Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Koolilaste tervis ja selle edendamine ühtses koolitervise süsteemis (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž


KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES
KOOLITERVISE SÜSTEEMIS

Kädi Lepp


Haapsalu 2010
KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE
SÜSTEEMIS
Autor: Kädi Lepp
Keeletoimetaja: Victoria Parmas


Autoriõigus: Kädi Lepp, 2010
Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, 2010
ISBN ISBN 978-9949-463-02-2

Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž
Lihula mnt 12
90507 Haapsalu
www.hk.tlu.ee

2
Sissejuhatus
Laste ja noorte tervisele ja heaolule avaldab mõju bioloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete,
majanduslike ja keskkonnategurite keeruline kombinatsioon. Mitmel põhjusel on sagenenud
laste kroonilised haigused, kasvanud on vaimse tervise häired, probleeme tekitavad
tervisekäitumise negatiivsed suunad.
Keskkond, mis soodustab ebatervislikku eluviisi, ei ole laste ja noorte loodud, sest üldjuhul ei
saa nemad seda kuigi palju mõjutada. Täiskasvanute ülesanne on vähendada võimalikke
terviseriske kõikides valdkondades ja paikades, kus lapsed elavad, õpivad või vaba aega
veedavad. Selleks et lapsed ja noored võtaksid omaks tervislikud eluviisid, peavad
täiskasvanud neid toetama ja looma võimalused parimate valikute tegemiseks. Tervise
edendamisel ja probleemide ennetamisel tuleb lähtuda laiemast kontekstist, uurida
elukeskkonda, tingimusi, majanduslikku ja kultuurilist tausta. Millised meetmed suurendavad
või vähendavad ebavõrdsust laste ja noorte haigestumises? Millised tegurid mõjutavad
turvalisust ja heaolu riigi, kohaliku omavalitsuse ja kooli tasandil? Kuidas toetab
koolitervisesüsteem laste kasvamist ja arengut? Nende küsimuste üle selles artiklis
arutletaksegi.
Esmalt antakse lühiülevaade kooliõpilaste tervisenäitajatest ning suundadest Eestis ja
Läänemaal. Ülevaade on koostatud peamiselt koolitervishoiuteenuse osutajate andmete
põhjal. Tervisekäitumise osas analüüsitakse eelkõige toitumise, kehalise aktiivsuse ja
uimastite tarvitamisega seonduvat. Läänemaa 11-15-aastased õpilased on järjepidevalt
osalenud rahvusvahelistes kooliõpilaste tervisekäitumise uuringutes, mis võimaldavad teha
suundumuste kohta teaduspõhiseid järeldusi. Artikli teine pool keskendub
koolitervishoiusüsteemi kitsaskohtadele ja võimalikele lahendustele. Lõpetuseks esitatakse
rahvusvahelistele kogemustele toetuvaid soovitusi nii üksikisikutele, koolidele, kohalikele
omavalitsustele kui riigi tasandil otsustajatele. Lisatud on kasutatud kirjanduse loetelu.


