last kasvatava isiku, kuid lapsehooldus- või lapsendaja puhkusel olevat töötajat koondada ei tohi. Nimetatud isikute koondamine on lubatud üksnes tööandja tegevuse lõpetamise korral. Sellises olukorras ei jää alles ühtegi töökohta, millel töötaja saaks töötamist jätkata ning töötaja koondamise välistamine ei anna mingit täiendavat kaitset. Hüvitised koondamise korral Tähtajatu lepingu korral peab tööandja töötaja koondamisel maksma talle hüvitist 1 kuu keskmise töötasu ulatuses. Muudel tööandja poolt töölepingu ülesütlemise
Samuti nagu iga teisegi ülesütlemise puhul, on siin oluline võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine. Eeltoodu aga ei tähenda, et vajadusel ei oleks tööandjal õigus ja kohustus öelda tööleping üles üldistel alustel, selleks seaduses ettenähtud piiranguid järgides. Näiteks ei tohi tööandja töölepingut üles öelda katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu, kui tegelikuks ülesütlemise põhjuseks on koondamine. Katseajal ülesütlemisel peab kumbki pool töölepingu lõppemisest ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Ülesütlemisavalduse võib anda katseaja jooksul, s.t ülesütlemisavaldus on kehtiv, kui see on antud katseaja viimasel päeval. Sellisel juhul ei lõppe töösuhe katseaja viimasel päeval, vaid etteteatamistähtaja möödumisel. Etteteatamistähtaja mittejärgimisel on töötajal või tööandjal õigus saada
Kõik kommentaarid