Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kontrolltööüksused esimene 2012 a. (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Kontrolltööüksused esimene 2012 a #1 Kontrolltööüksused esimene 2012 a #2 Kontrolltööüksused esimene 2012 a #3 Kontrolltööüksused esimene 2012 a #4 Kontrolltööüksused esimene 2012 a #5 Kontrolltööüksused esimene 2012 a #6 Kontrolltööüksused esimene 2012 a #7 Kontrolltööüksused esimene 2012 a #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Aleksandra Rõbina Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
69
doc

Zooloogia eksam 2012 konspekt

- kombitsaid 5- - mood. 9 Koloonia - 1-1,5 cm - ujupõis k. ül MIS MUUDAB ERILISEKS PUTKLOOMAD? 8 5 TAKSONOOMIA Lophotrochozoa PH lameussid ­ platyhelminthes CL ripsussid ­ turbellaria O umbeliselaadsed - acoelomorpha CL imiussid ­ trematoda CL ainupõlvsed ­ monogenea CL paelussid ­ cestoda PH ripskõhtsed ­ gastrotricha PH lõugsuud ­ gnathostomulida PH keriloomad ­ rotifera PH pisilõugloomad ­ micrognathozoa PH rattakandjad ­ cycliophora PH kummarloomad ­ entroprocta PH sammalloomad ­ ectoprocta PH käsijalgsed ­ brachiopoda PH pärgussid ­ phoronida PH kärssussid ­ nemertea PH limused ­ mollusca

Zooloogia
thumbnail
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM ­ kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP ­ erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ­ ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka

Bioloogia
thumbnail
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed ­bakter, kingloom või ka hulkraksed ­ imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma lii

Bioloogia
thumbnail
33
doc

Vee Zooloogia

kammi- taolisi sõudeplaadikesi. Kombitsaid ainult kaks, harva puuduvad. Kombitsail on kleeprakud kleepniitidega. Iseseisvalt tekkinud algeline kahekülgne sümmeetria. Kiirloomade näited: Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris, meririst (Aurelia aurita), Mnemiopsis leidyi, kammloom Cydippe. Loeng: alamad ussid 18. Lameusside (Platyhelminthes) klassid, nende eluviis, näiteid Hõimkond lameussid (Plathelminthes) Klass ripsussid (Turbellaria) Klass ainupõlvsed (Monogenea) Klass imiussid e. kahepõlvsed (Trematoda, Digenea) Klass paelussid (Cestoda) Eluviis: 1.) ripsussid: Meres ja magevees, harva mullas. Väikesed või õhukesed. Kulgevad libisedes, harvem ujudes või roomates. Regeneratsioon. Enamasti röövloomad. Näited: Bipalium kewense, Temnocephalidae (vähkidel nugiv sugukond), Convolutriloba longifissura 2.) ainupõlvsed: Parasiidid, peamiselt kaladel, eriti nonde lõpustel. Hermafrodiidid. Ripsmeline vastne. Peremeeste vahetust pole.

Vee elustik
thumbnail
19
doc

Erizooloogia Lühikonspekt

Klass: Päriskäsnad (Demospongiae) Alamriik Pärishulkraksed (Eumetazoa) 2. Hõimkond Ainuõõssed (Cnidaria) 2.1. Klass: Hüdraloomad (Hydrozoa) 2.2. Klass: Karikloomad (Scyphozoa) 2.3. Klass: Õisloomad (Actinozoa) 3. Hõimkond: Kammloomad (Ctenophora) DIVISIO : Bilateria ( Triplastica ) - kahekülgsed (kolmelehtsed ) SUBDIVISO: Protostomia ­ esmassuused 4. Hõimkond: Lameussid (Plathelmintes) 4.1. Klass: Ripsussid e. turbellaarid (Turbellaria) 4.2. Klass: Imiussid ehk trematoodid (Trematoda) 4.3. Klass: Paelussid (Cestodes) 5. Hõimkond: Keriloomad ehk rotifeerid (Rotifera) 6. Hõimkond: Kärssussid ehk nemertiinid (Nemertea) 7. Hõimkond: Limused ehk molluskid (Mollusca) 7.1. Klass: Vagellimused ehk kõhurennised (Solenogastres) 7.2. Klass: Soomuslimused (Polyplacophora) 7.3. Klass: Karbid ehk liistaklõpusesed (Bivalvia) 7.4. Klass: Lasnjalgsed (Scaphopoda) 7.5. Klass: Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) 7

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
29
doc

Eesti loomastik. Selgrootud

Eesti loomastik. Selgrootud Koostanud Mati Martin Sissejuhatus Selgrootute hulka kuulub enamik loomaliikidest. Nende mõõtmed ja välimus varieerub suurtes piirides, mis võimaldab neil asustada väga mitmesuguseid elupaiku. Selgrootud on võimelised elama väga ekstreemsetes tingimustes. Eesti tingimustes võivad mõned liigid tegutseda sulade ajal isegi lumel, seega väga madalatel temperatuuridel, vaatamata sellele, et nad kõik on kõigusoojased. See tähendab, et nad ei saa oma kehatemperatuuri reguleerida ja see on enamasti võrdne keskkonna temperatuuriga. Järgnevalt saamegi ülevaate sellest väga huvitavast loomarühmast Eestis. Järgnev tekst on väga konspektiivne, sest aine maht ei võimalda detailidesse süvemenist ning annab esimese ülevaate peamiselt erinevatest selgrootute rühmadest. Huvi korral on võimalik lisakirjanduse abil ka detailidesse süveneda. Jääaeg ja selle mõju Eesti pinnavormidele. Eesti ala ei ole pidevalt olnud selline nagu me praegu seda n�

Loodus
thumbnail
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

selgmine ja kõhtmine ning kaks külgpinda. Keha eesotsas on pea, kus on meeleelundid, kesknärvisüs ja ka suu (heureka!). Pea teke ja bilateraalsüm on evolutsioonis eeltingimus suunatud liikumisvõime tekkimisele. Bil-süm loomad on aktiivsed (tänu peas asuvatele meeleelunditele). 17. Sammsümmeetria e metameeria. Kehaosad korduvad keha pikitelje suunas. Esineb pea kõikidel loomadel. Näiteks käsnad, ussid jne 18. Hõimkond lameussid, kl: ripsussid, ainupõlvsed, imiussid e. kahepõlvsed, paelussid Ripsussid- meres, magevees, harva mullas. Väikesed või õhukesed, kehapind ripsmelise limanahaga. Kulgevad libisedes, harvem ujudes või roomates. Regeneratsioon. Enamasti röövloomad. Suu asub kõhupoolel, pärakut pole, hermafrodiitne suguelundkond Ainupõlvsed ­ parasiidid, peamiselt kaladel, eriti nende lõpustel. Lame keha, tagaotsas kinnitusketas, ees iminapad, kõhtmine suu, hermafrodiidid, ripsmeline vastne, peremeeste vahetust pole. Kahepõlvsed e

Vee elustik
thumbnail
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist

Eesti elustik ja elukooslused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun