Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad ...............
Vägivald sünnitab vägivalda Tänapäeval on üheks suureks probleemiks kujunenud vägivald. Inimesed justkui ei mõtle, et kõigil nende tegudel on tagajärg. Vägivalda saab jagada kaheks- vaimseks ja füüsiliseks. Tihti aga vastatakse narrimisele ja kiusamisele samaga. Kas vägivald tõesti sünnitab vägivalda, või on see ainult kuulujutt? Vägivald on kujunenud üheks suureks probleemiks, sest see on kõige tavalisem viis probleemide lahendamiseks eriti aga noorte seas. Koolis käiva noorena olen ma vägagi teadlik koolivägivallast. Põhikooli ajal olen ma isegi pidanud seda nii mõnelgi korral tundma. Kahjuks aga pean tunnistama, et ka mulle meeldis narrijatele pigem rusikate, kui sõnadega vastata. Mida rohkem mind kiusati, seda suuremaks kasvas minu soov kiusajatele korralik keetäis anda. See aga tekitas veel rohkem
Paljud inimesed on väitnud et nende lastel on probleeme koolis. Osad räägivad et kord neid kiusatakse või siis ei saada lihtsalt aru, mida õpetaja üritab õpetada. Kuigi koolis peab käima pole paljudel õpilastel viitsimist õppida, kuna neile ei seletata nii detailselt lahti teemat, mida nad peaksid õppima. Õpilastel on täitsa tavaliseks just see, et kui neil on veel käia koolis üks nädal ei viitsi, nad mitte midagi teha. Koolivägivald on hetkel väga levinud teema. Sellest kirjutavad erinevad ajalehed,ajakirjad kui ka tehakse erinevaid filme ja raamatuid. Mis on koolivägivald? Miks on vaja teisi kohelda halvasti? Koolivägivald on iga aastaga aina silmatorkavamale kohale kerkinud. Vägivallaks saab nimetada kiusamist, mõnitamist, alandamist ja peksmist. Tänapäeva lapsed kannavad koolis kaasas nuge, tikke ja isegi relvi. Kaklema minnakse väga tühjade asjade pärast ja kiusatakse nii füüsiliselt kui ka
oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase
Koolivägivald Valisin tänase teema justnimelt sellepärast, et see on olnud aktuaalne aegade algusest peale. Jah, ka mina olen mõelnud, et miks küll räägitakse sellest nii palju ja kas me tõesti peame sellest koguaeg kuulma. Kuid tänaseks päevaks olen ma mõistnud, et sel teemal lihtsalt ei saa vaikida. See on teema mis vajab aina rohkem tähelepanu ja abi. Koolivägivald ei kao iseenesest, selle vastu tuleb võidelda. Lisaks sellele usun ma, et kõik meie, kes me siin klassis täna oleme, oleme sellega ühel või teisel viisil kokku puutunud. Me oleme olnud kas ise kiusajad või kiusatavad, või siis vähemalt kiusamist pealt näinud. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, hirmutamine, füüsiline väärkohtlemine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald ? Kellelt: Tiit Jõesalu AUT-22 Kooli vägivald on selline asi, et selles osaleb iga õpilane olenemata vanusest või koolist. Kooli vägivalda esineb mingil määrale igas koolis, mis väljendub nii vaimse kui füüsilise vägivallana. Mis aga on minu jaoks kooli vägivald? Mina olen isiklikult osalenud koolivägivallas palju, aga enamus asju oli põhikoolis kui olin noorem. Olen osalenud nii kiusajana, kiusatavana kui ka vaatlejana. Kui praegu arutama hakata, siis ei ole ükski neist osadest teistest parem. Kiusatavana ei tahaks ju keegi meist olla, kiusajana on see pigem korra mingi lõbu, mis on lõppeb tavaliselt mingi jamaga ja pärast järele mõeldes saad aru, et ma ju
