Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kontaktimaterjalid ja kõik nende vajalikud omadused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on neid omadusi tarvis?
Vasakule Paremale
Kontaktimaterjalid ja kõik nende vajalikud omadused #1 Kontaktimaterjalid ja kõik nende vajalikud omadused #2 Kontaktimaterjalid ja kõik nende vajalikud omadused #3 Kontaktimaterjalid ja kõik nende vajalikud omadused #4 Kontaktimaterjalid ja kõik nende vajalikud omadused #5 Kontaktimaterjalid ja kõik nende vajalikud omadused #6 Kontaktimaterjalid ja kõik nende vajalikud omadused #7 Kontaktimaterjalid ja kõik nende vajalikud omadused #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mihkel mihkel Õppematerjali autor
Referaat materjaliõpetuses

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
docx

Materjaliõpetus

Pooljuhid Pooljuhtideks nimetatakse elektrimaterjalide klassikalise liigituse alusel materjale, millede elektriline eritakistus on dielektrikute ja juhtide vahepealne, olles vahemikus 10- 6...108 Ωm. Pooljuhtmaterjalide eri-takistus sõltub eelkõige koostisest (väga olulised on lisandid), valmistamise tehnoloogiast ja välismõjudest (temperatuur, elektriväljatugevus, valgustatuse intensiivsusest jne.) Pooljuhid on kas keemilised elemendid või nende keemilised ühendid nagu germaanium, räni, seleen, telluur, arseen, fosfor, või ränikarbiid ning mitmesuguste metellide oksiidid (vaskoksiid, titaanoksiid jne.) ja sulfiidid (tsinksulfiid, hõbesulfiid, magneesiumsulfiid jt.).. Germaanium (Ge) on välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti mehaaniliselt töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C., suhteline dielektriline läbitavus ε = 16. Germaaniumist valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada

Masinaelemendid
thumbnail
10
docx

Mustad ja värvilised metallid

Mustad ja värvilised metallid Värvilismetallid ja nende sulamid Värvilismetalle ja -sulameid liigitatakse a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m2 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m2 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi: · kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb), · keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539° C (Cr, Mn, Ni, Au), · raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au),

Materjaliõpetus
thumbnail
12
docx

Tehnikas kasutatavad materjalid

1) Tehnikas kasutatavad materjalid: Metallid: 10000eKr Kasutati kulda, sest see oli looduses vabalt kätte saadav. 5000eKr avastati vask, esimene sulam mis avastati oli pronks (phst Kõik vase sulamid). Kristuse sünni ajal avastati raud. Malm alvastati 16 saj, siis algas metallide võidukäik. Hiljem õpiti valmistama teraseid. 20saj keskpaigas oli metallide olulisus tipus.(1,2 MS). Metallide kasutus väheneb, nende asemel luuakse teisi materjale.(liigume kasutuse poolest tagasi kiviaega, metalle hakkavad asendama keraamilised materjalid.) plastid (polümeerid): 10000 eKr Kasutati Puitu, nahka, erinevaid looduslike kiude. Tänapäeval plastid, 19saj võetakse kasutusele kumm(looduslik). 20 saj alguses avastatakse sünteetiline kumm(pakeliit). Sellest algas plastid võidukäik. komposiitmaterjalid- Kõrtest ja mudast tehtud trellised- Materjal mis koosneb vähemalt kahest materjalist

Tehnomaterjalid
thumbnail
12
doc

Konspekt

..............................7 1.1.14 Plii ( Pb ).......................................................................................................................................7 2. Sulamite Kasutamine..........................................................................................................................8 2.1 Miks kasutatakse sulameid?..............................................................................................................8 2.2 Tuntumad sulamid ja nende kasutamine...........................................................................................8 2.2.1 Roostevaba teras.............................................................................................................................8 2.2.2 Pronks..............................................................................................................................................8 2.2.3 Messing...............................................................................

Ehitusökonoomika
thumbnail
11
doc

Rakenduskeemia konspekt

Tulekatisesüsteemide sulavandurina, vedelas oleks soojusvahetajana Torude painutamiseks toru ristlõiget muutmata: tour valatakse täis Woodi metalli, pärast 5 selletahkestumist painutatakse ja see järel sulatatakse Woodi sulam välja Loeng 3 Reaktsioonid metallidega Redoksreaktsioonid Teise Rühma kuuluvad metllide reaktsioonid hapetega, mille anioon on tugevam okspdeerija kui vesinikioon.Antud reaktsioonides vesinikku ei eraldu. Nende reageerimisel metallidega on okspdeerijaks happe anioonid, mitte vesinikioonid. Olenevalt metalli aktiivsusest võib kontsentreeritud H2SO4 redutseeruda erinevalt (väävli oksüdatsiooniasete väheneb) VI IV 0 -II H2SO4 > SO2 > S > H2S Peale nimetatud väävliühendite tekib vastava metalli sulfaat ja vesi. Metallidega, mis seisavad pingerea keskel, võib kulgeda üheaegselt mitu reaktsiooni

Rakenduskeemia
thumbnail
10
doc

Materjaliõpetuse küsimuste vastused

METALLIDE JA SULAMITE SISEEHITUS 1. Milliste põhiomaduste (4) tundmine on vajalik materjalide valikul ja kasutamisel? Füüsikalised omadused: Värv, Tihedus (mass mahu ühikus), Sulamis temperatuur °C, Soojus juhtivus, Soojus paisumine, Soojus kahanemine, Soojus mahtuvus, Metallide magneetilised omadused. Magnetetilised omadused: magneetilisevälja tugevus (A/m), voo tihedus (T), Magneetiline läbitavus µ (H) Keemilised omadused: Metallil on suur puudus, võime oksüdeerida, kas kokkupuutes O2-ga, H2O, hapete või leelistega. Metallid selle tagajärjel hävivad. Korrosioon: Meterioloolistes tingimustes (roostetamine)., Keemiline korosioon agresiivses keskonnas, Elektrolüütiline korosioon, kus kaks kontaktis olevat metalli vedelas elektrolüüdis hävitavad teineteist., Kõrge temperatuuri korosioon Tehnoloogilised omadused: Valatavus, Sepitsetavus, Keevitatavus, Lõike töödeldavatus 2

Kategoriseerimata
thumbnail
140
pptx

Elektriaparaadid

Elektriaparaadid ALEKSEI LUKASIN Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaadiks nimetatakse elektrotehnilist seadet elektriliste ja mitteelektriliste objektide juhtimiseks ning nende kaitseks avariiliste ja ebanormaalsete talitluste eest. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatide liigitus nende põhifunktsiooni järgi: kommutatsiooniaparaadid ­ koormuslüliti, vinnaklüliti, lahklüliti; kaitseaparaadid ­ sulavkaitsmed, kaitselüliti, rikkevoolu relee, liigpingepiirikud; piirikaparaadid ­ reaktorid, lahendid; käivitusreguleerimisaparaadid ­ kontaktorid, kontrollerid, reostaadid; kontrollaparaadid ­ releed ja andurid; reguleerimisaparaadid ­ pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid jne; mõõtaparaadid ­ pinge- ja voolutrafod. Elektriaparaadi üldteooria

Energia ja keskkond
thumbnail
52
pdf

Metallide Tehnoloogia 1 Referaat

Seda erinevate kristallivõrede esinemist ühe metalli korral nimetatakse polümorfismiks. Tuntumaks näiteks võib tuua raua ja titaani. Raua kristallivõre muutub temperatuuril 911°C ruumkesendatud kuupvõrest tahkkesendatuks ja temperatuuril 1392°C tagasi ruumkesendatuks. 3. Kristalliseerumine Kristalliseerumisprotsess algab kristalliseerumiskeskmete ehk –tsentrite tekkimisega sulas metallis ja jätkub nende arvu ning nende ümber kristallide mõõtmete kasvuga. Metalli või sulami vedelast olekust tahkesse üleminekul moodustuvad kristallid kasvavad vabalt ja omavad korrapärase geomeetrilise kuju. Joonis 4. Kristalliseerumisprotsess 4 4. Materjalide füüsikalised, tehnoloogilised ja mehaanilised omadused Materjalide valikul ja nende kasutusalade määrat- lemisel pakuvad eelkõige huvi

Metalliõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun