Konverentsid ja II MS lõpetamine (1)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Stalingradi lahing,Jaapani purustamine,Vastupanuliik umine

Stalingradi lahing 1942 Kurski lahing 1943( mõne kuuga vallutas punaarmee tagasi 2/3 Saksamaa poolt okupeeritud NSVL aladest) Teherani konverents 1943(Iraanis)Seal kohtusid esimest kordaHitleri vastase koalitsiooni kolme tähtsama riigi juhid Stalin Roosevelt ja Chrchill.Seal otsustati, et Usa ja Suurb avavad Prasnt teise rinde ja alustavad pealetungi sakslastele Normandias,NSVL pidi neid toetamaüldpealetungiga idast.Lisaks sellele võttis ta kohustus kuulutadapeale Saksamaa purustamistr sõda Jaapanile.Nad jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise osas ning Poola tulevaste piiride suhtes. 6

Ajalugu

3

docx

Teine maailmasõda

1. Rahvusvaheline olukord 20ndatel aastatel. Locarno konverents, Kelloggi pakt, Reini tagatispakt. Pärast l maailmasõda, aitas USA Saksamaal reparatsioone tasuda Dawes'i plaani kohaselt. Liitlased omakorda olid võilgu USAle ning said tasuda tänu Saksamaa reparatsioonide. Locarno konverents 1925.a leevendas Saksamaa suhtes poliitilisi nõudmisi. Konverentsist võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ja esimest korda võrdõigusliku partnerina ka Saksamaa. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt ­ Saksamaa lubas hoida Reini demilitariseeritud tsooni (Reini vasak kallas); ning kindlustas, et Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. Patsifismi aeg ­ sõja vältimine, mitte soovimine.

Ajalugu

18

ppt

II ms

Mussolini kaotus, kõrvaldati võimult · juuni 1944 idarindel Punaarmee suurpealetung ­ sügiseks Punaarmee Ida-Euroopas - Poola, Rumeenia, Bulgaaria jne · 06.06.1944 Normandia dessant ­ 25. aug. Pariisi vabastamine Hitleri-vastane koalitsioon 14. augustil 1941 Atlandi harta ­ Roosevelt, Churchill ­ sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted: lubati taastada kõigi riikide iseseisvus Teherani konverents nov.-dets. 1943 · Osalesid: J. Stalin (NSVL), F. D. Roosevelt (USA), W. Churchill (Suurbritannia) Otsused: ­ tunnustati NSVL-i piire 1941. aasta seisuga ­ nõuti Saksamaa tingimusteta kapitulatsiooni ­ lepiti kokku edasises sõjapidamises - nt. Stalin nõudis teise rinde avamist; NSVL nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu  Jalta konverents (Krimmi konverents) 4. ­ 11. veebruar 1945 · Osalesid: J

Ajalugu

3

doc

Teine maailmasõda

Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. *Sõlmiti MRP. *Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED: *Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. *Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). IDEOLOOGILISED EELDUSED: *Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. *Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Ansluss e. Austria ühendamine Saksamaaga, 13. märts 1938. Austriast sai Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni konverents 29-30. sept 1938. Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Rapallo leping 16. apr. 1922, Itaalias, Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping. *Taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. *Loobuti sõjakahjude nõudmistest. *Lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Selle lepinguga

Ajalugu

15

doc

Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses

lahingud Kurski kaarel (Kurski linna all), aga olukorda enda kasuks neil ei õnnestunud. 1943nda aasta lõpuks jõudis NSVL sõjaeelsetele piiridele (oli saanud sakslastelt tagasi need alad, mis olid talle kuulunud enne II maailmasõja algust). 1943 novembris-detsembris kohtusid ka kolme liitlasriigi väejuhid (USA ­ Roosevelt, Suurbritannia ­ Churchill, NSVL ­ Stalin). Nende kokkusaamine toimus Teheranis ­ Teherani konverents. Konverentsil arutati teise rinde küsimust ­ Inglismaa soovis teist rinnet avada Balkanil (kuna väed olid Itaalias, oleks kergem olnud), NSVL ei tahtnud sõjategevust Balkanile vaid soovis, et teine rinne avataks Prantsusmaal. Kuna Inglismaal ja USAl oli NSVLi toetust vaja, siis teine rinne avatigi Prantsusmaal. Samuti arutati maailma sõjajärgset korraldust ­ lepiti kokku, et NSVLi piirid taastatakse sellisena nagu nad olid 1941 (alad, mis NSVLiga liideti, jäid talle) ­ paika pandi

Ajalugu

5

docx

TEINE MAAILMASÕDA

juhtima, marionetlik valitseja 6. Liitlassuhete kulg lääneriikide ja NSVL vahel(Hitleri vastane koalitsioon) · Atlandi harta 14.08.1941USA ja Ingl(Roosevelt, Churchill), sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus, mis peab olema õiglane. Põhimõtted eriti NSVL-le ei meeldinud, kuid ühines siiski, see paneb ka aluse NSVL ja lääneriikide vähelisele koostööle. · Teherani konverents 1943Stalin, Roosevelt, Churchill. Otsused: prantsusmaal 2. Rinde avamine ja pealetungi alustamine Sks vastu Normandias, NSVL pidi liitlasi toetama pealetungiga idast, NSVL võttis kohustuse peale Sks alistamist Jaapanile kuulutada sõda, USA ja suurbrit tunnustasid NSVL 1941. A piirides, kuna tahtsid temaga hästi läbi saada(baltimaad sattusid taas NSVL võimu alla) · Jalta konverents 1945 vebstalin, roosevelt, churchill. Kooskõlastati sks purustamine,

Ajalugu

3

doc

Maailma liikumine uue sõja(2.maailmasõja) poole

3) saksamaa sai Nõukogude liidult sõjapidamiseks vajalikke kaupu 4) NSVL võitis aega saksamaale kallaletungi ettevalmistamiseks, samal ajal kui sksamaa nürgestas end võideldes sõjarindel 5) Stallin sai mängida hiljem Eeuroopa "päästjat" fasismist, mis tegelikkuses tähendas nendes riikides sotsialistlikke revolutsioonide läbiviimist ja muutmist Moskvast sõltuvateks. Võrdle Müncheni sobingut MRP-ga? Müncheni sobing MRP Avalik konverents Salapakt Osapooled:GER, ENG, ITA, FRA GER, RUS Lepiti kokku suurriikide vahel, väikeriigid jäeti Lepiti kokku suurriikide vahel, väikeriigid jäeti arutluse alt välja arutluse alt välja Järelikult 1939. olid Versailles rahulepingu sätted muutunud tühisteks, mida keegi enam tõsiselt ei võtnud nt:

Ajalugu

13

docx

Arutlus - Versailles' süsteem kui lüüasaanute karistamine

aladelt üle 65k inimese. 6 Leningradi blokaad ­ Leningradi piiramine Saksa sõjaväe poolt. 8.09.1941 ­ 27.01.1944. See oli II MS üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga ligi miljon inimest. Atlandi harta ­ oli 1941. aastal sõjalaeva pardal Atlandi ookeanil USA presidendi Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Teherani konverents ­ 1943, NSVL-Stalin, SB-Churchill, USA-Roosevelt; Churchill ja Roosevelt andsid Stanilile vabad käed NSVL laiendamiseks läände. (Sel konverentsil nõuti Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning lepiti kokku edasises sõjapidamises. NSVL lubas pärast sõja lõppu Euroopas alustada sõjategevust Jaapani vastu.) ÜRO idee. Jalta konverents ­ 1945, Samad mehed, kes Teheraniski. Seal määrati kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg. Arutatakse sõjajärgset maailmakorda. Eestil kadus ära

Ajalugu

Kommentaarid (1)