SISSEJUHATUS
Referaadi otsustasin teha koolibritest, kuna nad on mulle alati väga
muljet avaldanud. Nad erinevad paljuski teiste lindudega ning tunnen
nende eripärasuste, elukommete ja –viiside vastu huvi ning sooviksin neist rohkem teada.
Loodetavasti omandan koolibrite kohta uusi huvitavaid teadmisi.
KOOLIBRID
Koolibrid on koolibrilased.
Nad kuuluvad lindude
sugukonda
ja pikatiivaliste
seltsi.
Nende pikkuseks on 8-10 cm ja nad kaaluvad 7-8 g. Nad on ühtlasi ka
maailma väikseimad linnud .
( http://et.wikipedia.org/wiki/Koolibrilased )
http://blog.audubon.org/cs/blogs/birdscapes/archive/2008/07/31/hummingbird-festivals.aspx
KESKKOND
Koolibri pesitsuskohad ulatuvad Mehhikost kuni
Ameerika Ühendriikide lõunapoolsete alade, näiteks Arizonani.
Harilikult võib teda kohata kanjonites ja sügavates jõeorgudes. Ta
elab samuti kuivadel ja kivistel ning kõrbealadel. Nad eelistavad
eluks pigem avamaastikku kui Kesk- ja Lõuna-Ameerika metsi. Enamik
koolibrilasi elab troopikas. Põhja pool pesitsevad koolibrid
rändavad sügisel lõuna poole.
( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koolibri_annesulg.ht m)
ELUVIIS
Koolibrid on kõigusoojased ja jäävad jaheduses tardunne.
( Eneke , 2 osa)
Koolibrid veedavad suurema osa päevast õhus.
Täiskasvanud koolibri kulutab päevas 155 000 kilokalorit.
Niisugune eluviis nõuab palju energiat. Et päeval piisavalt jõudu
Kabala Lasteaed-Põhikool Referaat Vihmametsade loomad ja taimed (Koolibri) Koostaja: Kevin Ekart Juhendaja: Ülli Toomemäe Kabala Lasteaed-Põhikool 2013 SISUKORD Koolibri (Cynathus latirostris) Koolibri veedab peaaegu kogu oma elu õhus. Ta lehvitab õhus nii kiiresti tiibu, et suudab ühe koha peal seistes lillelt nektarit korjata. Koolibri kasutab päeval väga palju oma energiat ja sellepärast langeb ta öösel tardumusse. Cynathus latiorostris elutseb rohkem põhjapool kui enamus koolibri liike. Ta pesitseb Mehhikost kuni Arizionaseni Ameerika Ühendriikides. Koolibri eelistab kuivi ja kiviseid piirkond ja ka kõrbesid. Tihti leiab neid kanjonitest ja sügavatest jõe orgudest. Koolibri Cynathus latirostris veedab suurema osa päevast õhus, seetõttu vajab ta hulgaliselt energiat sisaldavat toitu.
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja
Kõik kommentaarid