Kontrolltöö, nähtavuskaugus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Kontrolltöö (Maakera kuju ja mõõtmed)

Kontrolltöö Nr 4 - B Variant Nr 1 1. Maakera kuju ja mõõtmed; Maakera põhipunktid ja ­ringid. 2. Laev sõitis punktist A( 1 = 28 * 15,7 N ; 1 = 152 * 34,3W ) punkti B( 2 = 34 * 06`,2 N ; 2 = 125 *14`,1W ) Leida LV ja PV; teha joonis. 3. Dk = 37 miili; e = 2,9 meetrit. Leida nähtavuskaugus? 4. Slg = 21,04 miili; lg = -3% ; LNV = ?; Klg = ?. 5. SWtS; SE; ja WSW; Arvutada toodud rumbid kraadideks täisring ­ ja veerandring süsteemis. 6. TK = 300*; TP = 231*; d = 7,2E; =1,5W Leida: MK; KN; KP; MP; KK. Teha joonis? Kuupäev Lahendas Kontrolltöö Nr 4 - B Variant Nr 2 1. Näiva horisondi kaugus; Eseme nähtavuskaugus? 2

Navigatsioon

56

docx

Lopueksami kordamiskusimsed Navigatsioon

PV nimetused. Kui kahe punkti nimetused on erinevad, siis pikkuste vahe võrdub nende punktide pikkuste summaga, nimetus pannakse aga teise punkti pikkuse järgi. Kui saadud summa ületab180°, lahutatakse tulemus 360° ja pannakse vastupidine nimetus. Mõned näited 0nn λ2 =48°25´E λ2 =158°25´E λ1 = 31°12´E λ1 =118°27´W PV= 17°13´ PV=276°52´E =83°08W 3.Näiva horisondi kaugus Esemete nähtavuskaugus Punktis A kõrgusel e Maa pinnast asuvale vaatlejale tundub, et ta seisab ringi keskpunktis, mille äär puutub kokku taevavõlviga. Seda ringi nimetatakse näivaks horisondiks ehk silmapiiriks. Vahemaad vaatlejast kuni silmapiirini nimetatakse näiva horisondi kauguseks. On ilmne, et mida kõrgemal asub vaatleja, seda suurem on ta kaugus silmapiirini. Tuletame valemi silmapiiri kauguse arvutamiseks. e De R R O

Navigatsioon

56

docx

Lopueksami kordamiskusimsed

PV nimetused. Kui kahe punkti nimetused on erinevad, siis pikkuste vahe võrdub nende punktide pikkuste summaga, nimetus pannakse aga teise punkti pikkuse järgi. Kui saadud summa ületab180°, lahutatakse tulemus 360° ja pannakse vastupidine nimetus. Mõned näited 0nn λ2 =48°25´E λ2 =158°25´E λ1 = 31°12´E λ1 =118°27´W PV= 17°13´ PV=276°52´E =83°08W 3.Näiva horisondi kaugus Esemete nähtavuskaugus Punktis A kõrgusel e Maa pinnast asuvale vaatlejale tundub, et ta seisab ringi keskpunktis, mille äär puutub kokku taevavõlviga. Seda ringi nimetatakse näivaks horisondiks ehk silmapiiriks. Vahemaad vaatlejast kuni silmapiirini nimetatakse näiva horisondi kauguseks. On ilmne, et mida kõrgemal asub vaatleja, seda suurem on ta kaugus silmapiirini. Tuletame valemi silmapiiri kauguse arvutamiseks. e De R R O

Navigatsioon

56

docx

Lopueksami kordamiskusimsed

PV nimetused. Kui kahe punkti nimetused on erinevad, siis pikkuste vahe võrdub nende punktide pikkuste summaga, nimetus pannakse aga teise punkti pikkuse järgi. Kui saadud summa ületab180°, lahutatakse tulemus 360° ja pannakse vastupidine nimetus. Mõned näited 0nn λ2 =48°25´E λ2 =158°25´E λ1 = 31°12´E λ1 =118°27´W PV= 17°13´ PV=276°52´E =83°08W 3.Näiva horisondi kaugus Esemete nähtavuskaugus Punktis A kõrgusel e Maa pinnast asuvale vaatlejale tundub, et ta seisab ringi keskpunktis, mille äär puutub kokku taevavõlviga. Seda ringi nimetatakse näivaks horisondiks ehk silmapiiriks. Vahemaad vaatlejast kuni silmapiirini nimetatakse näiva horisondi kauguseks. On ilmne, et mida kõrgemal asub vaatleja, seda suurem on ta kaugus silmapiirini. Tuletame valemi silmapiiri kauguse arvutamiseks. e De R R O

Navigatsioon

133

ppt

Laevajuhid- navigatsioon

De = 2,08 e Vahemaad vaatlejast kuni silmapiirini nimetatakse näiva horisondi kauguseks. See oleneb peamiselt meie silmade kõrgusest, kuid teatud määral suureneb ka Maa refraktsioonist - so valguskiirte murdumine atmosfääris 8%. e ­ silmade kõrgus meetrites Tuletorni nähtavuse kaugus Merekaartidel ja raamatutes on antud tuletornide nähtavuskaugus silma kõrgusele 5 m. Kui silmakõrgus erineb 5 meetrist, siis tuleb teha parandus: Dn = DK + DK DK = De ­ 4,7 De = 2,08 Nähtavuskaugust on võimalik leida ka tabelite kaudu. Tuletorni nähtavuskaugus sõltub nii vaatleja silmade kõrgusest (e) kui ka tuletorni kõrgusest merepinnast (H). Seda mõõdetakse meetrites. MEREKAARDID Kaardiks nimetatakse Maa pinna või selle mõne osa matemaatiliselt tuletatud, vähendatud ja üldistatud tasapinnalist kujutist.

Merendus

133

ppt

Väikelaevajuhid - navigatsioon

De 2,08 e Vahemaad vaatlejast kuni silmapiirini nimetatakse näiva horisondi kauguseks. See oleneb peamiselt meie silmade kõrgusest, kuid teatud määral suureneb ka Maa refraktsioonist - so valguskiirte murdumine atmosfääris 8%. e ­ silmade kõrgus meetrites Tuletorni nähtavuse kaugus Merekaartidel ja raamatutes on antud tuletornide nähtavuskaugus silma kõrgusele 5 m. Kui silmakõrgus erineb 5 meetrist, siis tuleb teha parandus: Dn = DK + DK DK = De ­ 4,7 De = 2,08 Nähtavuskaugust on võimalik leida ka tabelite kaudu. Tuletorni nähtavuskaugus sõltub nii vaatleja silmade kõrgusest (e) kui ka tuletorni kõrgusest merepinnast (H). Seda mõõdetakse meetrites. MEREKAARDID Kaardiks nimetatakse Maa pinna või selle mõne osa matemaatiliselt tuletatud, vähendatud ja üldistatud tasapinnalist kujutist.

Laevandus

25

pdf

Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA

Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 1. Põhilised punktid ja jooned Maa pinnal. Maakera kujutab endast pooluste suunas veidi lapikut kera või pöördellipsoidi. Tegelikult on maakera korrapäratu geomeetriline keha, mida nimetatakse ka gedoid´iks. Suur pooltelg = 6 378,24 km Väike pooltelg = 6 356,86 km Maakera keskmine raadius on 6 371,1 km Maakera telg ­ Maa keset läbiv mõtteline telg, mille ümber ta pöörleb. Maa geograafilised poolused ­ punktid, kus Maakera telg lõikab Maa pinda. Meridiaanid ­ pooluseid läbivad suurringi kaared. Ekvaator ­ Maakera teljega ristuv ja maakera keskpunkti läbiva tasandi ning Maa pinna lõikejoon. Paralleel ­ ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand ­ püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan ­ tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand ­ Vaatleja silma läbiv rõhttas

inglise teaduskeel

31

doc

ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED

6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistu

Elektriajamid

Kommentaarid (0)