Nad arvavad, et kõik sündmused on teatud tingimustega üheselt määratletud. Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. 2. Jäiga determinismi kriitika. 1) Kui pooldada jäika determinismi, kaoks moraali mõte. Nimelt on näiteks kurjategija teod selle järgi paratamatud ja ette määratud, kuid mille eest seda inimest karistada, kui ta ongi programmeeritud kuritegu sooritama. Samamoodi pole mõtet ka inimese kiitmisel. 2) nn Buridani eesli näide jäiga determinismi seisukohalt peaks eesel kahe identse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suuda valida, kummast kuhjast süüa. 3. Freud kui jäik determinist. S. Freud pooldas jäiga determinismi seisukohti
1. Kuidas põhjendab jäik determinism, et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust? Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates isegi, kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami jne poolt. Tuleb välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikul on alati põhjus. 2. Jäiga determinismi kriitika. *Kui pooldada jäika d, siis kaoks moraalimõte. Nimelt on kurjategija teod selle järgi paratamatud ja ette ära määratud. Kuid mille eest seda in karistada, kui ta ongi programmeeritud kuritegusid tegema. Samamoodi pole mõtet in kiita. *Nn Buridani eesli näide Jäiga d kohaselt peaks eesel kahe täpselt samasuguse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suudaks valida, kummast kuhjast süüa. 3. Freud kui jäik determinist. Freud pooldas jäika determinismi
määratud, sest ma oleksin võinud teha ka teistsuguse valiku. 2) Kui tahtevabadust poleks, siis ei saaks meil olla ka mingit moraali (südametunnistust, kohusetunnet, vastutustunnet). Kui kedagi kiidetakse või laidetakse, siis eeldatakse, et inimesel oli võimalus käituda ka teisiti, aga ta tegi ise just niisuguse valiku. 3) Inimene ei oleks saanud pattu langeda, kui tal ei oleks olnud tahtevabadust järelikult on tahtevabadust Jumala poolt loodud. Jäik determinism Indeterminism 1) Determinism kitsas tähenduses on 1) Determinism kitsamas tähenduses on õige, konkreetsele tingimusele järgneb vale, konkreetne sündmus 2) Iga sündmus on teahtud tingimustega 2) Osa sündmusi on teatud tingimustega üheselt määratud üheselt määratud, osa aga mitte,
kiusatuseks ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed. Aga kas me üldse oleme kunagi oma tahtmiste isandad, st suutelised määrama oma tahtmisi? Kas pole mitte nii, et meid on kujundanud keskkond, kasvatus ja haridus - ühesõnaga, mitte meie ise? Kui eeldada, et niisama ei teki midagi, et kõigel on oma põhjus, siis kas pole ka meie tahtmistel alati põhjus? Siin tekibki determinismi dilemma ehk tahtevabaduse probleem. Tänapäeval eristatakse vabadust ja tahtevabadust. Vabadus on võimalus käituda vastavalt oma tahtele. Vabadus on aga sõltumatus oma kirgedest, vabadus teeb ilusaks, rikkaks, austatuks. Vabadus seisneb esmajoones inimese võimes püstitada enesele moraalinõudeid. Tahtevabadus on võimalus valida oma tahtmiste vahel. Determinism väidab, et kui meil on mingite konkreetsete tingimuste hulk, siis peab neile järgnema ka konkreetne sündmus. Aga kas
Arusaama, et igal sündmusel on põhjus nimetatakse determinismiks (ld determinare´piire kindlaks määrama´). Selline on avar arusaam determinismist, mis ei ole sugugi ühemõtteline. Determinism kitsamas tähenduses on sündmus, mis on teatud tingimustega üheselt määratud. Determinism väidab, et põhimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Tahtevabaduse probleem sõnastatakse sageli ka vastandina. Siit tulenebki uusaegne pinge vabaduse küsimuses: kas determinism või vaba tahe. Selle probleemi lahendamises on välja kujunenud kolm arusaama. Kolm tahtevabaduse seisukohta (Indrek Meos, 1998) Seisukohad Jäik determinism Indeterminism Nõrk determinism 1. Determinism on Tunnustab Ei tunnusta Tunnustab tõene 2. Tahtevabadus on Tunnustab Ei tunnusta Tunnustab võimatu 3
vastavaid valikuid ja otsuseid. Igal sündmusel on põhjus ja just tänu sellele teab inimene, et alati pole võimalik käituda nii nagu tundub õige. Mõtlematud teod võivad tuua kaasa ka suuri tagajärgi. Sellepärast sobibki siia vanasõna: ,, Enne mõtle, siis ütle " sama kehtib ka tegudega ,, Ühekesa korda mõõda ükskord lõika. " Pierre Laplace'i veendumus kinnitab, et igal sündmusel on põhjus, mida nimetatakse determinismiks. Jäik determinism välistab tahtevabaduse ja ka vabaduse iseenda, selle alusel võib väita, et vabadus on illusioon. Indeterminism eitab determinismi ning pooldab arusaama, et kõik sündmused pole inimese- väliste tingimustega üheselt määratud. Erinevalt jäigast determinismist ja indeterminismist ei poolda nõrk determinism arusaam, et vabadus eeldab tahtevabadust. Nõrga determinismi seisukohalt on determinismi dilemma üldse pseudoprobleem, sest dilemmat polegi.
sihipäraselt tegutseda. 43.Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? Tõe korrespondentsiteooria- tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele. N-lumi on valge. 44.Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? Kui ma räägin mõnele inimesele teise inimese saladuse välja, siis ma räägin nendele tõtt, aga samas olen ebaaus selle suhtes, kes mulle saladuse avaldas. 45.Mida tähendab determinism avaramas tähenduses? Igal sündmusel oma põhjus 46.Mida tähendab determinism kitsamas tähenduses? Iga sündmus on tingimustega täpselt määratletud. 47.Mida ütleb jäik determinism? Jäik determinism on äärmuslik arusaam, et tahtevabadust ei ole ning seetõttu pole inimene ka vaba. 48.Mida väidab indeterminism? Indeterminism pooldab arusaama, et mitte kõik sündmused pole inimese-väliste tingimustega üheselt määratud. 49.Mida väidab nõrk determinism?
Igal ühel on välja kujunenud väärtushinnangud, mille alusel tehakse vastavaid valikuid ja otsuseid. Alati pole võimalik käituda vastavalt tahtele, see paneb küsitavuse alla kogu tahtevabaduse teooria. Igal sündmusel on põhjus ja just tänu sellele teab inimene, et alati pole võimalik käituda nii nagu tundub õige. Kuna igal inimesel on erinev maailmavaade on varieeruvad ka tahtmised. Paljudel inimestel on nõrk psüühika, mis võib teha nad ühiskonnale ohtlikuks. Mõtlematud teod toovad tihti ka ootamatuid tagajärgi. Sellest tuleneb ka ütlus: ,,enne mõtle, siis ütle," sama kehtib ka tegude kohta. Vabadus pole illusioon, kuid tihti pole see kõigile kättesaadaval. Pierre Laplace´i veendumus kinnitab, et igal sündmusel on põhjus, mida nimetatakse determinismiks. Jäik determinism välistab tahtevabaduse ja ka vabaduse iseenda, selle alusel võib
Kõik kommentaarid