Kontrolltöö A aatomiehitus

Püüa, Sander

Kontrolltöö A aatomiehitus (1)

Keskkool - Keemia - Keemia

3 KEHV

Esitatud küsimused

Missugused keemilised elemendid loetelust moodustavad ühendid E2O7 ja HEO4?
Millinesed võiks olla valemid?

Lõik failist

KONTROLLTÖÖ. A
AATOMIEHITUS.

Prootonid on elektronidest umbes 2000 korda suuremad , seega ei ole elektronide osa aatomi massist eriti suur. Aatomis on ka laenguta osakesed neutronid, mis asuvad aatomi tuumas . Nende mass on ligikaudu võrdne prootonite massiga. Seega on aatomi mass koondunud tuuma .

Aatomi valentsi saab leida väliskihi paardumata elektronide järgi(mille järgi?)

B alarühma elemente nimetatakse siirdemetallideks metallideks ja ka d elementideks.

Leelismetallid kuuluvad IA Rühma.

Ühel orbitaalil võib olla 2 elektroni, kui on täidetud tingimus, et magnetväljad on vastassuunalised.

P-elemendid asuvad perioodilisustabelis III kuni VIII A rühmades.

Missugused keemilised elemendid loetelust moodustavad ühendid E2O7 ja HEO4?(Se, C, N, Mg, Br, V, Mn, Cr) BR, E ehk elemendi oksüdatsiooniaste on 7(miks?) ***!!!!!#¤%#

Latanoide ja aktinoide nimetatakse f elementideks.Neil on sarnase omadused, kuna neil täidetakse viimasena väljaspoolt lugedes kolmas kiht.

VII alarühma kõige aktiivsemaks elemendiks on At #¤%& !!! ja kõige vähem aktiivsemaks elemendiks on F , sest aktiivsus suureneb liikudes rühmas ülevalt alla.

Kui võrrelda broomi ja arseeni , siis Br on mittemetallilisem, kui As, sest metallilisuse omadused suurenevad perioodilisusetabelis liikudes paremalt vasakule ja Broom asub paremal kui Arseen .

d-orbitaalid tulevad kasutusele III. kihil , kui elektrone on sellel kihil üle viie.

1s orbitaali elektron on (suurema/väiksema) energiaga kui 3s orbitaali elektron ning mõõtmetelt on (suurem/väiksem)

Koosta plii tüüpiliste oksiidide valemid PbO2
Kas element plii võib moodustada hapet ja/või alust ning milline(sed) võiks olla valem(id)?nii alust - Pb(OH)2 kui hapet.H2PbO3

Uuri graafikuid ja täida lüngad
Graafikul nr 7 on kujutatud 3.rühma elementide aatomiraadiuste muutust. Samas rühmas ülevalt alla aatomiraadiused suurenevad sest elektronkihtide arv suureneb(kasvab).Seetõttu tuuma ja väliskihi elektronide vaheline kaugus suurem, nende vaheline vastastikmõju nõrgeneb ning väliskihi elektrone on kergem loovutada.

Antud on järgmine elektronvalem :
.....5s ruudus 4d astmes kümme 5p kuubis
Leia element ja vasta element Sb
a) kui aatom loovutab kõik väliskihi elektronid, on oksüdatsiooniaste+5
b) Oksiidi valem Sb2O5
c) Kui aatom loovutav ainult p-alakihi elektronid on oksüdatsiooniaste-3
d)Oksiidi valemSb2O3
e)kui aatom liidab puuduvad p elektronid, siis oksüdatsiooniaste on-3.
f) Vesinikuühendi valem on SbH3

Leia 5.perioodi element, mis ei liida ega loovita elektrone Xe. Kirjuta talle lähima aniooni I-1 ja katiooni Cs+1valemid.

Koosta a) ARSEENI ja b) KAALIUMI
1) Elektronskeem
2) Elektronvalem
3) Ruutskeem(viimase kihi kohta)
4) Määra valents põhiolekus
5) Määra valents ergastunult
6)Koosta nende elementide maksimaalsele oksüdatsiooniastmele vastavate oksiidide valemid ja minimaalsele oksüdatsiooniastmele vastavad vesinikuühendid

a) 1) As+33 |2)8)18)5) 2) 1s22s22p63s23p64s23d104p3 3)

4) valents põhiolekus 3 5) valents ergastatud olekus 5 6) As2O 5 7) AsH3

b) 1.) K+19|2)8)8)1) 2.) 1s22s22p63s23p64s1 3)

4.) valents põhiolekus 1 5.) ergastatud olekus 1 6.) K2O 7.) KH

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

86 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sander Püüa Õppematerjali autor

Keemia kontrolltöö vastused

aatom kontrolltöö

Sarnased õppematerjalid

ppt

Keemia- perioodilisustabeli töö

elektronvalem, ruutskeem, s-alakiht, p-alakiht, d- alakiht, s-orbitaal, p-orbitaal, d-orbitaal, paardunud elektron, paardumata elektron, aatomi põhiolek, elektronegatiivsus, metall, mittemetall, metallilisus, redutseerija, oksüdeerija, oksüdeerumine, redutseerumine, katioon, anioon, siirdemetall, leelismetall, leelismuldmetall, halogeen, väärisgaas, hüdriid, s-elemendid, p-elemendid, d-elemendid, f- elemendid, oktetireegel, max o.a, min o.a Küsimused 1. Miks on aatom tervikuna neutraalne, kuidas tekivad erinimelised ioonid, millised on nende osakeste raadiused võrreldes üksteisega? PÕHJENDA! 2. Millised on s-, p-, d-, ja f-elemendid ja nende väliselektronkihte iseloomustavad valemid? 3. Miks on siirdemetallide oksüdatsiooniaste enamasti kaks? 4. Miks väärisgaasid ei reageeri hästi teiste ainetega? 5. Kuidas saab arvutada elemendi positiivset ja negatiivset oksüdatsiooniastet? Näide! 6

Keemia

docx

AATOMIEHITUS, OMADUSED

2) viimane alatase määrab, kas tegemist on s-, p-, d- või f-elemendiga 3) s- ja p-elementidel määrab väliskihi elektronide arv rühma numbri 4) d-elementidel määrab rühma numbri vliskihi elektronide ja eelviimase kihi d- elektronide arvu summa välja arvatud kui viimane d-alakiht on täielikult täitunud (10 elektroni): tuumalaeng Z – aatomi prootonite arv efektiivne tuumalaeng Zef – määrab, kui tugevasti aatom hoiab kinni väliskihi elektrone / see osa tuumalaengust, mis mõjutab väliskihi elektrone Zef = Z –  kogu tuumalaeng, varjestusefekt aatomiraadius r raadius suureneb ülevalt alla sest elektronkihtide arv suureneb; vasakult paremale väheneb, sest tuumalaeng suureneb (elektrone tõmmatakse rohkem tuuma lähedale) rühmas muutused kõige järsemad leelismetallidel, halogeenidel väiksem muutus. metallide

Füüsika

odt

Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66

Kontrolltöö: Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66 Prooton positiivse laenguga aatomi osake; Neutron laenguta aatomi osake; Elektron negatiivse laenguga, paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka massiarvu poolest; Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik.

Keemia

doc

Üldine keemia

3. Elementide sümbolid Elementidele antakse ka kindel keemiline sümbol, aatomiraadiuse ja metallilisuse kasv mis põhineb elemendi ladinakeelsel nimetusel. Keemilised sümbolid võimaldavad keemikute suhtlemist hoolimata keelte erinevustest. 4. Igapäevaelust tuntud ainete keemilised valemid ja kasutusotstarve 5. Tänapäevase aatomimudeli kujunemine (elektronpilv, orbitaalid) Thomson aatom on "positiivse elektri meri", millesse on korrapäraselt paigutatud elektronid: "rosinapuding". Rutherford aatomi kese on tuum, mille ümber tiirlevad elektronid (justkui planeedid Päikese ümber): "planetaarne mudel". Bohr elektronid jaotuvad energiatasemete järgi kihtidesse (tiirlevad kindlatel orbitaalidel) Tänapäeval tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev

Keemia

doc

AATOMI EHITUS

KT KEEMIAST TEEMA: AATOMI EHITUS Õpilase ees-ja perekonnanimi: Klass: 10 P Kuupäev: 11.10.2014 I rida 1. Kirjutage Iriidiumi aatomi elektronvalem, ruutskeem, elektronskeem ja vastake Küsimustele. Elektronvalem: Elektronvalem:1 s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 4p6 5s2 4d10 5p5 4f14 4g18 Elektronskeem: Z=(Ir)=77 2)8 ) 8) 50) 7)2 ) Mitu elektronkihti on Iriidiumi aatomis: 6 A. Mitu alakihti on Iriidiumi aatomis: 4 B. Mitu elektronpaari on Iriidiumi aatomis: 3 C. Mitu paardumata elektroni on Iriidiumi aatomis:1 D. Mitu väliskihielektroni on Iriidiumi aatomis:8 E. Mitu p-elektroni on Iriidiumi aatomis:3 F. Mitu d-orbitaali on Iriidiumi aatomis: 3 2. Selgita mõisted: 1. Ergastatud seisund Ergastunud seisundis on aatomil energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia). Ergastatud olekus süsteemist saab energiat "ära võtta" ilma süsteemi lõhkumata või

Keemia

doc

Aatomi ehitus

I osa : Aatomi ehitus. 1. Millistest osadest koosneb aatom? 2. Nimeta aatomi koostises olevad elementaarosakesed, nende laengud ja massid. · Prooton - laeng + ; mass ligikaudu 1 · Neutron laeng puudub ; mass ligikaudu 1 · Elektron laeng - ; mass ligikaudu 0 3. Milline on aatomituuma laeng, miks? · Tuuma laeng on + kuna prootonid annavad laengu + ja neutronitel laeng puudub. 4. Milline on aatomi laeng, miks?

Keemia

doc

Keemia - aatomi ehitus

Keemia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Aatomi ehitus * Aatom aine osake, millest koosnevad molekulid. -) Aatom ise on neutraalne, ilma laenguta osake. * Aatom läheb kaheks aatomituum ja elektronkatel. -) Aatomituum jahuneb tuumaosakesteks ehk nukleonideks ja need omakorda prootoniteks (+ laeng) ja neuroniteks (0 laeng). -) Elektronkate jaguneb elektronkihiks, mis omakorda jaguneb elektronideks (- laeng) * tuumalaeng Z = prootonite arv. -) Prootonite arv = elektronide arv * 1. Kihil kuni 2e; 2. Kihil kuni 8e; 3. Kihil kuni 18e. * Massiarv A = prootonite arv + neuronite arv.

Keemia

doc

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem

Keemias tuleb pidevalt tegeleda elementide perioodilisustabeliga ehk Mendelejevi tabeliga (tabeli lõi vene keemik Dmitri Mendelejev aastal 1869). Seega on väga oluline tunda ja teada tabelit ja osata sellest võimalikult palju olulist informatsiooni ühe või teise elemendi kohta välja lugeda. Aatomi ehitus Aatom- aineosake, mis koosneb positiivse languga tuumast ja negatiivse laenguga elektronkattest. AATOM AATOMITUUM ELEKTRONKATE TUUMAOSAKESED ELEKTRONKIHID PROOTONID NEUTRONID ELEKTRONID + 0 - Elektronkatte ehitus- koosneb elektronkihtidest (mida rohkem kihte, seda suuremad on aatomi mõõtmed), mis sisaldavad erineva arvu elektrone.

Keemia

Rohkem sarnaseid