50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristiina Sojunen
Õppematerjali autor
Võrguprotokollid Kustas Jõe BOOTP Bootstrap Protocol (boodiprotokoll) Võimaldab võrgukasutajaid automaatselt konfigureerida (omistada neile IP aaddresse) ja bootida või initsialiseerida opsüsteemi ilma kasutaja vahelesegamiseta. BOOTP(2) Loodud spetembris 1985 Autor: Bill Croft Siiani kasutusel BOOTP(3) Parameetrid dn DNS domeen tc Seadme IP subnet ht Ethernet ro Mobile Ip Service BOOTP(4) kasutatakse IPaadressi ja muude parameetrite automaatseks allalaadimiseks võrguserverist. Kui printer või kombiseade on sisse lülitatud, edastab prindiserver HP Jetdirect buudipäringu. Kui BootP server on õigesti paigaldatud, saadab ta parameetrid üle võrgu Jetdirecti prindiserverisse DHCP Dynamic Host Configuration Protocol Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll DHCP(2) Loodud 1993 Siiani kasutusel
Varustaja adresseerimine ja tuvastamine: See saavutatakse hierarhilise adresseerimissüsteemiga. Paketi marsruutimine: See on põhiülesanne, kus võetakse allikast andmete pakette ja saadetakse need järgmisse võrgustikku, mis on lähemal lõpp-punktile. Transpordi kiht Transpordi kihi kohustused sisaldavad ots-otsaga sõnumite ülekande võimet, sõltumata aluseks olevast võrgust. Kaasnevad veel ka veakontroll, segmenteerimine, ummikukontroll, ülekoormuse kontroll ja rakenduse adresseerimine. Transpordi kihti võib võtta kui transpordi mehanismi (näiteks: auto, mille kohustus on oma pagas turvaliselt sihtpunkti toimetada.) Transpordi kiht pakub seda teenust, ühendades rakendusi läbi teenuse pordi. Kuna IP pakub ainult parima saavutuse toimetust, on transpordi kiht esimene TCP/IP kiht, mis pakub usaldusväärsust. Rakenduskiht Rakenduskiht viitab kõrgema taseme protokollile, mida kasutavad enamus rakendusi võrguühenduseks
KOOL IKT OSAKOND NIMI HTTPS REFERAAT JUHENDAJA --- KOHT 2014 SISUKORD 1 HTTPS............................................................................................................................3 1.1 Mis on HTTPS?.......................................................................................................3 1.2 HTTPSi kasutus.......................................................................................................3 1.3 HTTP ja HTTPS erinevused....................................................................................3 1.4 SSL..........................................................................................................................3 2 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................4 2
sobiv tarkvara. SSH on protokoll, mille versioonile 1 ja samuti selle baasil loodub programmide komplektile viidatakse kui SSH1. SSH1 on vabalt kasutatav, mida pole aga sama protokolli teisel versioonil (SSH2) põhinev tarkvara. SSH1 kasutab avaliku võtmega krüptimist, mis toetub RSA algoritmile. Teise masinasse sisselogimine ja ühenduse lõpetamine Kirjeldame lihtsustatult, kuidas toimub SSHga teise masinasse sisselogimine. Logimisel on kolm etappi: 1. Protokollide kontroll. Seansi algus ei ole krüptitud. Selle käigus teevad osapooled kindlaks, et nad kasutavad omavahel sobivaid SSH versioone. 2. Klient veendub serveri ehtsuses. Serveril on kaks RSA võtit: salajane ja avalik. Et klient saaks veenduda, serveri ehtsuses peab ta eelnevalt teadma serveri avalikku võtit. Teatavasti on avaliku võtme krüptograafia kõige nõrgemaks kohaks avaliku võtme edastamine selle kasutajale. Selle võib klient saada, nt disketil, serveri
3,4x1038, mis vastab 6,7x1017 ehk 100 triljonile aadressile maakera pinna iga mm2 kohta. Esimene IP paketi päise väli on 4-bitiline IP versiooni tähise kood, mis IPv4 puhul omab muidugi väärtust 4 (kahendkoodis 0100). IP aadresside klassid A klassi vahemikel saab muuta kõikide aadressiosade väärtusi, B klassil on muudetavad aadressi 3 viimast osa, C klassil 2 viimast osa D klassil ainult viimane osa. Aadressid, mis langevad vahemikku 224.0.0.0 kuni 254.0.0.0. Need on kas eksperimentaalsed või reserveeritud kasutamiseks tulevikus ning ei täpsusta ühtegi võrku. Võrgumask määrab, milline osa aadressist kasutatakse võrgu tähistamiseks ja milline osa hosti tähistamiseks. Default gateway ehk vaikimisi võrgulüüs määratakse ära selleks, et arvuti teaks, kellele paketid saata kui soovitud sihtkoht ei asu samas võrgus. Lüüs tegeleb nende pakettidega ise edasi.
Põhimõisted: Kodeerimine - Andmete teisendamine mingi koodi abil, näit. helisignaali teisendamine analoogkujult digitaalkujule enne laserkettale salvestamist, binaarandmete teisendamine tekstandmeteks enne edastamist e- postiga jne. Kodeerimine selles tähenduses ei sea eesmärgiks mitte informatsiooni salastamist, vaid selle teisendamist salvestamiseks või edastamiseks sobivale kujule, kuigi sageli on kodeeritud informatsioon ühtlasi ka inimesele loetamatu Moduleerimine - Sides tähendab moduleerimine informatsiooni lisamist elektroonilisele või optilisele signaalikandjale. Moduleerida võib nii alalisvoolu seda sisse ja välja lülitades kui ka vahelduvvoolule ja valgusele. Alalisvoolu moduleerimise näiteks on traditsioonilises telegraafis kasutatav Morse koodi edastamine morsevõtme abil. Enamik tänapäevaseid raadio- ja telekommunikatsiooniseadmeid kasutab vahelduvvoolu moduleerimist teatud kindlas sagedusribas. Levinumad modulatsioonimeetodid on järgmised: · ampl
Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise vaheaegadel saatjast väljakiirguv konstantse väärtusega võimsus on kandevlaine ehk kandevsagedus, mida on vaja vaid selleks, et temas moduleerimisprotsessi kestel tekitatud muutused üle kanda vastuvõtjani, kus neist muutus
Tervist! Järgmise taseme protokoll kirjeldab, kuidas suured andmemassiivid tuleb lõhkuda tükkideks ja kuidas tuleb neid pärast jälle kokku panna. Sealjuures väiksed osad edastatakse madalama taseme protokolli abil. Järgmisel, veel kõrgemal tasemel, kirjeldatakse faili edastamist. Ka siin kasutatakse madalamate tasemete protokolle. Uue kõrgema taseme protokolli realiseerimiseks internetis ei ole vaja teada võrgu töö omapärasid, vajalikud on vaid teadmised madalama taseme protokollide kasutamisest. Mitmetasemeliste protokollide analoogiaid kohtab ka igapäevaelus. Näiteks, saate edastada dokumendi teksti telefonikõne ajal. Selleks ei ole teil vaja teada, kuidas telefonivõrk töötab. Teate, et peate valima numbri ja ootama kuni teine inimene tõstab toru. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid