10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Polineisha
Õppematerjali autor
Vh TK KrK PK B KK 70,0´(-1,5´)C=+9,0´ A V Vlg Vh E Koha määramine kahe rõhtnurga järgi Kolme orientiiri vahelise kahe nurga mõõtmisel saadakse laeva asukoht nendele nurkadele vastava kahe ringi ristumiskohas. Selle meetodi suurim eelis on see, et nurkade mõõtmise täpsus sekstandiga ulatub kuni ühe nurga minutini, mis pole kuidagi võrreldav kompassi täpsusega. Kahe rõhtnurga järgi määratakse laeva asukoht tavaliselt juhul kui on nõutav suur täpsus ja leidub küllalt tugipunkte
Selleks et kompass laeva õõtsumisel säilitaks rõhtasendi, kasutatakse kardaanriputust. Kompassikatelt hoiab üleval kompassijalg, kuhu on paigutatud rist-, põik- ja püstmagnetid, mida kasutatakse deviatsiooni kompenseerimiseks. Kui laevas on kaks magnetkompassi, nimetatakse ülemisel (kapteni-)sillal asuvat kompassi peakompassiks, roolikambris asuvat aga roolikompassiks. 7.Laeva magnetväli. Kompassi meridiaan. Kompassikurss. Deviatsioon. Deviatsiooni määramine. Deviatsiooni tabel. Kompassiõiend. Kursside õiendamine Maa mag netväljas laevakorpuse piki, põiki ja püsttalad magneetivad ja laeval tekib oma magnetväli, mis hakkab mõjutama magnetkompassi näitusid. Laeva magnetvälja mõju mangetkompassile tekitab deviatsiooni. Deviatsiooni on osaliselt võimalik kompenseerida komassijalga paigutavate magnetitega. Kompenseerimata magnetvälja elemendid tekitavad jääkdeviatsiooni.
Selleks et kompass laeva õõtsumisel säilitaks rõhtasendi, kasutatakse kardaanriputust. Kompassikatelt hoiab üleval kompassijalg, kuhu on paigutatud rist-, põik- ja püstmagnetid, mida kasutatakse deviatsiooni kompenseerimiseks. Kui laevas on kaks magnetkompassi, nimetatakse ülemisel (kapteni-)sillal asuvat kompassi peakompassiks, roolikambris asuvat aga roolikompassiks. 7.Laeva magnetväli. Kompassi meridiaan. Kompassikurss. Deviatsioon. Deviatsiooni määramine. Deviatsiooni tabel. Kompassiõiend. Kursside õiendamine Maa mag netväljas laevakorpuse piki, põiki ja püsttalad magneetivad ja laeval tekib oma magnetväli, mis hakkab mõjutama magnetkompassi näitusid. Laeva magnetvälja mõju mangetkompassile tekitab deviatsiooni. Deviatsiooni on osaliselt võimalik kompenseerida komassijalga paigutavate magnetitega. Kompenseerimata magnetvälja elemendid tekitavad jääkdeviatsiooni.
Selleks et kompass laeva õõtsumisel säilitaks rõhtasendi, kasutatakse kardaanriputust. Kompassikatelt hoiab üleval kompassijalg, kuhu on paigutatud rist-, põik- ja püstmagnetid, mida kasutatakse deviatsiooni kompenseerimiseks. Kui laevas on kaks magnetkompassi, nimetatakse ülemisel (kapteni-)sillal asuvat kompassi peakompassiks, roolikambris asuvat aga roolikompassiks. 7.Laeva magnetväli. Kompassi meridiaan. Kompassikurss. Deviatsioon. Deviatsiooni määramine. Deviatsiooni tabel. Kompassiõiend. Kursside õiendamine Maa mag netväljas laevakorpuse piki, põiki ja püsttalad magneetivad ja laeval tekib oma magnetväli, mis hakkab mõjutama magnetkompassi näitusid. Laeva magnetvälja mõju mangetkompassile tekitab deviatsiooni. Deviatsiooni on osaliselt võimalik kompenseerida komassijalga paigutavate magnetitega. Kompenseerimata magnetvälja elemendid tekitavad jääkdeviatsiooni.
TK MK = KK KK TK Kompassiroos TÄHT näitab suunda Põhjanaelale, mis asub geograafilise asukoha kohal VÄLIMINE RING orienteeritud tõelise põhja suhes SISEMINE RING orienteeritud magneetilise põhja suhtes KESKEL variatsiooni suurus antud kohas (sulgudes märgitud aastal) AASTANE MUUTUS näitab variatsiooni muutumist aastas antud kompassiroosi suhtes Kiiruse ja kauguse ühikud merel, läbitud tee määramine, logid Pikkusühikuna kasutatakse merel meremiili üks meremiil võrdub Maa meridiaani ühe kaareminuti (laiuseminuti) pikkusega. Tähistatakse 1 M; 1 nm; 1´ Meresõidu kiirusühik on sõlm, mis tähendab kiirust 1 meremiil tunnis. Laeva poolt läbitud tee ja laeva kiiruse mõõtmiseks kasutatavaid riistu nimetatakse logideks. Mainitud logid mõõdavad laeva kiirust vee suhtes. Meresõidus on kasutusel olnud mitmesuguseid logisid: - käsilogi
KK TK Kompassiroos TÄHT näitab suunda Põhjanaelale, mis asub geograafilise asukoha kohal VÄLIMINE RING orienteeritud tõelise põhja suhes SISEMINE RING orienteeritud magneetilise põhja suhtes KESKEL variatsiooni suurus antud kohas (sulgudes märgitud aastal) AASTANE MUUTUS näitab variatsiooni muutumist aastas antud kompassiroosi suhtes Kiiruse ja kauguse ühikud merel, läbitud tee määramine, logid Pikkusühikuna kasutatakse merel meremiili üks meremiil võrdub Maa meridiaani ühe kaareminuti (laiuseminuti) pikkusega. Tähistatakse 1 M; 1 nm; 1´ Meresõidu kiirusühik on sõlm, mis tähendab kiirust 1 meremiil tunnis. Laeva poolt läbitud tee ja laeva kiiruse mõõtmiseks kasutatavaid riistu nimetatakse logideks. Mainitud logid mõõdavad laeva kiirust vee suhtes. Meresõidus on kasutusel olnud mitmesuguseid logisid: - käsilogi - mehaaniline logi
- Ls1= 35°34´ N - Ps1= 007°12´ W Ls1= 23°47´2 S Ps1= 165°12´7 W LsV=20°49´ S PsV=010°35´ E +LsV= 12°21´7 S +PsV= 101°53´3 W Ls2= 36°08´9 S Ps2= 267°06´0 W 2 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 3. Laeva kiiruse ja läbitud vahemaa määramine. Logiõiend. Laeva poolt läbitud tee ja laeva kiiruse mõõtmiseks kasutatakse logi. Meresõidus kasutatakse: käsilogi, sektorlogi, mehaaniline logi, hüdrodünaamiline logi, elektromehaaniline logi, elektromagnetiline logi, induktsioonlogi ja dopplerlogi. Sektor-, mehaaniline- ja elektromehaaniline logi mõõdavad laeva poolt läbitud teed, ülejäänud aga kiirust. Nagu iga teine mõõteriist, nii ka logid näitavad kiirust või läbitud teed teatud veaga, mida nim
Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Plaani ja kaardi saamiseks on tarvis 1. rajada geodeetiline põhivõrk 2. siduda mõõdistamisvõrk geodeetilise põhivõrguga ja teostada mõõtmised. Geodeesia on rakendusteadus- on seoses astronoomiaga, füüsikaga, geofüüsikaga, matemaatika, kartograafia, geograafia ja arvutustehnikaga. Jaguneb: kõrgem geodeesia: maa kuju ja suuruse määramine, geodeetiliste põhivõrkude rajamine, maakoore liikumiste uurimine. insenerigeodeesia: geodeetilised mõõtmised, mida tehakse lähteandmete saamiseks (ehitiste püstitamiseks, ehitiste jälgimiseks ehituse ajal ja peale valmimist), kommunikatsioonide mõõtmised. topograafia: maapinna väiksemate osade kaardistamine, mõõdistamisvõrgu rajamine, situatsiooni ja reljeefi mõõdistamine ja plaani koostamine. (Kasut. maapealset ja aerofotogeodeetilist mõõdistamist).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid