50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
148 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mommike19
Õppematerjali autor
tung areneda. Sotsiaalprobleemide põhjuseks puudujäägid sotsialiseerumises (vastutab õpetaja). Kui pole kodu peavad sekkuma institutsioonid. Karl Magerile tähendas see-eest sotsiaalpedagoogika eelkõige üksikisiku kasvatamisele keskendudnud indivuduaalpedagoogika alternatiivi. 23.09 loeng Ülevaade sotsiaalpedagoogika teoreetilistest alustest ja mõistetest. Sotsiaalpedagoogika ja kooli sotsiaaltöö erinevused. Industrialiseerimine - tööstuslikkus Ühiskonnas oli praktiline vajadus täiendavate spetsialistide järele. Tööstusrevolutsioon 18.saj lõpp 19.saj teine pool ja 20.saj algus. USA, Inglismaa, Saksamaa. Üleminek käsitsitöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule toomisele. Teadus tööstuse teenistuses Sellega seoses uued sotsiaalsed probleemid nt tööaeg, tööliste olukord jne. Lahenduste otsimine. 6
· õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja õpetaja edasise edutamise vahel ei ole järjepidevust (prof. areng) · puuduvad süsteemsed seosed õpetaja (esma) koolituse, koolide personaliarenduse ja kooliarenduse vahel (Hollandi näide) · puudub piisav seos õpetajahariduse ning kõrgkoolides toimuva uurimus- ja arendustöö vahel kutseaasta- noorele õpetajale koolis esimeseks aastaks mentor, tugisüsteem. Lõpeb õpetaja eneseanalüüsiga ning saadakse õpetaja kutsetunnistus. Õpetaja roll erinevatel ajaetappidel · 50- 60ndad õpetaja kui rahvuslik tulesüütaja, õpetaja kui "maa sool", oluline oli kutsumus õpetajatööks · 70ndad arusaam õpetajatööst muutus tehnilisemaks, rõhutati ametialaseid oskusi, didaktika asend õpetajakoolituses muutus keskseks, õpetaja oli eelkõige õpetamisoskuste valdaja
tegevussüsteemidesse. Sotsiaalpedagoogika integreeritud vaade lapsele kui tervikule. Hoolitsemine ja heaolu Kaasamine palju seotud erivajadustega õpilastega, tegelikkuses termini taust laiem kõik lapsed on võrdsed, peavad olema kaasatud, tundma, et kuuluvad kuskile Sotsialiseerimine et indiviid saaks hakkama teiste seas; sellega aitab lapsel mõista seda, kuidas õigesti käituda Akadeemiline toetamine kui koolis eripedagoog v nt HEV kordinaator, siis see jääks nende valdkonda. Sotsiaalpedagoog aga arvestab nt puudumisel ka kooliväliseid põhjusi. Sotsiaalpedagoogikat on defineeritud ka kui õpetamissuhet, milles täiskasvanu (sotsiaalpedagoog) võtab vanemale sarnase rolli. Kasvatamine, sotsiliseerimine, hoolitsemine. Ühiskond või indiviid? Karl Mager (1810-1858) uuris individuaal-, kollektiiv- ja sotsiaalpedagoogika vahelisi suhteid.
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
Sepp, Päiviste, 2007) põhjal on üsna levinud stereotüüpne “hea ja tubli viielise lapse” kuvand andeka õpilase kohta. Paraku jäävad paljud andekad lapsed sellise lähenemisega üldse märkamata. Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea pooled andekatest lastest, kuna õpetaja jõud ja aeg kuluvad peamiselt nõr- gemate õpilaste järjele aitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähele- panuta. Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisprobleemi- dega laste hulgas on kindlasti palju niisuguseid, kelle annet pole kas õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. Juba eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel maailma esimese ulatuslikuma andeka- te uuringu teinud Lewis Terman osutas faktile, et koolist väljalangejate hulgast umbes kolmandik olid heade vaimsete võimetega õpilased. Ande-
I. Saluri ajakirjanikuna märgib, et kui lapsepõlvekodus on inimese väärtusarusaamad täpselt paika pandud, siis vaevalt vägivalla nägemine teda vägivaldselt käituma paneb. Pidev vägivalla nägemine muudab inimese tuimaks, nüristab. Varsti ei teki tal sellega seoses enam mingeid emotsioone. Jõhkrus ja vägivald jätavad ta täiesti külmaks. Selliselt inimeselt pole loota ei abi ega kaastunnet (Vei, 2002, 331) Vanemad arvavad sageli, et lapse tegelik õpetamine algab koolis. Ometi algab emotsionaalne õppimine juba esimestel eluhetkedel ning jätkub terve lapsepõlve vältel. Kogu lapsevanema ja lapse vahelistel suhtlemisel on oma emotsionaalne alltekst ning kui sõnumid korduvad aastate jooksul ikka ja jälle, kujundab laps selle alusel välja oma emotsionaalse maailmavaate ja emotsionaalsed võimed (Riemann, 1999, 32) Lapse kasvatamine tähendab asjade ja nähtuste olemuse selgitamist, õigete käitumismallide õpetamist, aga ka käitumisreegilte kehtestamist
kujul ja sel juhul ei ilmne ta sugugi igapäevases koolitöös iseenesest (ibid). Teises ja kolmandas kooliastmes lisandub õppekavva palju aineid, aineõpetajatel on rohkesti uusi õpilasi ja neid uusi on tal võimatu kohe mitmekülgselt tundma õppida, sh nende annetes orienteeruda. Varjatud anne jääb mõnikord avastamata ka seetõttu, et ei õpita tundma õpilase n-ö lage, vaid piirdutakse sellega, et laps sooritab ainekavas nõutud ja kõigile ühesugused ülesanded hästi ja nii õpetaja kui ka lapsevanem on rahul. Jääb aga teadmata, milleks laps veel võimeline on, ehk suudab ta lahendada hoopis keerukamaid ja raskemaid ülesandeid (ibid). Niisugune olukord on sagedane esimestes klassides ning eriti tüüpiline matemaatiliste annetega laste puhul. Õpetajal on palju tegemist lastega, kes kooli tulles ei tunne 11 numbreidki, ning nad ei tule selle peale, et keegi lastest valdab juba esimeste klasside
Käesoleva raamatu „Käitumine klassiruumis“ erinevaid väljaandeid on tõlgitud mitmesse keelde. „Tema esitusviis on ilmekalt elutruu – tema lood esitavad alati mõjusa segu murest ja rõõmust – jutus- tusi väljakutsetest klassiruumis ja koolis, millega iga tegevõpetaja koheselt samastuda suudab. Tal on Et Billi tööde kohta rohkem teada saada, kü- hämmastav ja haruldane vilumus tabada klassiruumis ergult ära neid argijuhtumusi, mida me vaistlikult lastage ta veebilehte www.billrogers.com. isegi olime adunud, kuid mitte kunagi säärase selguse ja täpsusega enesele teadvustanud.Olles lugenud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid