Kõige harvem tuleb tal olla infojagaja rollis. Väikeettevõttes seevastu tuleb juhil kõige sagedamini täita ressursside jagaja rolli, seejärel sidepidaja, info vastuvõtja ning arusaamatuste lahendaja rolli. Kõige harvem tuleb täita uuendaja rolli. 4) Nimeta juhile vajalikke oskusi. · tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine; · suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd; · kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. · E-ajastul muutub kiirus äriedu seisukohalt olulisemaks kui firma suurus. 5) Too välja planeerimise tasandid. · pikaajalised (strateegilised) plaanid, mis on kavandatud 5-10 aasta peale. Nende plaanidega tegeleb tippjuhtkond.
2) ressursside jagajana teeb ta strateegilisi otsuseid; 3) arusaamatuste lahendaja; 4) läbirääkijana püüab juht lepingute sõlmimisel saada organisatsioonile paremaid tingimusi. 6) Nimeta juhile vajalikke oskusi. tehnilised oskused – ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine; suhtlusoskus – oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd; kontseptuaalsed oskused – võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 7) Kuidas jagunevad juhid juhtimistasandite järgi ning milliseid ülesandeid neil tasanditel täidetakse? Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad); keskastme juhid; esmatasandi juhid.
Hofstede tõi esile faktoreid, mille alusel saab eristada maade kultuure. Maskuliinsus/feminiinsus näitab, kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja „mehelikud“ väärtused – iseseisvus ja karjäär. Koolisüsteem on orienteeritud saavutustele ning mõned erialad on koondunud meeste, teised naiste kätte. Majanduslikku edukust peetakse tähtsamaks kui keskkonnakaitset ja rohkem on levinud suuremastaabilised organisatsioonid ja projektid. Isiksuse tasandil väljendavad maskuliinseid tendentse edasipüüdlikkus, võistluslikkus ning rikkuse ja asjade tähtsustamine. Edukad pälvivad tunnustust kõrge staatuse või majandusliku jõukuse kujul. Maskuliinseteks või pidada Jaapanit, Austriat, Venetsueelat ja Itaaliat. Feminiinsetes kultuurides peetakse oluliseks sugude võrdsust, mis ilmneb selles, et meeste ja naiste käitumise stereotüübid sarnanevad. Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna
perekond. Hofstede tõi esile faktoreid, mille alusel saab eristada maade kultuure. Maskuliinsus/feminiinsus näitab, kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja ,,mehelikud" väärtused iseseisvus ja karjäär. Koolisüsteem on orienteeritud saavutustele ning mõned erialad on koondunud meeste, teised naiste kätte. Majanduslikku edukust peetakse tähtsamaks kui keskkonnakaitset ja rohkem on levinud suuremastaabilised organisatsioonid ja projektid. Isiksuse tasandil väljendavad maskuliinseid tendentse edasipüüdlikkus, võistluslikkus ning rikkuse ja asjade tähtsustamine. Edukad pälvivad tunnustust kõrge staatuse või majandusliku jõukuse kujul. Maskuliinseteks võib pidada Jaapanit, Austriat, Venetsueelat ja Itaaliat. Feminiinsetes kultuurides peetakse oluliseks sugude võrdsust, mis ilmneb selles, et meeste ja naiste käitumise stereotüübid sarnanevad. Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks
Nt Jaapan. 2. Võimudistants näitab, millisel määral aktsepteeritakse, et võim on organisatsioonides ja institutsioonides ebaühtlaselt jaotunud ehk kuivõrd hierarhia kutsub esile psühholoogilist distantseerumist. Suure võimudistantsiga maades väärtustavad vanemad laste sõnakuule- likkust ja tudengid peavad tähtsaks konformsust ja autoritaarseid hoiakuid. Iseloomulik on madalam tööeetika ja levinum on arvamus, et inimesed põlgavad tööd. Nt Mehhiko. 3. Ebamäärasuse taluvus näitab, kui palju püütakse hoiduda ebamäärastest situatsioonidest. See seostub pingete ja ebamugavate olukordade talumisega. Ebamäärasuse taluvusega kultuurides on rangem ühiskond, inimesed sõltuvad autoriteetidest ning kodanike protestide suhtes on madal tolerantsustase. Nt Singapur. 4. Individualism/kollektivism näitab, kas kultuuris peetakse tähtsamaks üksikisiku või mõne grupi huve. Kõrge individualismiga kultuurides on ühiskonnal baseeruv sotsiaalne korraldus
Väikeettevõttes seevastu tuleb juhil kõige sagedamini täita ressursside jagaja rolli, seejärel sidepidaja, info vastuvõtja ning arusaamatuste lahendaja rolli. Kõige harvem tuleb täita uuendaja rolli. Juhile vajalikeks oskusteks on traditsiooniliselt peetud järgmisi oskusi (Daft, 1995: 18): · tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine; · suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd; 3 Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp · kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas.
Suhtlusrollid esindaja, eestvedaja, sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid info vastuvõtja, infojagaja ja kõneleja Otsustamisega seotud rollid uuendaja, arusaamatuste lahendaja, ressursside planeerija, LÄBIRÄÄKIJA 6) Nimeta juhile vajalikke oskusi. Tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, organisatsiooni põhitegevusega seotud erialateadmiste valdamine, KOOSOLEKUTE korraldamine; Suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd; Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 7) Too välja planeerimise tasandid. Pikaajalised (strateegilised) plaanid, mis on kavandatud 5-10 aasta peale. Nende plaanidega tegeleb tippjuhtkond. Vahepealse kestusega (taktikalised) plaanid, mille kestus on mõnest kuust paari aastani ning haaratud on keskastmejuhid. Neid plaane nimetakse ka taktikalisteks plaanideks.
perekond. Hofstede tõi esile faktoreid, mille alusel saab eristada maade kultuure. Maskuliinsus/feminiinsus näitab, kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja ,,mehelikud" väärtused iseseisvus ja karjäär. Koolisüsteem on orienteeritud saavutustele ning mõned erialad on koondunud meeste, teised naiste kätte. Majanduslikku edukust peetakse tähtsamaks kui keskkonnakaitset ja rohkem on levinud suuremastaabilised organisatsioonid ja projektid. Isiksuse tasandil väljendavad maskuliinseid tendentse edasipüüdlikkus, võistluslikkus ning rikkuse ja asjade tähtsustamine. Edukad pälvivad tunnustust kõrge staatuse või majandusliku jõukuse kujul. Maskuliinseteks või pidada Jaapanit, Austriat, Venetsueelat ja Itaaliat. Feminiinsetes kultuurides peetakse oluliseks sugude võrdsust, mis ilmneb selles, et meeste ja naiste käitumise stereotüübid sarnanevad. Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks
kindlat ahelat pidi; kord: inim- ja aineliste ressursside hea koordineerimine, õige inimene peab olema õigel ajal õiges kohas; õiglus: juhid peavad alluvaid õiglaselt kohtlema; stabiilsus: tuleb vältida tööjõu suurt voolavust, töötajatele tuleb anda aega kohaneda; initsiatiiv: alluvate võimalus algatuslikkust ilmutada. Juhid peavad kuulama alluvate ettepanekuid ja ideid; kooskõlastatus: igasuguse koostöö ja meeskonnatöö soodustamine 5) Kirjelda Elton Mayo eksperimente konveieritööliste ning valgustusega. Milliseid järeldusi tehti nendest eksperimentidest? Eksperiment konveieritöölistega. Mayo pani ühe konveieri taha sõbrad. Korraldajad kuulutasid aeg- ajalt välja kohvipause ja esitasid töölistele küsimusi selle kohta, millal nende arvates oleks parem vaheaega teha. Tootlikkus tõusis. Järel oli samuti, et oluline on inimestesse suhtumine. Eksperiment intervjuudega
Informatsiooniga seotud rollid – info vastuvõtja, jagaja, kõneleja Otsustamisega seotud rollid – uuendaja, ressursside jagaja, arusaamatuste lahendaja, läbirääkija 6 Nimeta juhile vajalikke oskusi. Juhile vajalikud oskused on: Tehnilised oskused – ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine Suhtlusoskus – motiveerimine, konfliktide lahendamine, meeskonnatöö organiseerimine Kontseptuaalsed oskused – võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas 7 Kuidas jagunevad juhid juhtimistasandite järgi ning milliseid ülesandeid neil tasanditel täidetakse? Tippjuhid – nende ülesanneteks on ettevõtte üldine tegevus ja kooskõlastamine Keskastmejuhid - tegelevad strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade
esindavad seda. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. 3. Nimetage milliseid oskuseid juhtimine eeldab (3 gruppi) ning kuidas nende oskuste kasutamine on seotud juhtimistasandiga? 1.Tehnilised oskused teadmine ja professionaalsus teatud valdkonnas. Nt koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jm. 2. Suhtlemis oskused - oskus töötada koos teiste inimestega (oskus motiveerida, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jms.) 3.Kontseptuaalsed oskused - võime luua tervikpilt organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevast keskkonnast. Tehniliste oskustega tegelevad kõige rohkem esmatasandi juhid. Suhtlemis oskustega aga kesktaseme juhid. Kõige rohkem tegelevad tippjuhid kontseptuaalsete oskustega. 4. Kes olid teaduliku juhtimiskoolkonna rajajateks?
edukas juht olla. Seetõttu on iga juhi jaoks ülioluline kujuneda ka liidriks, mis eeldab eestvedamise teooria ja tehnikate tundmist (abiks on loomulikult ka kaasasündinud isiksuseomadused). Hea eestvedaja/juhi tunnuseks on ka oma mõjuvõimu jagamine töötajatega ehk töötajate võimustamine (empowerment). Juhi muudavad liidriks tema teatud isiksuseomadused ja oskused Yukli alusel (Türk 2001:106): · Osavõtlikkus, inimlikkus ja usaldusväärsus; · Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida ja edendada; · Meeskonna-, koostöö- ja suhtlemisoskused; · Suhtlemisoskus, s.h. kuulamisoskus; · Oma mõtete ja ideede edastamise veenvus; · Otsustus- ja vastutusvõime; · Tasakaalukus kriitilises olukorras ja perspektiivitunnetus. Juhid ja liidrid jälgivad maailma läbi teatud prismade, olles rohkem või vähem oma kogemusel põhinevas ja piiritletud maailmas (prismas) kinni. Organisatsiooni nägemise prismad Bolmani ja Deali järgi on toodud tabelis 2. Tabel 2
Iseenda oskuslik ja tõhus juhtimine loob eeldused ka teiste edukaks juhtimiseks ja eestvedamiseks. 3 Pakiline Mittepakiline I tegevused II tegevused Oluline Kriisid, pealepressivad Ennetamine, suhete loomine, uute võimaluste äratundmine, planeerimine probleemid, tähtajalised projektid III tegevused IV tegevused Ebaoluline Vahelesegamised, mõned Tühi-tähi, askeldused, ajaraiskajad, meelelahutused telefonikõned, vahetud kiireloomulised asjad, ühiskondlik tegevus 5. Strateegiline juhtimise mõisted: missioon, visioon, eesmärk, strateegiline kavandamine.
investeeringu. Iseenda oskuslik ja tõhus juhtimine loob eeldused ka teiste edukaks juhtimiseks ja eestvedamiseks. Pakiline Mittepakiline I tegevused II tegevused Olu Kriisid, pealepressivad Ennetamine, suhete loomine, uute line probleemid, tähtajalised võimaluste äratundmine, planeerimine projektid III tegevused IV tegevused Eba Vahelesegamised, mõned Tühi-tähi, askeldused, ajaraiskajad, olul telefonikõned, vahetud meelelahutused ine kiireloomulised asjad, ühiskondlik tegevus 5. Strateegiline juhtimise mõisted: missioon, visioon, eesmärk, strateegiline kavandamine. Missioon organisatsiooni põhieesmärgi tuum, eksisteerimise peamine alus. Peab olema
Suundade ühtsus, Firma huvide ülimlikus, Õiglane hüvitus,Tsentraliseerimine, Ahel, Kord, Õiglus, Stabiilsus, Initsiatiiv, Kooskõlastatus. + juhi 5 peamist ülesannet Juhi 5 peamist ülesannet 1) Planeerimine 2) Organiseerimine 3) Valitsemine 4) Koordineerimine 5) Kontrollimine Juhtimisteooriate areng 4 • INIMSUHETE KOOLKOND 1920-30ndad • Hawthorne’i eksperimendid • Elton Mayo, Mary Parker Folett, • Tulemuse määrab inimestesse suhtumine • Ühtne vaim, meeskonnatöö, enesehindamine • X jaY teooria (Douglas McGregor) X ja Y teooria X teooria: Inimesed on laisad, neid tuleb suunata, töötab karistuse kartus, välditakse vastutust, puuduvad ambitsioonid, peamine on turvalisus, pole võimelised loominguliselt töötama Y teooria: Töö on loomulik tegevus, tulemusele keskendumine tagab enesekontrolli ja -motivatsiooni, võetakse vastutust, ollakse loomingulised, potentsiaal (intellektuaalne) osaliselt kasutatud Juhtimisteooriate areng 5
1. Peter F. Drucker. Kes ta oli ning mida ta on juhtimisse andnud? Peter F Drucker oli juhtimisteoreetik ja professor, kes on kirjutanud palju raamatuid ja artikleid juhtimisest ning organisatsiooniteooriatest (Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks). Teda peetakse juhtimise kui teadusharu loojaks ning juhtimise uurimise alusepanijaks. Drucker: Juhi ülesanne on ka vaadata keskkonda, hoolitseda ja vastutada kõigi asjaolude eest, mis mõjutavad organisatsiooni saavutusi ja tulemusi olenemata sellest, kas need asjaolud on organisatsiooni kontrolli all või mitte; eesmärgid peavad olema mõõdetavad. 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja tuntumad esindajad? Eesmärgid olid efektiivsus ja tööviljakus, koordinatsiooni ja ressursside otstarbekas kasutamine. SISUks oli praktilise tegevuse teaduslik uurimine, töötajada individuaalne stimuleerimine. F.W.Taylor / 3. Millised olid klassikalise administratiivse koolkonna põhilised seisukohad ja tuntu
kulgema ülevalt alla kindlat ahelat pidi; · kord: inim- ja aineliste ressursside hea koordineerimine, õige inimene peab olema õigel ajal õiges kohas; · õiglus: juhid peavad alluvaid õiglaselt kohtlema; · stabiilsus: tuleb vältida tööjõu suurt voolavust, töötajatele tuleb anda aega kohaneda; · initsiatiiv: alluvate võimalus algatuslikkust ilmutada. Juhid peavad kuulama alluvate ettepanekuid ja ideid; · kooskõlastatus: igasuguse koostöö ja meeskonnatöö soodustamine (Fayol, 1970: 190). Samuti sõnastas Fayol esimesena juhi peamised kohustused. Tema järgi on juhi ülesanded: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine. Inimsuhete koolkond Inimsuhete koolkonnale panid aluse Hawthorne´i eksperimendid 20-ndate aastate lõpus. Koolkonna tekkeks andis tõuke 1935. aastal USA-s vastu võetud nn Wagneri seadus,
3. Millised on planeerimise tasandid? · Strateegiline (pikaajalised plaanid - tippjuhtkond seab prioriteedid ja sammud, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks). Üldsõnalised plaanid. Kavandatud 5-10 a peale. · Taktikaline (keskastmejuhid seavad plaanid, mille eesmärk on täita osa strateegilisest plaanist). Kestus mõnest kuust paari aastani. · Operatiivne planeerimine (lühiajaline madalama tasandi juhid seavad lühiajalisi plaane, mis haaravad väikese arvu tegevusi) Kavandatud vähema kui ühe aasta peale. 4. Mida kujutab endast juhtimine eesmärkide kaudu (MBO)? See kujutab endast juhtimisviisi, kus organisatsioonis on ülesanded püstitatud nii, et tulemused on mõõdetavad. Iga töötaja tööpanus on suunatud ettevõtte kui terviku eesmärkide saavutamisele ja iga juht teab täpselt oma ülesandeid. Kehtib Pareto printsiip ja juht keskendub 20%-le ehk võtmeülesannetele.
· Sünergia tekkimine kui süsteemipõhine käsitlus on rakendatud edukalt 44. 45. Süsteemiteoreetiline lähenemine jagatakse: 46. Eesmärgiline juhtimine 47. Douglas McGregor, Peter Drucker 48. Terviklik kvaliteedijuhtimine 49. Edward Deming 50. Ameerikas 1950-ndatel ignoreeriti kvaliteedi tähtsust, Jaapanis kvaliteet väga oluline. 51. Protsesside kulgemise matemaatiline määratlemine, kontroll-lehed, meeskonnatöö, pidev tulemuste parandamine -kõik see sobis jaapani kultuuri suurepäraselt. 52. 53. 54. 55. Situatiivne käsitlus. 56. Edukaima juhtimisstiili valik oleneb olukorrast. Milliseid muutujaid arvestada? Väliskeskkonna stabiilsus Ülesande keerukus Töötajate oskuste tase ja professionaalsus Soovitud osalemise aste Riski ja ebakindluse tase Juhtide ja töötajate suhted Organisatsiooni suurus
efektiivsuse tõstmiseks. Keskenduti tootlikkuse tõstmisele, mitte töötajate heaolule. Uuriti üksikuid töid, täiustati tööriistu. Tööliste ja töötajate vahelist majanduslikku vastuolu püüti lahendada tehniliste lahendustega. Põhitähelepanu oli käsitööl, juhtimist ennast uuriti vähem. Uurimise suunad olid: o töö korraldamine o töö lihtsustamine o töö planeerimine o tööviljakus, tootlikkus, efektiivsus FREDERICK WINSLOW TAYLOR (18561915) Taylorit nimetatakse "teadusliku juhtimise isaks" . Ta töö sooritamiseks paremate meetodite leidmisele. Põhiküsimus , millega Taylor töötas, oli , et töölised töötasid liiga aeglaselt ja juhtkond ei tajunud, et ülesannete täitmiseks on paremaid viise. . Taylor otsustas, et hoolika analüüsi ja katsetamisega on võimalik leida iga töö tegemiseks üks efektiivseim viis. Taylori töö organiseerimise printsiibid:
planeeri-rakenda-kontrolli-tegutse. 3. Millised on planeerimise tasandid? Strateegiline (pikaajalised plaanid - tippjuhtkond seab prioriteedid ja sammud, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks), taktikaline (keskastmejuhid seavad plaanid, mille eesmärk on täita osa strateegilisest plaanist) ja operatiivne planeerimine (lühiajaline – madalama tasandi juhid seavad lühiajalisi plaane, mis haaravad väikese arvu tegevusi) 4. Mida kujutab endast juhtimine eesmärkide kaudu (MBO)? See kujutab endast juhtimisviisi, kus organisatsioonis on ülesanded püstitatud nii, et tulemused on mõõdetavad. Iga töötaja tööpanus on suunatud ettevõtte kui terviku eesmärkide saavutamisele ja iga juht 6 teab täpselt oma ülesandeid. Kehtib Pareto printsiip ja juht keskendub 20%-le ehk võtmeülesannetele.
planeeri-rakenda-kontrolli-tegutse. 3. Millised on planeerimise tasandid? Strateegiline (pikaajalised plaanid - tippjuhtkond seab prioriteedid ja sammud, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks), taktikaline (keskastmejuhid seavad plaanid, mille eesmärk on täita osa strateegilisest plaanist) ja operatiivne planeerimine (lühiajaline – madalama tasandi juhid seavad lühiajalisi plaane, mis haaravad väikese arvu tegevusi) 4. Mida kujutab endast juhtimine eesmärkide kaudu (MBO)? See kujutab endast juhtimisviisi, kus organisatsioonis on ülesanded püstitatud nii, et tulemused on mõõdetavad. Iga töötaja tööpanus on suunatud ettevõtte kui terviku eesmärkide saavutamisele ja iga juht 6 teab täpselt oma ülesandeid. Kehtib Pareto printsiip ja juht keskendub 20%-le ehk võtmeülesannetele.
Üllatuslikult suurenes tööviljakus veelgi (!). Järeldati, et tööd mõjutab motivatsioon. Eksperimentide läbiviimine andis alluvatele mõista, et juhtkond huvitub neist. ● Teine katse. Küsitleti 1000 töötajat. Teisel küsitlusringil väitsid nad, et töötingimused on muutunud paremaks, kuigi midagi ei olnud muudetud. ● Eksperiment konveieritöölistega: konveieri taha pandi inimesed, kes on omavahel sõbrad, tootlikkus tõusis. Selgus, et sotsiaalsed vajadused on töökohal väga olulised ning töötajatevahelised suhted, grupi moraal ja juhtimisstiil osutusid tõhusateks motivaatoriteks. (Sirli) 12) Too välja klassikaliste ja kaasaegsete juhtimise koolkondade põhilised erinevused. bürokraatia jäi aga omandas pehmema käsitluse, hakati tegelema inimsuhete ja moriveerimisega, väärtustatakse töötajaid, mis soodustab nende initsiatiivi, nõuab juhtidelt töötajate suhtes õiglast
Spetsialist on aga inimene, kes tunneb põhjalikult juhitavat ala. Põhiline erinevus seisneb selles, et spetsialistjuhid püsivad ühe valdkonna sees, generalistjuhid liiguvad valdkondade vahel. Generalistjuht on näiteks minister, spetsialistjuht näiteks peakokk või Bill Gates 2.6 Mis liiki kompetentsid on juhile vajalikud? Miks just need? o tehnilised oskused - ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine o suhtlusoskus - oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd o kontseptuaalsed oskused - võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas, üldettekujutuslik võime mõista kõiki organisatsiooni tegevusi ja huve, organisatsiooni keskkonna tundmine, väliskeskkonna tunnetamine, teadmised majandusest, trendide ennustamine. Vajalikud kompetendid varieeruvad vastavalt juhtimistasemele ja org tegevusalale.
põhikirjas, töölepingus Reaalne vastutus: majanduslik (rahaga), administratiivne (ametikohaga), juriidiline (vabadusega) Psühholoogiline (vastutustunne) Delegeerimine Delegeerida saab tegutsemisvastutust Juhtimisvastutus lasub alati juhil, ka delegeerimise korral Kohad ja ühendusteed kohtade vahel o Koht Koht on abstraktne isiksusest sõltumatu tööülesannete kompleks Koht võib hõlmata mitmeid töökohti Koht on kõige väiksem organisatoorne üksus o Kohtade loomine Funktsioonide alusel – nn tegevusmudel Töötab paremini ettevõtte teatud suuruseni ja stabiilsemates tingimuste
2. Taktikaline planeerimine Strateegiliste plaanide osad konkreetsed ressursse ja inimesi arvestavad plaanid Keskastmejuhid seavad plaanid, mille eesmärk on täita osa strateegilisest plaanist Kestus mõnest kuust paari aastani 3. Operatiivne planeerimine Taktikaliste plaanide osad, mis on suunatud operatiivsete eesmärkide saavutamisele Madalama tasandi juhid seavad lühiajalisi plaane, mis haaravad väikese arvu tegevusi Kavandatud vähema kui ühe aasta peale. 10. Nimetage ja kirjeldage vähemalt 5 kontrollimeetodit. Enesekontroll Rühmakontroll Protseduurid, reeglid, poliitika Juhtimine ja infosüsteemid Audiitorkontroll Eelarved Aruanded Personaalne vaatlus Projekti kontroll III loengu kordamisküsimused 1. Mis on sünergeetiline efekt?
allu. POSITSIOONIST TULENEV, ISIKSUSEST TULENEV VÕIM 3. karismaatilisusel põhinev võim – tajutakse liidri isiksuslikku võlu, neile meeldib see inimene. ISIKSUSEST TULENEV VÕIM 4. seadusest tulenev võim – inimesed tajuvad, et liider on neist kõrgemal positsioonil. ISIKSUSEST TULENEV VÕIM 5. asjatundlikkusest tuleneva võimu puhul on võimu allikas liidri tunnustatud suured teadmised 15. Millised on meeskonnatöö arengufaasid ja kuidas tuleb nendes käituda? 1. Mittearenenud meeskond – juht otsustab, ebaselgus eesmärgis, tegeletakse konkreetse ülesandega, juhist sõltuvusvajadus. 2. Eksperimenteeriv meeskond – toimub rahulolematus, vastuhakk juhile, aktiivsuse kasv ja juhi otsusesse sekkumine, konfliktid 3. Ühinev meeskond – suhete paranemine ja tulemuslikkuse tõus, paindlikumad rühmanormid, eesmärgid ja sihipärane tegutsemine 4
· Kõneleja roll 3. Otsustamisega seotud rollid · Uuendaja roll · Ressursside jagaja roll · Arusaamatuste lahendaja roll · Läbirääkija roll 10 Juhile vajalikud oskused + Juhile vajalikud traditsioonilised oskused (Daft´i järgi): · Tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jne. · Suhtlemisoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jne · Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 11 Klassikalised juhtimisteooriad + Hakkasid levima 20. saj alguses Jagatakse kolme rühma: 1.Teaduslik juhtimine (scientific management). 2.Administratiivne koolkond (administrative principles). 3
* kõneleja roll 3. Otsustamisega seotud rollid: * uuendaja roll * ressursside jagaja roll * arusaamatuste lahendaja roll * läbirääkija roll 10. Juhile vajalikud oskused. Tehnilised oskused: ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine. Suhtlusoskus: oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd. Kontseptuaalsed oskused: võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 11. Klassikalised juhtimisteooriad. Hakkasid levima 20 saj. alguses. Tuginevad praktilistele tähelepanekutele, mille põhjal loodi juhtimise teooria alusmüür. Peamiseks huviobjektiks on ametlik organisatsioon, millele läheneti kui ,,masinale". Jagatakse kolme rühma: Teaduslik juhtimine: F. Taylor- lõi nn
Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital o Org kapital = Protsessikapital (struktuur, prot- sessid, süsteemid, tööjaotus, organisatsiooni- kultuur. Innovatsioonikapital (strateegiad, plaa- nid, projektid, brandid) o Suhete kapital = Sidemed tarnijatega, klientide- ga, koostööpartneritega, muude sidusorganisatsi- oonidega o Inimkapital = Personali teadmised, oskused, kompetentsus, hoiakud, motivatsioon, võimekus, tervis) o Sotsiaalne kapital = Töötajatevahelised suhted,
Fayoli 14 juhtimispõhimõtet 1. Otstarbekas tööjaotus 2. Võim ja vastutus 3. Distsipliin 4. Käsuliini ühtsus 5. Tegevussuuna ühtsus 6. Üksikhuvi allutamine üldistele huvidele 7. Personali õige töötasustamine 8. Tsentraliseerimine 9. Alluvusahel 10. Kord organisatsiooni ülesehituses 11. Õiglus alluvatega suhtlemisel 12. Personali stabiilsus 13. Initsiatiiv 14. Meeskonnatöö vaim 1.3 Bürokraatlik koolkond Max Weber oli seisukohal, et org. Peab töötama nagu õlitatud masin. Pööras tähelepanu org. Tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Reeglid ei tohi sõltuda ametikohal töötavast isikust, vaid peavad tulenema org.-ni spetsiifikast ja vajadustest. Tuleb rangelt järgida distsipliini. Weber esitas bürokraatliku organisatsiooni tunnused, s.t. org.-ni erinevad ametikohad
Olemus: Strateegia, struktuur, süsteemid, personal (staff), stiil, oskused (skills), jagatud väärtused (shared goals). Rakendamine: Esimesed 3 on kõvad elemendid - need on kergemini tajutavad ja neid saab otseselt mõjutada. Ülejäänud 4 on pehmed elemendid, raskemini kirjeldatavad ja juhitavad. 32. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? - osavõtlikus -inimlikus -usaldusväärsus -oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida, -meeskonnatöö oskused -suhtlemis ja kuulamis oskused -ideede edasiandmise veenvus -otsustus ja vastutusvõime -tasakaalukus 33. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Nimetage mõned karismaatilised liidrid. Mis on neis erilist? Karismaatilise liidri omadused: enesekindlus; domineerimine- alati pildil oma tegevuste ja sõnavõtuga paindlik rollide valdamine; endast mulje kujundamine; isiklik veetlus ja külgetõmme.
JUHTIMINE KONTROLLTÖÖ NR 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Org on sotsiaalset identiteeti omav grupp, ehk org-l on psühholoogiline tähendus igale liikmele. Inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-I tegevus on suunatud teatud tulemuste saavutamiseks eesmärgid. 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Organisatsioonil on 4 osa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Org peab olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muudatused). Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda. Uuendustel on mõte ainult siis kui need on väliskeskkonna poolt aktsepteeritud. 3. Juhtimine - on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil, nende tegevuse ja käitumise sihipärane
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
