....................................
....................................
....................................
....................................
....................................
....................................
KONTROLLTÖÖ
Tallinn,
06.04.20101, nr II-K1A
Kontrolltöö
aines "Avalik õigus" II osa "Haldusõigus"
(õpperühmad FS090 ja KS090)
Lähteülesanne:
Kontrolltöö eesmärk on anda üliõpilasele tagasisidet aine II osa
"Haldusõigus" omandatud teadmiste ja oskuste osas ning
hinnata üliõpilase valmisolekut jätkata aine omandamist.
Kontrolltöö hõlmab haldusõiguse põhimõisteid (tundmine,
kasutamine ja seostamine teiste mõistetega) ning instituute
(eesmärk, regulatsioon ja menetlus). Hinnatakse, kuidas kontrolltöö
kui tervik tõendab üliõpilase poolt õppeaine vastavate väljundite
omandamist teadmise ja seostamise tasemel. Küsimustele vastamisel ja
kaasuse lahendamisel tutvu tähelepanelikult küsimusega ning vasta
täpselt küsimusele. Võrreldavate ja ausate tulemuste tagamiseks on
igasugune koostöö ja abistamine keelatud. Kontrolltöö
küsimustele vastamisel ei ole materjalide kasutamine lubatud. Teiselt üliõpilaselt nõu küsimine või teisele üliõpilasele nõu
andmine, kontrolltööde või muude materjalide vahetamine või muu
abistamine on keelatud ning keelu rikkumise või põhjendatud kahtluse korral kõrvaldatakse üliõpilased kontrolltöölt. Kui
on küsimusi, siis peab ta küsima kontrolltööd korraldava isiku
käest.
füüsiline isik Toomas Hendrik Ilves.") Asutuse käsutajad on seotud asutusega kas teenistusse võtmise otsusega või töölepinguga. Seega saame öelda, et asutuste käsutajad on selle teenistujad (ametnikud ja töötajad) või töötajad olenevalt sellest, kas tegu on ametiasutusega või hallatava asutusega ja kas ametiasutuses teenistuskohuseid täitev isik on avaliku võimu pädevusega või mitte. Täpsemalt vt vasakul menüüs Ametiasutused ja hallatavad asutused; Ametnikud ja avalik võim. Ametiasutustes on teenistuses ametnikud ja töötajad, ametiasutuste hallatavates asutustes on asutuse käsutajaks reeglina töötajad. Töötamine ametiasutustes hõlmab eelkõige järgmised tegevused: raamatupidamine; personalitöö; asjaajamistöö; hankespetsialistide tegevus; haldustöötajate tegevus; infotehnoloogide tegevus; muud avaliku võimu teostamist toetavad tööd. Asutus on ka sisemiselt määratletud kindla struktuuri ja hierarhiaga institutsioon. Vastavalt
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Sissejuhatus haldusõigusesse I Avalik haldus Avaliku halduse formaalse ja materiaalse eristuse aluseks on võimude lahususe põhimõte. Traditsiooniliselt eristatakse: 1. funktsionaalne võimude lahusus – riigi tegevuse jaotamine erinevateks funktsioonideks: eksekutiivfunktsioon ehk täidesaatev ehk haldustegevus, õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon, legislatiivfunktsioon ehk õigusloome ehk seadusandlik tegevus; 2. organisatsiooniline võimude lahusus – riigivõimu (ehk eelnimetatud kolme ülesande)
kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. o Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. o Õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. o Üksuste piire ei tohi muuta vastavate omavalitsuste arvamust ära kuulamata. o On õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi. Eesmärk: o Eesti territooriumil pika ajaloolise traditsiooniga (keskaegsed linnad); o Subsidiaarsuse põhimõte: otsustamine nii kodanikulähedaselt kui võimalik, meetmed on õigustatud regiooni või kohaliku tasandi võimalusi arvestades; o Kodanike motivatsioon ise kohalikku elu korraldada, kogukonda kujundada. Kohalik demokraatia, mis tagab ka aktiivse osaluse;
Haldusõigus 29.01.2020 huvitav loeng Helen Kranich • Aine tutvustus • Kodutööd • Eksam • … Loeng, seminar, kollokvium Loengu algus – üliõpilased tutvustavad teemakohast kohtulahendit Loengu jätk – õppejõu jutt + teie head täiendused küsimuste esitamise ja oma mõtete jagamisega Loengu- ja lugemismaterjalid on moodles kättesaadavad Loengute teemad • Haldusõiguse mõiste ja ajalooline areng. EL haldusõigus • Haldusõiguse üld- ja eriosa. Haldusõiguse põhimõtted. • Haldusõiguse põhimõtted jätk. • Kaalutlusõigus. Määratlemata õigusmõisted. • Halduskorraldus: erinevad haldusekandjad, haldusorgan. • Halduse organisatsioonilised süsteemid. Haldusülesannete delegeerimine (halduskoostöö). • Haldustegevusvormid: haldusakt, määrus, haldusleping, toiming. • Haldusmenetlus I: menetlustähtajad, menetlusosalised, taotlus. Märgukiri, selgitustaotlus,
Muistsel ajal õigused. Anti edasi vanematelt noorematele. Samastumine tänapäevaga. Kihistumine ja valitsev grupp hakkas reegleid kehtestama. Tekkis riik. Riigi tunnused: o Avalik võim ülemvõim inimeste ja territooriumi üle, see on võim ilma piiranguteta teatud viisil käituda. (Erinevad võimuinstitutsioonid, struktuurid, kes ohjavad rahvast) nt politsei, luureorganid, vanglad, kaitsevägi o Territoorium piir (mere- ja maismaa). Eestil on Venemaaga pigem majanduspiir, kuna siiani kindlat kokkulepet pole. Merepiir kaldast 200 meremiili on riigi majandusvöönd (selle sees on
Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima
Konspekti autor ei vastuta konspektis leiduvate vigade ning ebakõladega võrreldes lektori poolt räägituga. 40 loengut Hinne koosneb: Haldusõigusese eksam 2 teoreetilist küsimust Haldusprotsessiõigus eksam 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded
tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majandulikult nõrgema poole huvide kaitseks 4. Töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus 5.Töösuhete stabiilsuse põhimõte. 6. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. 7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. 8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale) 9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. 2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud
Kõik kommentaarid