Tegelikkuses tähendas see 1970. aastate lõpust uusi vene keele õpetamise tõhustamise katseid, kakskeelsuse ja vene keele kui "teise emakeele" jutlustamist, emakeele ja teiste võõrkeelte õpetamise osatähtsuse vähendamist. 1981. a. hakati vene keelt eesti koolides õpetama esimesest õppeaastast, vene keele õpetamist alustati ka lasteaias. Ometi jäid eesti keel ja kirjandus ühtedeks kesksemateks õppeaineteks, emakeelset haridust pidasid nii õpilased kui lapsevanemad eestlaste loomulikuks õiguseks. 7 Aktiivne vastupanu venestamisele väljendus õpilaste salaorganisatsioonide tegevuses ja noorsoorahutustes. 1980. aastate teisel poolel lõdvenes NSV Liidu kontroll vabariigi hariduselu üle. Kümnendi lõpul alustati hariduse detsentraliseerimist, otsustamisõigust anti kohalikele haridusorganitele ja koolijuhtidele. Uuendati hariduse sisu, venekeelset kooli püüti muuta Eesti-kesksemaks. 1988. a
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks
Mõni laps võib karta üldse koduseinte vahelt väljuda. Keskkoolis võiva õpilased valida aineid pigem sellest lähtudes, et vältida teatud isikuid, kui sellepärast, et neile mingi aine meeldib või neil selles häti läheb. Täiskasvanuna on pidevalt kiusatud õpilased tõenäoliselt rohkem depressioonis kui teised. Mõne üksiku lapse puhul võib kiusamine olla eluohtlik, viies raskete traumade või isegi surmani. Kui kiusamist ei peeta probleemiks, näevad õpilased, et vägivald on kiire ja tõhus viis saada seda, mida nad tahavad. Kiusamine muutub suhtlemisvormiks ning seda hakatakse pidama normaalseks. Pidevalt teisi kiusanud õpilastest kasvavad suure tõenäosusega täiskasvanud, kes mõistetakse süüdi ühiskonnavastastes kuritegudes. Kui nende käitumist ei vaidlustata, jätkavad nad teiste inimestega suheldes vägivaldsete võtete kasutamist. KELLEGA RÄÄKIDA KIUSAMISEST ?
.............................................................6 Millistest inimestest saab kergelt ohver? ..................................6 Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver ......................................6 Kõige raskem on abi paluda ......................................................7 Vägivallaaktide seaduspärasus...................................................7 Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest?.................8 Rasedate vastane vägivald Eestis ..............................................9 Meeste ja naiste vägivallatsemine erineb...................................9 Kokkuvõte.................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................11 Sissejuhatus Perevägivald toimub tavaliselt pereliikmete vahel või siis pereliikme ja lähisugulase vahel.
1) Kiusamine Kooliminek on igale lapsele ja lapsevanemale uus eluetapp hoolimata sellest, millisesse kooli laps läheb.Õpetaja ootab kooli last, kellel on kujunenud empaatiavõime, sotsiaalne käitumisvastutus ning soov kaasa mõelda ja tegutseda. Teadmised-tarkused omandatakse koolis. ( T Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks nii toimub see ka eestis. Seetõttu on peamiseks kooli vahetamise põhjuseks kiusamine ja vägivald koolis. KOOLIKIUSAMINE on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. kehaline (löömine, tõukamine, asjade ära võtmine, ruumi kinni panemine jne.) hingeline (ähvardamine, alandamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Sagedamini kiusatakse neid, kes: ei löö vastu
riides ning napi taskurahaga varustatud laste alaväärsuse ja kibestumise tunne. Sest üha tähtsamaks näib kujunevat see, kui uhkeid rõivaid keegi kannab, mida ta endale poes või koolipeol lubada võib ja kui sageli ta teistele saab välja teha. Paljud majandusliku kitsikuse käes kannatavad ja lisatöödest kurnatud õpetajad viivad oma elupinged kooliruumidesse, on sageli ärrituvad, närvilised ja halvas meeleolus. Koolivägivald Tõsist muret valmistab jätkuv koolivägivald: nooremailt "pommitakse" ähvarduste saatel raha, nõrgemaile ähvardatakse peksa anda, tõrjutuid ja patuoina rolli langenud kiusatakse taga. Vägivalda on teadagi mitmesugust - tihti on füüsilisest toorusest hullem vaimne terror ning tõrjutus. Õnneks on viimasel ajal koolivägivallast ka rohkem rääkima hakatud. Et asjad paraneks, püüavad pingutada koolide juhtkonnad, klassijuhatajad, ÕOVd, psühholoogid, sotsiaaltöötajad jt. Nii et abi saamiseks tuleks
