Koolisüsteemi kujunemine 19.sajandil (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

18

doc

Haridus Eesti kultuuris

Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks. Revolutsioonisündmused ja Eesti iseseisvumine andsid võimaluse rahvahariduse põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Eesti vabariigis algas kooli kiire areng ja kooliuuendusideede rakendamine õppe-kasvatustöös. 2. Kool Eestis 13.-15. sajandini. Eesti rahva arengutee katkes 13. sajandil katoliku kiriku organiseeritud ristisõja tagajärjel. Kohalikud rahvad ­ eestlased, liivlased ja lätlased ­ langesid orjusse. Linnadesse asunud endised talupojad omandasid pikapeale alamsaksa keele, samu ka need eestilased ja lätlased, kes tõusid aadliseisusesse. Kirik koondas kogu kultuuri ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kihelkondade asemele moodustati kirikukihelkonnad

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

18

docx

Haridus Eesti kultuuris

eestlastele kristlikku käitumist ­ 10 käsku, teatud hulk palveid, pihtimist ja paastu. Eksisteerisid sisekoolid e. munkade koolid. Välikoolid e. linnaelanike poisslaste koolid. Tekkisid nunnakloostrid, kus hakati ka tütarlapsi koolitama. Seal õpetati sakraalset käitumist ja rituaalset õpetust. Katolikuaja hariduselu vanimaks ja tähtsamaks lüliks olid toomkoolid. Igas piiskopkonnas tegutses piiskopi kõrval toomhärradest koosnev toomkapiitel, viimase juures aga kool. Väga tähtsad olid sel perioodil märk ja sümbol. Biblio bauperum (ladin. k.) ­ vaeste piibel. Need olid märkide kogumid sakraalehitiste sise- ja väliskülgedel. Naiivne keskaja inimene nägi imet ka seal, kus seda tegelikult ei olnud. Märgid õpetavad eetikat, kelleks saada. Rõhub müstikat. Rist on kiriku põhisümbol. Inimesed kannavad eri märke oma kaelas. Et mälu paremini töötaks, kasutatakse palvehelmeid e. roosikrantsi.

Haridus eesti kultuuris

31

doc

Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat

Hugo Treffneri Gümnaasium Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos Referaat Merlin Paas Juhendaja Maia Käppa Tartu 2008 2 3  Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................5 1 C. R. Jakobsoni noorusaastad...........................................................................................6 1.1 Lapsepõlv ja kasvatus................................................................................................6 1.2 Vanemad....................................................................................................................7 1.3 Õpilasena Cimze seminaris .......................................................................................8 1.4 Isa surm..........

Ajalugu

37

doc

Uurimustöö: Harri Jõgisalu

autorid. 1940. aasta sügisel oli Jõgisalu taas oma Sakala tänava koolis, aga seekord Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumi ehk "Komme" õpilane, mille noormees lõpetas kolme aasta asemel ühe aastaga. Kui lõpuklassidele loeti ette Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadi ringkirja, milles kutsuti noori tööle rahvakooli õpetajatena ja osa võtma vastavatest kursustest, viis Jõgisalu sedamaid avalduse direktori lauale. Katsed sooritatud ja kool lõpetatud, sõitis Harri Rüüsmaale. Kursused aga ei toimunudki, sest algas Nõukogude Liidu Suur Isamaasõda. Harri Jõgisalu jäi mõneks ajaks Paadremaale. 1.3 Sõja-aastad 1941. aasta 22. juunil alanud sõda tõi endaga kaasa suuri muutusi, kannatusi ja kaotusi kogu Eestile. Ebameeldivustest ei pääsenud ka Harri Jõgisalu. Vapustatud talurahva küüditamisest ja Punaarmee poolt toime pandud mõrvadest, otsustas Harri Jõgisalu 1941. aasta juulikuus Pärnus astuda Saksa sõjaväkke

Uurimistöö

352

pdf

Andekusest ja andekatest lastest

üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on oluli- sed eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt ka motivatsioon, pühendumus. F. Mönks on sellele mudelile  Mis on andekus 9 lisanud last kõige enam mõjutava keskkonna, s.o pere, kooli ja kaaslased (joonis 1). Kool Kaaslased Kõrged Pühendu- võimed mus Andekus Loovus Pere Joonis 1. Andekuse nn Renzulli-Mönksi mudel. Tavaliselt kasutatakse mõisteid “andekus” ja “talent” sünonüümidena, kuid näiteks Kanada psühholoog Françoys Gagné (2004) on oma mudelis

Psühholoogia

70

docx

Eesti Uusaeg

Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati h

Ajalugu

44

docx

Eesti uusaeg

1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof ­ 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed kü

Ajalugu

57

doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

mõjutab see negatiivselt majandust. Käsitletud Punalippudes esinenud kohanimed: Sevastoopol, Balkan, Pariis, Austraalia, Ivanovo, Inglismaa, Lääne - Saksa, Moskva. 1 3.3. Vooremaa 1991-1992 20. Kümnendat korda viibib Eestimaal Taani Uge rahvaülikooli direktor Carl Vilbaek. Alates 1991. aasta veebruarist on ta olnud tööl Baltimaades, tutvustamaks Taani koolisüsteemi ja jagamaks kogemusi psühholoogilise koolituse vallas. Eesti kool on väga sarnane Taani omale. Te olete kooliuuendustega õigel teel, aga meie teeme Taanis veel liiga palju ühiskonna heaks (Lääne: 1992). Erinevate koolide mõttevahetused on kasulikud laste arengule. Õpetajad õpivad erinevaid nippe, kuidas õppimine ja tunnid õpilastele huvitavamad oleksid jagavad vastastikku kogemusi. Nii saab info noortele paremini selgeks ja ei mõju psüühikale väsitavalt ning õpitulemused on paremad. Ka Eestil on, millest teised võivad õppust võtta.

Eesti keel

Kommentaarid (1)