Kooli jutt vene ja eesti keeles (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

pdf

Euroopa kool

Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Avatud Ülikool Maie Oppar EUROOPA KOOL referaat Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................... 2. Euroopa Koolist üldiselt........................................... 3. Koolikorraldus...................................................... 4. Euroopa Kooli õpilased........................................... 5. Euroopa kooli õppekava ja Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava võrdlus...................... 6. Hindamine.......................................................... 7. Euroopa Kooli lõputunnistus................................... 8. Eesti keele õpetuse üldalused.................................... 9. Euroopa kooli õpetajad........................................... 10

Kunstiajalugu

28

docx

Eesti koolisüsteem

..... 11 1.9.Riiklikud tööd ja eksamid..................................................................................... 11 1.10.Tundide algus ja kestus..................................................................................... 12 1.11. Õpikud ja töövihikud......................................................................................... 13 1.12.Kodused ülesanded........................................................................................... 14 1. EESTI KOOLISÜSTEEM Eesti haridussüsteem jaguneb neljaks kooliastmeks ning iga kooliaste kestab kolm aastat1. Kooliastmed on järgmised: Esimene kooliaste: 1-3 klass, laste vanus 7-10 aastat2. Teine kooliaste: 4-6 klass, laste vanus 11-15 aastat3. Kolmas kooliaste: 7-9 klass, laste vanus kuni 17 aastat4. Neljas kooliaste ehk gümnaasium: 10-12 klass, laste vanus 16-19 aastat5. Pärast kolmandat kooliastet peab õpilane valima kas minna gümnaasiumisse või jätkata kooliteed kutsekoolis6.

Ühiskond

32

docx

Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas

Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas 1. Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis 1.1. Eestikeelse hariduse algus Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684. a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit Tartumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe-

Matemaatika

34

doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? Nagu on teada, et paljudes vene koolides Eestis on madal eesti keele õppimise tase, lapsed õpivad eesti keelt, et sooritada eksamit, teist perspektiivi nad ei näe, võime tuua sellise näidise, nagu koolid Ida-Virumaal, seal õpitakse eesti keelt ainult eksami sooritamiseks. Aga õpilased vajavad ka kommunikatiivset õpet, on märgatav, et enamik eesti keele õppijatest ei suuda väljendada oma mõtteid, selle põhjus on nende teadmatus ja kartus.

Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse

23

doc

Miks õpitakse rohkem humanitaaraineid kui reaalaineid

............................................................................4 1 Probleemi püstitamine.................................................................................................... 6 2 Hüpotees........................................................................................................................ 6 3 Õpetajate palgad Eestis...................................................................................................6 3.1 Õpetajate keskmise palga ja Eesti keskmise palga võrdlus.....................................7 4 Reaalainete ja humanitaarainete osakaal Eestis............................................................7 5 Küsitlusankeedi näidis..................................................................................................12 6 Küsitluse tulemused......................................................................................................17

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

24

doc

Haridussüsteem Suurbritannias

1. SISSEJUHATUS 1.1. Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik Iga riigi tulevik ja tugevus sõltub sellest, kui hästi ja mitmekülgselt on haritud tema kodanikud. Briti haridussüsteem on üles ehitatud sadade aastate kogemusel. Haridus on väga aktuaalne teema Suurbritannias ka tänapäeval, sest see puudutab peaaegu kõiki inimesi. Igaüks on ühel etapil oma elust koolis käinud ja lõppude lõpuks on kool see koht, kus inimesed tutvusid oma esimeste sõpradega, arendasid endast sotsiaalsed isiksused. Kool on pannud aluse meie kõigi tulevikule. Valitsused on alati mõjutanud haridussüsteemi vastavalt nende arusaamadele ja nii arutelu ümber teema ,,Haridus" ei lõpe. Haridussüsteem Suurbritannias on keeruline ja mitmetasandiline. Suurbritannia haridus on juba pikemat aega meelitanud laia kaliibriga õpilasi erinevatest rahvustest ja taustaga

Inglise keel

22

docx

Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga

Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskus Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga Referaat Koostaja: Jana Veršinina Juhendaja: Jelena Helemäe, Ellu Saar Tallinn 2016 Norra haridussüsteem Norra kool sisaldab 13 aastast kooliteed. Seitse aastat lastekooli (barneskole), kolm aastat noortekooli (ungdomskole) ja kolm aastat keskkooli/gümnaasiumi/kutsekooli (videregående skole).1 Norras on ammuaegne traditsioon, mis kombineerib alg- ja keskhariduse terviklikult ja kooli kohustusliku süsteemi, millel on ühine õigusraamistik ja riiklik õppekava. Alates 1997. aastast Norras lapsed lähevad kooli kalendriaastal oma kuuendat sünnipäeva.

Sotsioloogia

12

odt

Soome haridussüsteem

(ortodoksset ja evangeelset luteri kirikut), saamlasi põliselanikena ning rahvusvähemusi. Õpe ja sellega kaasnevad õpikud ning muu õppematerjal ja töövahendid on õpilasele tasuta. Samuti on tasuta ka koolitoidud. Kui õppija koolitee on üle viie kilomeetri pikk, lapse vanust või muid tingimusi arvestades liiga raske, väsitav või ohtlik, on õppijal õigus tasuta koolisõidule või piisavale toetusele kooli jõudmiseks. Kui koolisõitu ei suudeta korraldada, on õppijal õigus tasuta ööbida ja nädalavahetustel ning vaheaegadel tastuta ööbimiskohast koju sõita. Kohustuslik haridus Koolikohustuslikud on kõik lapsed, kes elavad Soomes. Kohustuslik haridus algab aastal, mil laps saab seitsme aastaseks ning lõpeb, kui põhiharidus on omandatud või 10 aastat pärast koolikohustuse algust

Võrdlev koolikorraldus

Kommentaarid (0)