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
Mõni laps võib karta üldse koduseinte vahelt väljuda. Keskkoolis võiva õpilased valida aineid pigem sellest lähtudes, et vältida teatud isikuid, kui sellepärast, et neile mingi aine meeldib või neil selles häti läheb. Täiskasvanuna on pidevalt kiusatud õpilased tõenäoliselt rohkem depressioonis kui teised. Mõne üksiku lapse puhul võib kiusamine olla eluohtlik, viies raskete traumade või isegi surmani. Kui kiusamist ei peeta probleemiks, näevad õpilased, et vägivald on kiire ja tõhus viis saada seda, mida nad tahavad. Kiusamine muutub suhtlemisvormiks ning seda hakatakse pidama normaalseks. Pidevalt teisi kiusanud õpilastest kasvavad suure tõenäosusega täiskasvanud, kes mõistetakse süüdi ühiskonnavastastes kuritegudes. Kui nende käitumist ei vaidlustata, jätkavad nad teiste inimestega suheldes vägivaldsete võtete kasutamist. KELLEGA RÄÄKIDA KIUSAMISEST ? Igaüks meist peaks meeles pidama, et kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine- see on
,,PERE VÄGIVALD" On teema millest räägitakse tänapäeval palju . Kuigi seda on ilmnenud alati. Varem tundus see teema tabu millest ei tahetud palju ja valjult rääkida . Koduse vägivalla puhul ilmneb kaks varianti- füüsiline ja psüühiline ( vaimne ) . Füüsiline terror võib ilmneda peres hooti aga vaimset vägivalda võib olla igapäevaselt . Mis siis on vägivald ! Sõnastaks niimoodi- ühe inimese poolt teisele tekitatud füüsiline või moraalne kahju , mis tekitab valu-ja alandustunnet . Väga palju ilmneb seda peres , kus tarbitakse palju alkoholi . See on üks sagedasemaid põhjusi perevägivallaks . Sellega olen mina oma peres kokku puutunud . Enim naistest kannatavad peres muidugi lapsed . Siis kui mehe ja naise vahel tõuseb tüli või mees hoiab kogu peret terrori all , siis lapsed olenevalt vanuseastmest tunnevad endal kohustust
Lapsed näevad pealt oma vanematevahelist vägivalda ja kogevad ka neile endile suunatud väärkohtlemist (Kraav, Kõiv 2001). Väljaspool kodu võib sellise pere lapse käitumine olla väga erinev. Nad võivad olla enesesse tõmbunud ja usaldamatud kuid on ka selliseid lapsi ja noori, kes elavad kodus kogetud vägivalda välja teiste peal. Sageli satuvad tema ohvriks nõrgemad kaasalsed, sest kodus on tema nõrgema rollis. Kui füüsiline vägivald on üheselt mõistetav, siis vaimset vägivalda on raske määratleda. Selleks, et inimene ühiskonnas hakkama saaks, peab ta mahtuma raamidesse ja järgima üldisi eetika norme. Ta peab kohanema muutuva keskkonnaga ja sotsialiseeruma. Reeglina saab täiskasvanu sellega hästi hakkama, kuna ta on elu jooksul saanud kogemuse ja erinevad oskused. Lastelt ei saa eeldada samasuguseid oskusi elus hakkama saada. Kui lapsel ilmnevad 9
füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu. Ees ootamas on järgmised teemad, mis räägivad Misso Koolis läbi viidud koolikiusamise uurimusest, küberkiusamisest, õpilastest ja teistest osapooltest, kes on koolikiusamisega, kiusamisega seotud. 3 1. Mõisted Koolikiusamine vaimne ja füüsiline vägivald, mis on seotud koolisuhetega. Koolivägivald olukord kus, mistahes kooli kuuluv isik ähvardab, hirmutab, ründab, väärkohtleb teist kooli kuuluvat isikut. Sõnaline kiusamine ohvrile põhjustatakse kannatusi sõnadega, nt sõimatakse, mõnitatakse, ähvardatakse vms Füüsiline kiusamine kahjustatakse ohvri keha või esemeid, nt löömine, asjade lõhkumine vms Varjatud ehk suhetega seotud kiusamine kahjustatakse ohvri sõprussuhteid ja
hooletusse, ja noori kasvatab ühiskond, mitte need, kes seda tegelikult tegema peaks. Peaagu iga päev võib ajalehest lugeda, et järjekordne purjus alaealine on sattunud mõnda avariisse või siis on olnud noorteseltskonnal probleeme politseiga. Alkohol on üha kättesaadavam ning see ei puudu enam üheltki noortepeolt. Miks see nii on, et joomalembus haarab üha nooremaid-veel lapseohtu- inimesi? Üheks suureks mõjutajaks võib olla see, et stressis lapsevanemad on ka ise järjest rohkem hakanud oma muresid alkoholi uputama. Saabutakse koju õllepurkide ja veinipudelitega, kuid maimuketele neid proovida ei anta. Ma ei kiidagi seda heaks, et lapsed peaksid koos oma vanematega nüüd alkoholi pruukima, kuid oma järeltulijatele ei tohiks seda ka täielikult keelata, sest siis nad lähevadki just kuhugi linnapeale ja joovad ennast seal purju, kuna pole seda kunagi varem proovinud ja ei tea, kuidas alkohol nende organismile mõjub
Järvamaa kutsehariduskeskus Puit-ja kiviehitiste restauraator Ando Tabur Lähisuhte vägivald Referaat Paide 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Mis on lähisuhtest · Emotsionaalne vägivald · Kes võib sattuda perevägivalla ohvriks · Kes on perevägivalla ohver · Keegi ei ole ära teeninud vägivaldset kohtlemist · Mida saab teha perevägivalla ohver · Mida saavad teha naabrid ja lähedased · Milline on perevägivalla mõju lastele · Kas naine soovib ,et tema suhtes rakendatakse vägivalda · Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest · Miks on vaja aidata vägivallatsejat · Perevägivald ja alkohool
väljaelatavat kibestumist. Eeelnevale toetudes võib nentida, et suur osa noorteston suhteliselt ebakindlad, madala enesehinnangu ningpõhjendamatult kõrge kriitikameelega,mis avaldub nii oma inetu välimuse, saamatuse, kui ka kehva ja häbenemisväärse seisuse esiletoomises. Samas 9 tuleb tõdedda, et ogetud füüsiline ja vaime vägivald ning vägivallale alternatiivsete käitumisviiside väljakujunematus on loonud eeldused niiagressiivseks kui ka ohvrirollile omaseks allaheitlikuks käitumiseks. Et vähene eneseusaldus, oskamatus pingesituatsioone vägivallata lahendada, halvendab nii suhteid kui ka tegutsemistahet ning loob eeldused ebaõnnestumisteks, mis omakorda kahjustavad eneseväärikust ning
tulevad erinevad juhtumid päevavalgele ja õnneks saab enamik lastest abi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline kui vaimne ning ka tagajärjed võivad olla erinevad. Seksuaalse väärkohtlemise puhul on kindlasti lapse psüühika tulevikus mingil määral häiritud. Tihti ei saa lapsed aru, mis nendega toimub ja kas antud tegutsemisviis on normaalne, seda eriti seetõttu, et lapsed, kelle puhul seksuaalne vägivallaakt on korda saadetus, on väga noored. On teada ja tuntud väljend, et vägivald sünnitab vägivalda. Seega on paljud kurjategijad pärit just vägivaldsete vanematega perekondadest. Kuid kindlasti saab märgata vägivaldset käitumist juba noores eas, teha oma järeldused ja uurida, mis perekonnas toimub, et laps matkib vägivaldset käitumist. Kahjuks leidub ka tugevaid, füüsilisi vägivaldseid käitumisi ka imikute suhtes. Oma referaadis käsitlen üht suuri kahjustusi tekitavat väärkohtlemise vormi Raputatud lapse sündroomi
sekundi jooksul punaseid välgunooli. Multifilmis vaatamisest kõige enam kannatada saanud lapsed olid transilaadses seisundis, nad ei suutnud korralikult hingata ning kurtsid, et silme ees virvendab pidevalt too tegelane. Mõnel lapsel ilmnesid haigusnähud siis, kui juhtunut näidati taas teleuudistes. Meedikute hinnangul oli tegemist fotosensitiivse epilepsiaga, millel on ka grupihüsteeria tunnused. Tavaliselt mööduvad taolised haigusnähud kiiresti, kuid asjatundjad hoiatavad, et lapsevanemad ei tohiks lubada lastel vaadata liialt kaua telekat, mängida video- või arvutimänge. Üldjuhul ei olevat sellise haigushoo tagajärjed ohtlikud, kuid raskematel juhtudel võib kõrvalmõjuna esineda isegi osalist mälukaotust (Oja, 2011). 5. KUIDAS MÕJUVAD MULTIFILMID JA FILMID LASTELE? Perefoorumeid lugedes riivab üsna tihti silma teema vägivaldsetest multifilmidest või fantaasiafilmidest, millesse laps siis ,,upub". Drastilisemad on näited, kus kuue-
jõuga üritatakse oma sisukoht teisele selgeks teha. Enam jaolt siiski sõimamist, karjumist ja seeläbi teiste alandamist. Agressiivsus ei ole sünnipärane nähtus. Agressiivsus on eesmärgi saavutamise vahend neil inimestel, kes on kaotanud lootuse muul viisil eesmärgile jõuda (Keltikangas-Järvinen, 1992). Tänapäeva tänavapildis on agressiivsust näha vägagi palju, inimesed teevad oma tahte saamiseks mida iganes. Süvenenud on koolivägivald, kus lihtsalt valitakse välja kindel isik, keda hakatakse oma otstarbeliselt ära kasutama, teda kas lüües või mõnel muul viisil lihtsalt ära kasutades. Sellised provokatiivsed noored ongi tavaliselt agressiivsed, mis tuleneb eeskätt nende lapsepõlvest. Me keegi ei oska arvata teise inimese lapsepõlves toimunut. Kuid sellised agressiivsed inimesed tunnevad sellest mõnu ning neile pakub rahuldust kui nad saavad kedagi lüüa ning see millise alandava
vägivalla kasutamise jätkub. Ohvri hirmutunne perevägivallast teatamise ees võib seisneda ka hoopis muudes asjaoludes. Näiteks kannatanu kardab vägivallatseja lahkumist perekonnast, ohvri ja vägivallatseja suhte lõppemist ning sellega kaasnevaid materiaalseid ja sotsiaalseid raskusi. Tihti ei julgeta ka midagi vägivallatseja ette võtta, kuna arvatakse, et keegi ei usu. 3. Perevägivalla tüübid Füüsiline vägivald on tahtlik füüsilise jõu kasutamine teise inimese suhtes, tekitades vigastusi, füüsilist valu või isegi surma. See on vägivalla puhul kõige paremini tuvastatav liik, kuna vägivalla tunnused on kergesti märgatavad. Füüsilise vägivalla alla kuuluvad näiteks sellised tegevused nagu juustest tirimine, tõukamine, löömine, hammustamine, kägistamine, kinnihoidmine jne. Seksuaalne vägivald on igasugune seksuaalse sisuga käitumine, mille kaudu
1. ÕPPENÕUSTAMISKESKUS Erinevatel eluetappidel langetavad inimesed kaalukaid otsuseid – mida õppida, kelleks saada, millist töökohta valida ning kuidas hoida oma teadmised ja oskused värsketena. Mõistetakse, et noorena saadud hea haridus ja langetatud valikud laovad vundamendi hilisemale elukvaliteedile. Eesti koolis ja kodudes väärtustatakse head õppimist ning edasijõudmist. Lapse õpi- ja käitumisprobleemide ilmnemisel ei taju paljud lapsevanemad ning vahel ka osa õpetajaid neid sellistena, mis vajaksid spetsialisti sekkumist või eraldi tegelemist. (Õppenõustamis...) Lapsevanemad ei taha tunnistada, et kuskil ees on probleem, millega tuleb tegeleda. Arvatakse, et probleem laheneb aja möödudes ja tihti ei taheta ka tunnistada, et laps on hariduslike erivajadustega. Tahetakse teha otsused rutem, arvates et tehtud valik on parim ja ollakse kindad oma valikutes. Pigem ei räägita oma
halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla üliedukas, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks. Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga.
HEV koordinaatori roll koolis on kooliti kindlasti väga erinev. Arvan, et suure õpilastearvuga koolides selline koordineerija on ka vajalik ning kindlasti on sellistes koolides ka koordineerimist rohkem kui mõnes väga väikeses koolis, kus tööd ka kindlasti tunduvalt vähem. Meie koolis on HEV koordinaatoriks kvalifitseeritud eripedagoog, kelle esmaseks ülesandeks on teha koostööd kooli erinevate huvigruppidega: aineõpetajad, klassijuhatajad, õpiabirühma õpetajad, õpilased, lapsevanemad, kooli juhtkond, kohalik omavalitsus, maakonna õppenõustamiskeskus. Hariduslikud erivajadused ,,Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid,
Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule Referaat Kaisa Pulk EPEDH-1 Tallinn 2012 Kiusamise definitsioon Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühe
Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25 Kaasmõjurid 26 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 28 Riskitegur: vanematepoolne vägivald 28 Riskitegur: tääne-Virumao. emotsionaalse läheduse puudumine 31 Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37
Nad ei oska teistele kaasa elada ega mõista, mida teine inimene tunda võib. Nalja tegemisega võib agressiivne laps hoopis teist solvata, ise sellest aru saamata. Neil puudub ka sotsiaalne tundlikkus. Piinlikes olukordades, nähes teist kannatamas tunnetab nartsissist oma jõudu ja see tugevdab agressiivsust. Oma süüd nad ei tunnista ja tehtut ei kahetse. Ta tunneb häbi siis, kui teda on teiste silmis alandatud. Paljude relvaks on vaimne vägivald. Agressiivsed lapsed on rahutud, kannatamatud ja aktiivsed. Neil on hirm tegevusetuse ja igavuse ees. „Üksiolek rõhub teda, sest ta pole võimeline tekkinud tühikut täitma loova tööga ega kujutlusvõimet appi võttes end lõbustama.“ Igavlemine tekitab halba enesetunnet, mis võib olla vägivalla põhjustajaks. Masenduse valab ta välja kõike ümbritsevat hävitades. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 12 – 14).
Nii õpilaste kui õpetajate jaoks on esmatähtis klassis kontrolli hoidmine. Väärtushinnangute muutudes on samuti muutunud suhtumine mitmetesse distsipliini ja korra tagamise võtetesse. Korra tagamise võtteid saab katse-eksituse meetodil ise arendada, kuid neid võib ka õppida varasemate kogemuste põhjal (Watson 2003). Minu arvates on kõige sagedasemad probleemid koolis järgmised: kord klassis, ropendamine, narkootikumid, ,,pahad sõbrad", koolivägivald, vandalism, popitegijad, kaklused jne. Kord klassis aitab luua positiivset õpikeskkonda. Kõige parem on juba õppeaasta alguses koostada plaan, kuidas distsipliini tagada. Tuleks olla enne õpilasi klassis ning austada iga õpilast. Peab olema usaldusväärne ja järjekindel. Halba käitumist ei tohi jätta tähelepanuta. Ropendamise korra ei tohiks üle reageerida ega ärrituda. Paljud õpilased, kes koolis ropendavad ja vannuvad, ei oska oma tundeid teisiti väljendada.
enesetappu vähemalt mitte noorena. Enesetapp on üldiselt väga intiimne asi ning 8 sellest ei soovita rääkida. Inimesed kes otsustavad sooritada enesetapu on määravaks faktoriks tunded mis on seotud häbitunde ja madala enesehinnanguga. Seepärast on väga oluline inimesi hoolikalt kuulata. Kodukahjustusfilosoofia vaatenurgast võib aga enesetapp olla täiesti arusaadav. Seda eelkõige kuna lapsele on saks saanud vanemate poolne tõrjutus või vägivald samuti armastuse puudumine ning tunne, et ollakse üleliigne ehk vajamatu. On selge, et oma lapsesse kiindumine ei ole alti kerge, sest lapse lakkamatu nutt võib põhjustada paanikahoo, mis viib lapsevanema tegema tahtmatuid ja läbimõtlematuid asju. Lisaks sellele võib vanemat peale lapse ilmale tulekut tabada depressioon, kus ta ei ole oma lapsest huvitatud ja hiljem võib lapsega kontakti saavutada sootuks raske olla. Enesetapu põhjusteks võivad olla veel
(ppk.edu.ee 28.02.2017) Olulistemaks stressoriteks on kodused ülesanded, hindelised tööd, pikad koolipäevad ja halvad hinded. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks: tülid sõpradega, raske tulla toime esitavate nõuetega, rahulolematus oma välimusega, haigused, pidev kritiseerimine mitme osapoole poolt nagu näiteks vanemad ja õpetajad, elukohavahetus, konfliktid perega ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla parem kui teised, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka arengut võib pidada üheks suuremaks stressiallikaks. Tuleb ette, et pinged, mida õpilane peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete tasandil on hea läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õppejõududega. Kõige rohkem on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
