Koondamine rakendamise kord ja tingimused töösuhetes. Koondamise kitsaskohad II Koondamise kui töölepingu ülesütlemise ühe võimaluse rakendamisel tööandja poolt eksitakse sageli selle vastu, keda eelistada tööle jäämisel ja millest üldse lähtuda valikute tegemisel. Kui vana töölepinguseadus (TLS) nõudis, et tööandja eelistaks tööle jäämisel töötajaid, kellel on paremad tööalased näitajad, siis praegu kehtiv seadus sellist nõuet ei sätesta. Tööandjal on suhteliselt vabad käed oma valikute tegemisel. Praktiliselt ainsaks piiravaks tingimuseks on töötajate võrdse kohtlemise põhimõttega arvestamine ja väikelaste vanemate
tööandja usalduse kaotuse enda vastu; töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu; töötaja tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale; töötaja on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirandu kohustust. Töölepingu võib tööandja üles öelda nii etteteatamistähtaega järgides kui ka järgimata jättes. Ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimine, sõltub mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle mõjust töösuhtele. Kui tööandja soovib töölepingu üles öelda etteteatamistähtaegu järgimata, peab mõjuv põhjus olema eriti kaalukas ning selle esinemisel ei saa tööandjalt eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Tööandja peab töötajale pakkuma teist tööd, sealhulgas vajadusel korraldama täiendusõppe, muutma töötingimusi ja kohandama töökohta, kui ta ütleb töölepingu üles seetõttu, et töötaja:
Koondamise kord ja tingimused töösuhetes Koostas: Martin Aulik Koondamine ehk töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel. Koondamisega on tegemist juhul, kui tööandjal ei ole enam võimalik töötajale kokkulepitud tingimustel tööd anda. Töö lõpeb näiteks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise või pankroti tõttu (pankrot on erandjuhus kus tööandja ei pea võimaldama teist tööd). Sellisel juhul on tööandjal õigus töötaja koondada aga enne
kohaldamisele alati erinorm ehk TLS. Töösuhtele kohaldub seega lisaks TLSle täiendavalt VÕS eriosas käsunduslepingu kohta sätestatu, VÕS üldosa ja TsÜS. Tööõigus tuleb kohaldamisele läbiproovitud põhimõtete alusel ning kooskõlas eraõiguse sätetega, võimaldades kasutada otseselt reguleerimata ja ettenägematute olukordade lahendamiseks analoogiat teistest sarnaste põhimõtetega valdkondadest. 1.2. Turvalise paindlikkus kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele Turvalise paindlikkuse kontseptsioon. See tähendab, et töösuhete regulatsioon peab võimaldama osapooltel kujundada töösuhe, mis arvestaks parimal võimalikul viisil lepingupoolte vajaduste ja huvidega. Kuid paindlikkusega samavõrra tähtsaks tuleb lugeda ka turvalisust seda mitte ainult töötaja vaid ka tööandja jaoks (nt soovib tööandja tunda end turvaliselt, kui ta usaldab töötajale informatsiooni,
TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Erakorraline ülesütlemine (4) Tööandja poolt majandujslikel põhjustel Töötamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine) Koondamine on töölepingu erakorraline ülesütlemine ka tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Koondamise tõttu töölepingu ülesütlemisel peab tööandja lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest ning eelistama töölejäämisel TLS § 89 lg 5 kohaselt
Tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, ilma ette hoiatamata, kuna tegemist on olulise rikkumisega (TLS § 88 lg 1 punkt 4 – töötaja on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis). Eelnevat hoiatamist ei ole vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu seda vastavalt hea usu põhimõttele tööandjalt oodata (TLS § 88 lg 3). 5. Töötaja töötab tervistkahjustavatel töödel, arst keelas tal 1 kuuks selle töö, tööandjal ei olnud võimalik muud tööd pakkuda. Kuidas peaks tööandja käituma. Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu (TLS § 92 lg 1 p 3). 6. Kohviku omanik rentis uued ruumid sama linna teises linnaosas ja viis osa kohviku töötajaid üle tööle nendesse ruumidesse. (endises asukohas jäi töö samuti alles) Üks
Koondamine ja selle rakendamine töösuhetes Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1. Tööandja tegevuse lõppemisel 2. Tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle mittevõrdeliselt suuri kulusid. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Tööandja peab koondamisel arvestama
Kõik kommentaarid