Kontrolltöö 111.2 vastused (3)

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor - Majandus - Majandus (mikro ja makroökonoomika)

5 VÄGA HEA

Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Lõik failist

4
Mikro ja makroökonoomika Nimi Õpperühm
Kontrolltest 111.2
ÕIGE – VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10. Iga õige vastus annab 2 punkti. Kokku 20 p.

Sisemajanduse puhasprodukti suurus muutub alati proportsionaalselt muutustega sisemajanduse koguproduktis VALE, sisemaj.-e puhasprod.-i suurus sõltubtarbimise mahust ja SKP suurusest .

Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad koguinvesteeringud VALE, kapitali kogus suureneb vaid netoinvesteeringute korral.

Tarbimiskulutused on vahe isikliku tulu ja säästude vahel VALE, tarbimiskulutused on vahe kasutatava tulu ja säästu vahel.

Kui tarbimise piirkalduvus on 0,9, siis tarbijad kulutavad alati 90% oma tuludest tarbimiseks VALE, MPC näitab kui suur osa kasutatava tulu lisaühikust kulutatakse tarbimisele.

Netoeksport võrdub kaupade ja teenuste impordi ja ekspordi summaga VALE, netoeksport = eksport - import

Mida rohkem valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi, seda suurem on kitsendava fiskaalpoliitika mõju majandusele ÕIGE

Mida suurem on kohustuslik reservinõue, seda suurem on raha multiplikaator VALE, raha multiplikaator on suurema kohustusliku reservinõude korral hoopis väiksem.

Keskpank võib mõjutada kas intressimäära või rahapakkumist, kuid ei saa mõjutada mõlemat üheaegselt VALE, keskpank võib mõjutada, rahapoliitika kaudu, nii intressimäärasid kui ka rahapakkumist.

Lühiperioodi Phillipsi kõver näitab seost hinnataseme tõusu ja töötasumäära suurenemise vahel VALE, lühiper. Philipsi kõver näitab hinnataseme tõusu ja tööstusmäära vahelist seost.

Kui riigi kaubandusbilanss on defitsiitne, siis ka tema maksebilanss on defitsiitne VALE, maksebilanss võb kaubandusbilansi defitsiitsuse korral olla ka ülejäägiga.

TÄIDA LÜNGAD 11 -20, iga õige vastus annab 2 p., kokku 20 p.

Kogukulutuste nelikomponenti on: netoeksport, tarbimiskulutused, koguinvesteeringud ja avaliku sektori kulutused.

SKP on lõpphüviste väärtuse rahaline mõõt, mida mõõdetakse…lõpphüviste…turuväärtuste…abil…abil

Tarbimise piirkalduvuse ja säästmise piirkalduvuse summa võrdub ühega.

Majandusteoorias eeldatakse, et majandus on tasakaalus, kui kogukulutused ja …kogutulud…on võrdsed

Kui majanduses on inflatsioon , siis peaks valitsus…tõstma…maksumäära

Iga rahaühiku keskmist kasutamiskordade arvu teatud ajaperioodil mõõdab raha …ringluskiirust.

Rahapakkumise suurendamiseks peab keskpank …ostma…riigi võlakirju

Tööjõus osalemise määr on protsent tööealisest rahvastikust, kes kuulub…tööjõu…hulka

Inimesi, kes arvavad , et vabu töökohti ei ole ning seetõttu on loobunud aktiivsetest tööotsingutest, nimetatakse… heidutatud …töötajateks

Ühe valuuta hind, väljendatuna mõnes teises valuutas on… vahetuskurss .

TEE ÕIGE VALIK 21 - 30, iga õige vastus annab 1 p, kokku 10p.

SKP mõõdab :

nii vahe – kui ka lõpphüviste turuväärtust

toodetud lõpphüviste turuväärtust

vahetoodete turuväärtust

sisemajanduse puhasprodukti ja investeeringute turuväärtust

Säästud võrduvad nulliga :

punktis, kus tarbimiskulutuste joon lõikub horisontaalteljega

punktis, kus säästujoon lõikub horisontaalteljega

juhul, kui MPC ja MPS on ühesuurused

juhul, kui tarbimiskulutused võrduvad investeerimiskulutustega

Kui kogutulu suureneb, siis :

toimub liikumine piki kogukulutustejoont ülespoole

toimub liikumine piki kogukulutustejoont allapoole

kogukulutustejoon nihkub allapoole

kogukulutustejoon nihkub ülespoole

Maksude suurenemine, ceteris paribus :

suurendab multiplikaatorieffekti

vähendab multiplikaatorieffekti

suurendab tarbimiskulutusi

suurendab avaliku sektori kulutusi

Ekspansiivse fiskaalpoliitika rakendamiseks peab valitsus :

suurendama avaliku sektori kulutusi

pidurdama kodumajapidamiste tarbimiskulutuste kasvu

suurendama maksumäära

vähendama avaliku sektori kulutusi

Rahanõudlusjoon nihkub väljaspoole, kui :

kui nominaalne SKP suureneb

intressimäär tõuseb

intressimäär alaneb

nominaalne SKP väheneb

Mis alljärgnevast ei ole rahapoliitika vahend :

riigi võlakirjade ost või müük avaturul

diskontomäära muutumine

maksumäära muutumine

kohustusliku reservinõude muutmine

Lühiperioodi Phillipsi kõver :

näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase

näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel

näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel

näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud

Isik, kes töötab ainult osalise tööajaga, kuna ei leidnud täistööajaga töökohta on :

struktuurselt töötu

tsükliliselt töötu

arvestatud tööjõu hulka

välja arvatud tööjõu koosseisust

Ujuva vahetuskursi korral elimineeritakse maksebilansi defitsiit :

raha väljavooga, mis põhjustab välisvaluuta nõutava koguse vähenemist

välisvaluuta hinna tõusuga, mis põhjustab välisvaluuta nõutava koguse vähenemist

kodumaise hinnataseme langusega, mis põhjustab välisvaluuta nõudluse vähenemist

tulutaseme langusega, mis põhjustab välisvaluuta nõudluse vähenemist
30. Kogukulutustejoon muutub järsemaks, kui :

multiplikaatori väärtus väheneb

multiplikaatoti väärtus suureneb

MPC suureneb

MPS suureneb

ÜLESANDED 31 - 35, Kokku 50 p

(4) On antud järgmised andmed :
Nominaalne SKP
SKP deflaator
Reaalne SKP
1999
70000
100
70000
2000
78500
110
71363

täida tabel reaalneSKP = (nom.SKP / SKPdefl.) * 100

kas reaalne SKP suurenes või vähenes võrreldes 1999 aastaga? Suurenes

(12p)Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites kroonides:

isiklik tulu

netoinvesteeringud Ineto

avaliku sektori kulutused G

netoeksport Xneto

tarbimiskulutused C

eksport X

koguinvesteeringud I

käsutatav tulu Yd
250
33
82
9
210
20
56
220
Arvuta:
a) kapitali tarbimiskulu D Ineto = I –D  D = 56-33= 23
b) import M Xneto

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

791 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

annu008 Õppematerjali autor

teise variandi vastused Tooma sKarmi kontrolltöös

kontrolltöö

Sarnased õppematerjalid

xlsx

Makrokonoomika.Kontrolltö ö 2. Variandid 2. 1-4.Lahendused

Ülesanne 2.2.6 Punkte 2 Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 130000 ühiku eest. Missugune on selle tehingu mõju rahapakkumisele, kui me eeldame, et kohustuslik reservinõue on 10% , kommertspankadel ei ole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda oma säästukäitumist? Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 isfunktsioon onoomsed investeeringud usiirded kodumajapidamistele TR= 30 võrra, kui suur on uus kogutulu ja avaliku sektori he sulgemiseks? Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 0000 ühiku eest. Kokku Teg % punkte 34 0 0 Ülesanne 2.2.1 Punkte 8

Majandus

xlsx

Makromajanduse ülesanne

Ülesanne 2.2.6 Punkte 2 Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 130000 ühiku eest. Missugune on selle tehingu mõju rahapakkumisele, kui me eeldame, et kohustuslik reservinõue on , kommertspankadel ei ole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda oma säästukäitum Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 % ba. Antud riigi selleks, et osta leiba sõjaväe RÜ RÜ eest, maksab tseseid makse 11000 180 240 20 30 1200 1300 1400 900 950 1000 ja avaliku sektori lu võrdub kasutatava tuluga he sulgemiseks? 0.9 (Y-T) Makroökonoomika Nimi

Makroökonoomia

doc

Kontrolltöö 111.1 vastused

Makroökonoomika Nimi Õpperühm 1 Kontrolltest 211. 1 ÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10, Iga õige vastus annab 1 p, kokku 10 p. 1. Kui reaalne SKP ja hinnaindeks suurenevad, siis suureneb ka nominaalne SKP, õ 2. SKP mõõdab sotsiaalset heaolu. V, -mõõdab riigi maj. teg. tulemusi 3. Kahesektorilises majandusmudelis võrdub kogutulu säästude ja tarbimiskulutuste summaga. õ 4. Tarbimiskulutused võrduvad alati nulliga, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. V- autonoomstete tarbimiskulutustega 5. Mida suurem on tarbimise piirkalduvus, seda suurem on mulltiplikaator. õ 6. Kui töötuse tase on kõrge, siis tuleks rakendada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. õ 7. Kommertspankade tegelikud sularaha reservid võrduvad kohustuslikud reservid pluss lisareservid. õ 8. Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. õ 9. Mitte igasugune töötus ei ole va

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõive

Mikro- ja makroökonoomika

docx

Eksamivalemid

SKP = C + I + G + (X M) = E W/P = reaalpalk (palk/ühikuhind) (tarbimismeetod e. Kulutuste meetod) MPK = F (K+1, L) F(K, L) = R/P SKP sisemajanduse koguprodukt MPK kapitali piirprodukt C tarbimiskulutused K kapital I investeeringud L tööjõud G avaliku sektori kulutused R/P reaalne rent (rent/ühikuhind) (X M) netoeksport NX C= C0 + c (Y T) = C(Y T) E kogukulutused X eksport C tarbimine M import C0 sõltumatu tarbimine c tarbimise piirkalduvus MPC Yd = C + S = Y (TX TR) (Y T) kogutulu miinus netomaksud

Majandus

docx

Makro 2 KT- EKSAM

puuduvad on a) kapitali hulk töötaja kohta konstantne b) investeeringud töötaja kohta võrduvad amortisatsiooniga ühe töötaja kohta c) säästmine töötaja kohta võrdub amortisatsiooniga ühe töötaja kohta 13. Kapitali akumulatsiooni kuldreegli tasemel k*gold. olevas riigis saavutatakse majanduse püsiseisundis kõrgeim tarbimise tase töötaja kohta 14. Kontrolltöö nr 2 – Testid Teema 6 1. Töö(jõu) efektiivsuskordaja on mõiste, mis ei kajasta: maksimeeritud toodangut, mis tuleb tööjõu koostööst suure koguse kapitaliga 2. Kui töötajate tegelik arv (n) kasvab 3 protsenti ja töötajate efektiivsuskordaja (g) kasv on 2 protsenti, siis töötajate efektiivne hulk (tööjõu efektiivsus) kasvab määraga: n+g= 5 3

Makroökonoomika

odt

Mikro-makro eksam 2012 moodles

Arvutada sisemajanduse puhasprodukt: a. 367 b. 354 c. 341 d. 341 Avaliku kauba tarbimisest a. võivad kasu saada kõik indiviidid, v.a. kauba ostja b. saavad kasu üksnes kauba ostja c. võivad kasu saada kõik indiviidid, k.a. kauba ostja d. saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsükl ilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKPs, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud Firma palkab täiendava ressursiühiku kui a. MRP >MP b. MP >0 c. MRC < MRP d

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

docx

Makro testid

Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisemaitse) erainvesteeringute

Makroökonoomika

Rohkem sarnaseid