Koolilaste tervis ja seda mõjutavad tegurid


3
Kooliõpilaste tervist on keeruline kirjeldada, kuna Eestis puudub ühtne ja kättesaadav
terviseandmete kogumise süsteem. Kõige ülevaatlikumalt kajastavad Eesti laste ja noorte
tervist tervishoiuteenuse osutajate statistilised aruanded, mis sisaldavad esmaseid pöördumisi.
Nende andmetel on viimastel aastakümnetel 0–19-aastaste laste ja noorte
haigestumusnäitajad tõusnud. Selle põhjus võib olla halvenenud tervis, kuid samas kajastab
suurem esmaste pöördumiste arv ka teadlikkuse tõusu arstiabi osutajate suhtes. Aastate lõikes
on pidevalt tõusnud haigestumus nakkus-, närvisüsteemi- (sh laste tserebraalparalüüsi),
lihasluukonna ja sidekoehaigustesse; sagedamini on diagnoositud rauavaegusaneemiat,
rasvumust, psüühikahäireid, hingamiselundite haigustest pollinoosi, bronhiaalastmat,
nahahaigustest atoopilist dermatiiti. Sagenenud on esmaste pöördumiste arv vigastuste,
mürgistuste jt välispõhjuste tõttu. 2005. aastal pöördus iga viies 0–14-aastane laps arsti juurde
välispõhjustest tingitud haigusjuhtumi tõttu. 2006. aastal suri õnnetuste, mürgistuste,
traumade tagajärjel 92 kuni 19-aastast last ja noort (RTA 2008: 8). Oluline rahvatervise
probleem on laste ägedad mürgistused. Viimastel aastatel on kooliealiste laste seas ülekaalus
alkoholimürgistused, moodustades kuni 57% kõigist mürgistustest (Nurm 2009: 54).
Alates 2004. aastast koostab Eesti Haigekassa (EHK) laekunud andmete põhjal koondi
kooliealiste laste tervise kohta. Andmed esitatakse koolide ja klasside kaupa vaid nende
koolide osas, kus koolitervishoiuteenust osutatakse. Esitatud statistilised näitajad on küllaltki
üldised ning ei võimalda kõikehõlmavat ülevaadet. Terviseprobleemid, mida registreeritakse
EHK aruandes, on järgmised: rühihäired, nägemisteravuse langus, üle- ja alakaalulisus,
kõrgenenud vererõhk. Lisaks kogutakse andmeid vaktsineerimiste, koolikeskkonna, vigastuste
ja õnnetusjuhtumite, koolieine söömise jms näitajate kohta. Koolitervishoiuteenuse aruande
koostamisel arvestatud indikaatoreid on võimalik kasutada koolide sise- ja välishindamisel
ning kooli arengukava koostamisel.
Õpilaste ennetavaid tervisekontrolle tehakse I, III, V, VII, IX ja XII klassis. 2009. a I
poolaastal vaadati läbi 826 Läänemaa koolilast ja vaid 467 õpilasel (56,5%) ei avastatud ühtki
tervisega seotud kõrvalekallet. Peamised probleemid olid rühihäired, mis esinesid 118
(14,4%) läbivaadatud õpilasel. Ajavahemikul jaanuar kuni juuni 2009 avastati 122
nägemisteravuse langusega õpilast, mis moodustab 15% läbivaadatud õpilaste arvust.
Esmaseid juhte ehk korrigeerimata nägemisteravust oli 52 õpilasel ehk ligi pooled õpilased
tuli suunata edasi silmaarsti juurde. Lühinägevus on õpilastel kõige sagedamini esinev
krooniline tervisehäire. Tugevasti väljakujunenud lühi- ja kaugnägevus on haiguslikud
seisundid. Lühinägevus (müoopia) hakkab tavaliselt arenema 4.-5. klassis ning tõuseb
4
esikohale keskkooliõpilaste hulgas. Ligi 25% abiturientidest astub ellu nägemishäirega.
Kuulmis- ja nägemishäired on vaja avastada õigel ajal, et kaasaegsete ravi- ja rehabilitatsiooni
meetoditega tagada lastele võimalikult normaalne areng. Koolitervishoiusüsteemil on oluline
roll lapsevanemate teavitamisel õpilaste nägemislangusest, sest väga suur osa nimetatud
häireid avastatakse algklasside õpilastel. Õigel ajal korrigeeritud nägemisteravus on otseselt
seotud õpilase tervise ja õppetulemustega.
Sagedamini pöörduvad õpilased tervishoiutöötajate poole seoses väsimuse, peavalu,
kõhuvalu ja masendusega. 2008. a koostatud kooliõpilaste tervisekäitumise raporti andmetel
on 27% lastest iga päev kimpus mõne terviseprobleemiga. Kui koolis on tervishoiukabinet,
siis on lastel võimalik sinna pöörduda ja oma muredele leevendust saada. Enam nimetatakse
pöördumise põhjustena halba tuju, närvilisust ja kurvameelsust. Sageli esineb peavalusid.
(Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, 2008). 2004. a läbiviidud Tallinna kuue linnaosa
koolide 8. klasside õpilaste turvalisuse ja riskikäitumise uuringust selgub, et väsimustunnet
esineb pidevalt või sageli pooltel õpilastel (51%), nohu pidevalt või sageli 31%, peavalu 18%
ja kõhuvalu 13%. (Kruusvall, Tomson 2004: 104 ).
Mitte ükski tervisega seotud probleem ei vähenda inimese elukvaliteeti rohkem kui välistest
põhjustest tingitud vigastused. Eurostati andmebaasis avaldatud surma põhjused 100 000
elaniku kohta näitavad, et Euroopa Liidus on vigastussurmade osakaal kõige suurem Leedus,
järgnevad Läti ja Eesti. 1996.–2000. a vigastuste tõttu tervishoiuasutustesse pöördumise
analüüsist nähtub, et 39% lastest oli saanud viga kodus, 11,7% koolis, 17,4% tänaval ja 15,5%
spordirajatistel. Koolis saadud vigastustest moodustasid 34,6% randme- ja käevigastused,
18,4% peavigastused, 14% jalavigastused, 12,6% küünarliigese- ja küünarvarrevigastused.
Vigastuste arv Läänemaa koolides on viimastel aastatel enam-vähem muutumatu, nii 2008. a
kui ka 2009. a I poolel registreerisid koolitervishoiutöötajad 103 vigastust, millest suurema
osa moodustasid IV–VI klasside õpilaste vahetunnis saadud vigastused. Samal ajal on kooli
tervishoiutöötajad teinud vaid üksikuid ettepanekuid vigastuste ennetamiseks. Vigastuste
tekkepõhjuste ja olukordade uurimine looks võimaluse neid ennetada. Eestis puudub ühtne
vigastuste registreerimise register ning vigastuste vältimiseks ei kasutata piisavalt abinõusid ja
nende rakendamine on juhuslik.
Inimese toitumisharjumustele pannakse alus lapsepõlves ning ebapiisav või vale toitumine
avaldab tervisele mõju kogu ülejäänud elu. Arvestades asjaolu, et vaid 66% lastest sööb
hommikusööki (Aasvee jt 2009:27) ja umbes pooled ei saa pärast kooli sooja toitu, on

5
koolitoitlustusel vastutusrikas osa õpilase tervisliku kasvu ja arengu tagamises (Tervislik
koolipuhvet.. 2008:1).
Toitlustamist koolides reguleerib sotsiaalministri määrus (eRTL 2008) ning järelvalvet teeb
terviseamet. 2008. aastal kontrollis tervisekaitseinspektsioon toitlustamist Eestimaa 448
koolis. Toiduenergia sisaldus vastas nõuetele 71% ja põhitoitained olid tasakaalus 35%
kontrollitud koolidest (Toitlustamisalane järelvalve 2008: 4). Paljudes koolitoidu menüüdes
oli energeetiline väärtus küll paigas, kuid selle saavutamiseks oli kasutatud üle normi rasvu
või süsivesikuid.
Suhkrut sisaldavate magusate jookide joomist peetakse ebatervisliku toitumise indikaatoriks.
Enamikul päevadest või iga päev joovad Coca Colat, Fantat või Pepsit ligi viiendik
koolilastest (Aasvee jt 2009: 31). Selliseid suhkru- ja suure kofeiinisisaldusega energiajooke
ei tohiks üheski lasteasutuse müügipunktis müüa. Energiajoogi mõju avaldub kehakaalu
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Koolilaste tervis ja selle edendamine ühtses koolitervise süsteemis #1 Koolilaste tervis ja selle edendamine ühtses koolitervise süsteemis #2 Koolilaste tervis ja selle edendamine ühtses koolitervise süsteemis #3 Koolilaste tervis ja selle edendamine ühtses koolitervise süsteemis #4 Koolilaste tervis ja selle edendamine ühtses koolitervise süsteemis #5 Koolilaste tervis ja selle edendamine ühtses koolitervise süsteemis #6 Koolilaste tervis ja selle edendamine ühtses koolitervise süsteemis #7 Koolilaste tervis ja selle edendamine ühtses koolitervise süsteemis #8 Koolilaste tervis ja selle edendamine ühtses koolitervise süsteemis #9 Koolilaste tervis ja selle edendamine ühtses koolitervise süsteemis #10 Koolilaste tervis ja selle edendamine ühtses koolitervise süsteemis #11 Koolilaste tervis ja selle edendamine ühtses koolitervise süsteemis #12 Koolilaste tervis ja selle edendamine ühtses koolitervise süsteemis #13 Koolilaste tervis ja selle edendamine ühtses koolitervise süsteemis #14 Koolilaste tervis ja selle edendamine ühtses koolitervise süsteemis #15 Koolilaste tervis ja selle edendamine ühtses koolitervise süsteemis #16 Koolilaste tervis ja selle edendamine ühtses koolitervise süsteemis #17 Koolilaste tervis ja selle edendamine ühtses koolitervise süsteemis #18
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Katja115 Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

49
docx
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE-PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID-EESTIS
194
pdf
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
130
rtf
Amundsoni raamat
352
pdf
Andekusest ja andekatest lastest
152
docx
KASVATUSE KLASSIKA
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
198
doc
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun