Konstantin Türnpu (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

odt

Konspektid õpikust "Eesti muusikaajalugu"

võib eraldada kolme suunda: 1) Isamaalaulud - detailne tekstikäsitlus ja terviklik arendus. "Meeste laul"; "Enne ja nüüd "; "Veel kaitse, kange Kalev" 2) Lüürilised laulud + kuus soololaulu - parimad lüürilisete laulud on loodud Anna Haava sõnadele. "Küll oli ilus mu õieke"; "ÖÖbiku surm"; "Ei saa mitte vaiki olla"; "Kui sa tuled, too mull´ lilli´´ " 3) Rahvaviisiseaded - harmoonias võib tunda saksa mõju. "Tuljak"; "Lauliku lapsepõli"; "Pidu hakkab"  Konstantin Türnpu (13.august.1865 - 16.aprill.1927) Konstantin Türnpu oli helilooja, organist ja legendaarne koorijuht. Ta sündis müistateenija peres. Muusikahuvi ja -anne ilmnesid varakult. Juba kaheksa-aastaselt mängis ta külakooli hommikupalvustel koraale. Ta juhatas Tallinna kreisrkoolis õppides algul koolivendadest moodustatud koori, hiljem asutas segakoori "Salme". Türnpu sai muusikaõpetust Toomkiriku organistilt Ernst Reineckelt. Türnpu astus

Muusikaajalugu

1

doc

Esimesed kõrgharidusega muusikud Eestis

Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. Tema loomingus on ülekaalus koorilaulud, kuid on ka paar suuremat teost. Tema koorilaulud jagunevad kolmeks haruks 1. Isamaalaulud ( ,,Meeste laul", ,,Enne ja nüüd" , ,,Veel kaitse, kange Kalev") 2. Lüürilised laulud (,,Küll oli ilus mu õieke", ,,Ööbiku surm", ,,Ei sa mitte vaiki olla")+ soololaulud(6) tuntuim ,,Kui sa tuled, too mull' lilli". 3. Rahvaviisiseaded (,,Lauliku lapsepõli", ,,Pidu hakkab", ,,Tuljak") Konstantin Türnpu (1865-1927) Helilooja, organist, legendaarne koorijuht. 1886. aastal astus Peterburi konservatooriumi oreliklassi, pärast täiendas end Saksamaal koorijuhtimise alal. 1916. aastal kutsuti Türnpu Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuhiks. Türnpu initsiatiivil pandi 1921. aastal alus Eesti Lauljate Liidule. Türnpu loomind piirdub vokaalmuusikaga, ligi 60 koorilaulu ja 7 soololaulu. Tuntuimad teosed on ,,Mu isamaa nad olid matnud", ,,Priiuse hommikul", ,,Kevade tunne",

Muusika

1

odt

Konstantin Türnpu elulugu

Konstantin Türnpu (1865-1927) ­ Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organistaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas, seejärel segakoori ,,Salme". Peterburi konservatooriumis õppis Miina Härmaga samaaegselt. Õppis orelit ja kompositsiooni. Seejärel täiendas end Berliinis, koorijuhtimise alal. Organist ja dirigent saksa ringkonnas. Peale berliini tuli tagasi ja asus tööle Tallinnas. Saanud Niguliste kirikus organistikoha, oli ta saksa segakoori, hiljem ka meeskoori

Muusika

1

docx

Miina Härma ja Konstantin Türnpu

Miina Härma ja Konstantin Türnpu Miina Härma sündis 1864 aastal Tartumaal Kõrvekülas. Suri 1941 aastal Tartus. Miina õppis Peterburi konservatooriumis ning tol ajal oli haruldane, et 19-aastane tütarlaps soovib omandada kõrghariduse. Ta oli esimene kutseline eesti muusik, kes hakkas tööle oma maa muusikakultuuri huvides. Lisaks tõi ta eesti muusikaellu elevust, tõstis selle kunstitaset ning värskendas rahvalikku vaimu. Tegi suurt muusikavalgustuslikku tööd, tutvustades kõige

Muusika

3

docx

19.sajandi lõpp. Esimesed kõrgharidusega muusikud.

3. Rahvaviisiseaded- Oluline osa Härma loomingus on rahvaviisiseadetel, mida on umbes sada. Suurem osa tema poolt kasutatud viisidest on ka tema enda kogutud. Nende laulude hulgas on lihtsaid neljahäälseid seadeid, aga ka erinevate viiside ühendamisel saadud keerulisemaid kompositsioone. KONSTANTIN JAKOB TÜRNPU (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Türnpu õppis iseseisvalt mängima viiulit ja Saue koolis orelit, edasi jätkas õpingutega Tallinnas saksa kreiskoolis. Asutas oma segakoori ''Salme'', 1884­ 1886 juhatas Lootuse seltsi meeskoori. Kaks aastat täiendas end Heinrich Stiehli ja Ernst Reinicke juures enne kui astus 1886. aastal Peterburi konservatooriumi, mille lõpetas 1891. aastal oreli erialal (Louis Homiliuse klassis). 1891­1892 täiendas end Wilhelm Bergeri juures koorijuhtimise alal Berliinis. 1892

Muusikaajalugu

16

docx

Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid.

Linnale kuulumise vastu seisis aga teatri direktsioon, sest sellega suurenes korralduste jagajate arv. Esialgse plaani kohaselt tahtsid võimud Estoniaga ühendada Eesti Draamateatri, ent viimane võis siiski jätkata iseseisvat tegevust tingimusel, et hakkab oma jõududega andma saksakeelseid etendusi. Teatrite tegevuse juhtimiseks anti 1941. aasta sügisel välja „Eesti teatrite kodukord ja sisemine töökorraldus”. 2)Heliloojad; Aleksander Kunileid, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Karl August Hermann, Johannes Kappel, Rudolf Tobias, Mihkel Lüdig. ÕPIK lk. 54- 96 Kirjutan lühidalt kõigi nende elust ja loomingust ( õpingud, loomingul tegevus, tähtsamad laulud) . Alexander Saebelmann-Kunileid (1845-1875)– helilooja, organist ja koolmeister. Võttis osa 1869.a. laulupeo ettevalmistamisest ning tema loodud olid kaks ainsat peokavas olnud eesti laulu. Teinud laulud “Sind surmani”, “Mu isamaa on minu arm”, “Mu isamaa nad olid matnud”

Muusika

3

doc

Eesti muusika

Õppis sealsamas algkoolis ning oli ka koolmeistriks, hiljem läks Peterburi, kus sooritas eksternina gümnaasiumi lõpueksami. õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, Leipzigis võrdlevat keeleteadust. Seejärel asus ta elama Tartusase ning 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit (lauleldus "Uku ja Vanemuine") kui ka kindlaks teha eestlaste päritolu (väitis, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad). Konstantin Türnpu-Orelimängija,koorijuht,helilooja.Eripäraks:liikus B.Saksa ringkonnas->ei võetud eestlaste poolt omaks.P.Konserv.->Niguli kiriku organist,lõi kõrgeltasemel meestekoori"Revalier Liedertafel".1916 asutas Eesti Meestelaulu Seltsi.1921- Lauljate Liit.L:vokaalmuusika~60koorilaulu,7soolo.Kasut. E.autorite tekste->tuntud eestlaste jaoks."Mu isamaa nad olid matnud";"Priiuse hommikul"Looduslüürikat:"Kevade tunne";"Talvine õhtu""luiged".Kirj ka rasket muusikat kontsertkooridele.Kasut

Muusikaajalugu

1

doc

Eesti muusika

Peterburi Hollandi saatkonda, valitud III, V ja VI üldlaulupeo juhiks, looming oli lüüriline, tugeva romantilise alatooniga, ,,Oleksin laululind", ,,Ööbik". Miina Härma ­ õppis 1883-90 peterburi konservatooriumis, peale lõpetamist reisis Euroopas, kus andis orelikontserte, jätkas sama ka Tartus, 1894. asutas Tartusse segakoori, kuulus paljudesse kultuuriorganisatsioonidesse, loomingus ülekaalus koorilaulud, ,,Meeste laul", ,,Enne ja nüüd" Konstantin Türnpu ­ 1886-91 õppis peterburi konservatooriumis, täiendas Saksamaal koorjuhtimise alal, organist Niguliste kirikus, juhatas segakoori, 1916 kutsuti Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuhiks, tema initsiatiivil pandi alus Eesi Lauljate Liidule, loomingus ainult vokaalmuusika, ,,Mu isamaa nad olid matnud", ,,Meil aiaäärne tänavas" Aleksander Läte ­ õppis 1895-97 Dresdeni konservatooriumis, andis klaveritunde,

Muusikaajalugu

Kommentaarid (1)