Kontrolltöö - vastustega (4)

Keskkool - Sõjandus - Riigikaitse

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millistest väiksematest üksustest need koosnevad?
Millega need tegelevad?
Millised on Eesti kaitseväe väeliigid?
Millised on nende ülesanded?
Millised on Eesti kaitseväe relvaliigid ja nende tegevusvaldkonnad?
Kuidas sihitakse sälksihiku ja dioptersihikuga?
Mis on Galil AK-47 HK USP?
Millised on Eesti Kaitseväes kasutatavad laskeasendid?
Millised on lasu sooritamise etapid?
Kuidas toimub lask?
Mis on hajuvus Mis hajuvust põhjustavad?
Kuidas kasutatakse ja teisendatakse kaardi mõõtkava?
Kuidas liigitatakse topograafilise kaardi leppemärke?
Kuidas kasutatakse koordinaatsüsteemi kaardil?

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

78 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

stellur Õppematerjali autor

1. Mis on jagu, meeskond, rühm, kompanii, patarei, pataljon, rügement, brigaad, diviis, korpus, armee? Kui palju on neis sõdureid ja millistest väiksematest üksustest need koosnevad? Millised on nende üksuste NATO taktikalised tingmärgid?
2. Millised on Eesti kaitseväe ülesanded? (õpik lk 44)
3. Millised Eesti kaitseväe struktuuriüksused alluvad otse kaitseväe juhatajale? Millega need tegelevad?
4. Millised on Eesti kaitseväe väeliigid? Millised on nende ülesanded? (õpik lk 48, 52, 54) Oska nimetada mõnd väeüksust ja väeosa nende väeliikide koosseisus vastavalt 01.01.2009 kehtima hakanud uuele kaitseväe struktuurile.
5. Millised on Eesti kaitseväe relvaliigid ja nende tegevusvaldkonnad?
6. Kuidas sihitakse sälksihiku ja dioptersihikuga?
7. Mis on Galil, AK-47, H&K USP? Nende tehnilis-taktikalised andmed (kaliiber, padrun, laskekaugused, padrunite arv salves)
8. Millised on Eesti Kaitseväes kasutatavad laskeasendid?
9. Millised on lasu sooritamise etapid? Mida erinevates etappides tehakse?
10. Kuidas toimub lask? (lk 111-112).
11. Millised füüsikalised jõud ja ilmastikuolud mõjutavad relvast välja tulistatud kuuli? Milliseid mõjusid tuleb arvestada, millised võib jätta arvestamata?
12. Mis on hajuvus? Mis hajuvust põhjustavad?
13. Kuidas kasutatakse ja teisendatakse kaardi mõõtkava? (näiteks: mitmele meetrile maastikul vastab 1:20 000 mõõtkavas kaardil mõõdetud 2 cm? - vastus 400 m)
14. Kuidas liigitatakse topograafilise kaardi leppemärke? Tooge erinevate liikide kohta näiteid.
15. Kuidas kasutatakse koordinaatsüsteemi kaardil? (näiteks: mida tähendab koordinaat 381284 ja mitme meetri täpsusega on see antud - vastus, tähendab seda, et punkt asub kaardi horisontaalvõrgustiku 38 ruudu 100 meetril ning vertikaalvõrgustiku 28 ruudu 400 meetril. Punkt on antud saja meetri täpsusega). Oska kaardilt koordinaate võtta ja koordinaatide järgi kaardilt punkti leida.

diviis rühm kompanii pataljon rügement korpus armee merevägi õhuvägi maavägi

Sarnased õppematerjalid

192

pdf

Riigikaitse õpik

RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain

Riigiõpetus

134

pdf

GALIL tunnid

Sisukord 1. Tund. AUTOMAATRELVA ÜLDINE KIRJELDUS JA OHUTUSTEHNIKA 2 2. Tund. AUTOMAATRELVA OSALINE LAHTIVÕTMINE, KOKKUPANEK JA HOOLDUS 10 3. Tund. AUTOMAATRELVA KÄSITLEMINE 19 4. Tund. LAMADES LASKEASENDI VÕTMINE, AUTOMAATRELVA HOIDMINE JA SIHTIMINE 26 5. Tund. LASKMINE LAMADES ASENDIS 32 6. Tund. TULISTAMISKORD 36 7. Tund. ERINEVAD LASKEASENDID 42 8. Tund. AUTOMAATRELVA EHITUS JA TÕRKED NING NENDE KÕRVALDAMINE 49 9. Tund. SIHTPUNKTI VALIK 54 10. tund. VARJUMINE, RELVA KANDMINE JA REAGEERIMINE VAENLASE EFEKTIIVSELE TULELE, TULEPOSITSIOONI VALIK 57 11. Tund. LIIKUVATE SIHTMÄRKIDE TULISTAMINE, VALANGUD, LÄHIVÕITLUS

Riigikaitse

doc

Uurimistöö:Kaitseliit ja selle vajalikkus

Lähte Ühisgümnaasium Kaitseliit ja selle vajalikkus Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste arvates Uurimistöö Koostaja: Vaiko Vaher 11H Juhendaja: Viivi Rohtla LÄHTE 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Kaitseliidu ajalugu.................................................................................................................4 1.1. Kaitseliidu loomine ja tegevus Vabadussõjas.................................................................4 1.2. Kaitseliit Eesti Vabariigis 1920-1940.............................................................................5 1.3. Kaitseliidu rahuaegne tegevus 1920-1940......................................

Ajalugu

docx

Eestlased Saksa armees

,,Eestlased Saksa armees" Referaat Sisukord Sissejuhatus.................................................................. ....................3 Miks mindi Saksa armeesse vabatahtlikult?.....................................3 Miks eelistati Saksamaad üle Venemaa?..........................................4 Sakslased osutusid okupantideks......................................................6 Eesti üksuste loomine.......................................................................6 Idapataljonid................................................................. ....................7 Politseipataljonid........................................................... .................10 Eesti lennuüksused................................................

Ajalugu

docx

Suurtükiväepataljon referaat

Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Alvar Halling 11.klass SUURTÜKIVÄEPATALJON Referaat Palamuse 2018 SISSEJUHATUS Suurtükiväepataljon (varem Suurtüki(väe)grupp) on Eesti kaitseväe maaväe suurtükiväeüksus. Suurtükiväepataljon paikneb Tapa sõjaväelinnakus ja kuulub 1. jalaväebrigaadi alluvusse. Suurtükiväe ülesanne on toetada lahingüksuste tegevust kaudtulega. Suurtükivägi on üks vanemaid relvaliike jalaväe ja ratsaväe järel. Suurtükk on mürskudega tulistav relv kaliibriga 20 mm ja enam. Suurtükid jagunevad vastavalt otstarbele kahuriteks ja haubitsateks. Suurtükiväepataljon on pataljonisuurune väeosa, mis koosneb patareidest. Patareid koosnevad rühmadest. Väeosa rahuaegne põhitegevus on anda suurtükiväealast väljaõpet. Suurtükiväepataljoni rahuaegses koosseisus on vastavalt põhimäärusele: staap, suurtükiväekool, staabi- ja teeninduspatar

11.klassi ajalugu

docx

Eesti mehed II Maailmasõjas - Eesti Leegion

August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Klaid Melnikov EESTI MEHED II MAAILMASÕJAS- EESTI LEEGION Referaat Karksi-Nuia, 2012 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Eellugu ja Eesti Leegioni moodustamine................................................................4 Leegioni väljaõpe ja Narwa pataljon*.....................................................................5 Idapataljonid ja julgestusgrupid.............................................................................. 8 Eesti sõjakangelased............................................................................................ 10 Lõpetuseks........................................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 13

Eesti ajalugu

doc

Riigikaitse

Jalaväebrigaadi struktuur ja põhirelvastus. ··· ··· ··· ··· ··· ··· CS PJP ··· VJP ··· CSS RR PÕHIRELVAD: Soomustransportöör ~ 30 tk 155 mm suurtükk ~ 20 tk 120 mm miinipilduja ~ 40 tk 81 mm miinipilduja ~ 30 tk TT raketikompleks ~ 50 tk 23 mm ÕT kahur ~ 20 tk ÕT raketikompleks ~ 25 tk Vastavalt püstitatud eesmärgile kasutab JVBr ühte alljärgnevatest lahingutegevuse viisidest: - pealetungioperatsioonid; - kaitseopera

Riigikaitse

187

pdf

Sõduriõpik

KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks väita,

Riigikaitse

Rohkem sarnaseid