Autonoomsusprintsiip tootmisprogramm on koostatud iseseisvalt Tulukuse printsiip soovitakse saada maksimaalset kasumit · Süsteemiga seotud tegurid Ettevõtete liigitamine: 1. Ettevõtte haruline kuuluvus (majandusharu, tegevusala) Igal majandusharul on omad iseärasused ja nendega tureb arvestada ka juhtumisel. 2. Ettevõtte suurus Suur, kesmine ja väikeettevõtted. Töötajate arvu, käibe ja bilansimahu alusel. Alla10 töötaja mikroettevõte 10-49 töötajat - väikeettevõte 50-249 töötajat keskmise suurusega ettevõte Üle 250 töötaja suurettevõte 3. Ettevõtlusvorm FIE isik, kes pakub oma nimel kaupu või teenuseid ja see on tema püsiv tegevus.. ta vastutab oma tehingute eest kogu oma varaga Täisühing äriühing, mille kaks või enam osaniku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga.
äriseadustikus ja klassifikatsioonid. (lk 10-13, Ettevotlus_ettevotja_ettevoteII06) ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema
äriseadustikus ja klassifikatsioonid. (lk 10-13, Ettevotlus_ettevotja_ettevoteII06) · ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). · ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). · ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1).
äriseadustikus ja klassifikatsioonid. (lk 10-13, Ettevotlus_ettevotja_ettevoteII06) · ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). · ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). · ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema
1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1).
Vertikaalsest seosest lähtudes: pea- ja kõrvaleesmärgid, primaarsed ja sekundaarsed eesmärgid. Horisontaalsest seosest lähtudes: samasuunalised, vastassuunalised ehk konkureerivad, teineteist välistavad, sõltumatud. EESMÄRKIDE OMADUSED SMART printsiip 1. Spetsiifilised (specific) 2. Mõõdetavad (measurable) 3. Kokkulepidud 4. Realistlikud 5. Ajastatud 2. loeng 8. sept 2011 Ettevõtte funktsionaalsed valdkonnad: personalimajandus, materjalimajandus, tootmine, turundus, strateegia, arvestus Personal · Personali hulka kuuluvad ettevõtte kõik töötajad · Personali juhtimine üks juhtimise põhifunktsioonidest · Personali juhtimise raames uuritakse töö iseärasusi ettevõttes ning määratakse kindlaks ametikohtadele ja töötajatele esitatavad nõuded. Personali värbamine: · Ettevõttesisene värbamine: teadete tahvel, intranet
Ettevõtlusprotsessi tuumaks on ärivõimalused, nende avastamine/loomine, hindamine ja rakendamine selleks, et luua uusi tooteid/teenuseid, uusi viise turgude, protsesside ja tooraine organiseerimisel, st seda tehakse uuel moel (mis enne ei eksisteerinud). Ettevõtlusprotsessis on 2 komponenti: indiviid (sh ettevõtja) ja (äri)võimalused, võimaluste ärakasutamiseks (äriideede elluviimiseks) on vaja teadmisi ja oskusi, aga ka ressursse, olulised on võrgustikud, äri planeerimine jne. 6. Kes on klient? Klientide probleemide määratlemine, kliendiuuring Klient on majanduses isik, kes omandab toote või teenuse. Kõikide nende kui klientide ühiseks tunnuseks on see, et nad on ettevõttega seotud mingisuguste vastastikuste tegevuste kaudu. Nad annavad midagi ettevõttele (tavaliselt raha, kuid mitte alati) ja saavad selle eest vastu mingi väärtuse (tavaliselt teenuse või kauba).
.......................................................... 95 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele Ettevõtte juhtimissüsteemi põhiülesanne on „Ettevõtte-keskkonna koordinatsiooni jätkusuutlik tagamine. Möödunud kümnendite jooksul on strateegiline mõtlemine teinud läbi järgmised arenguetapid: I. FINANTSPLANEERIMINE – stabiilses ja prognoositavas keskkonnas piisav vahend. II. PIKAAJALINE PLANEERIMINE – katse keskkonna muutustes ekstrapoleerida arenguid ja hinnata riske. III. STRATEEGILINE PLANEERIMINE – muutuvas keskkonnas paindlikult muutustele reageerida. IV. STRATEEGILINE JUHTIMINE – mitte ainult planeerimine, vaid ka elluviimine ja kontroll. Visioon ja juhtimine
ettevõtlusse); Administratiivselt juhitav turumajandus (Jaapan, valitsuse, ettevõtete ja töötajate koostöö, riigi aktiivne sekkumine ja ettevõtete toetamine). 9) Majanduslikult arenenud riikide ühised tunnused. Tooge välja ja iseloomustage 1-2 lausega edukatele turumajanduslikele riikidele iseloomulikke ühiseid tunnuseid. Tooge 3 tunnust. Eraomandi suur osatähtsus, teatavad tootmisvahendid kuuluvad riigile - Iseloomustus Siseturul on tugev konkurents - Iseloomustus Infrastruktuur on hästi arenenud (koolid, transport, telekommunikatsioon, keskkonnakaitse) - Iseloomustus 10) Selgitage mõistet ,,Ettevõtte õiguslik ümbrus". Ettevõtete vaheline ja ettevõttesisene tegevus on reguleeritud seaduste ja mitmesuguste normatiivaktidega. Ettevõttesisese korralduse aluseks on põhikiri, kus on sätestatud järgmised küsimused: - ettevõtte tegevuse eesmärgid - juhtimisorganid ja nende kompetents
3. väljavalitud ideede põhjalik majandusanalüüs; 4. idee realiseerimine, materialiseerimine (võib järgneda testimine, kaubanduslike eksperimentide korraldamine enne tootmise alustamist). Hea äriidee omadused: uuenduslik iseloom; orienteeritus tarbijale; turu valmisolek äriidee realiseerimiseks; vajalike teadmistega inimeste olemasolu; realiseeritavus – võimalik on hankida vahendeid idee elluviimiseks (tööjõud, kapital, seadmed, materjalid jne). Äriideede allikad on näiteks: plaanid, mida mõni tegutsev firma ei suuda ellu viia; litsentsid ja patendid, rakendusuuringute tulemused; ärikontaktid kodu- ja välismaal; olemasolevate toodetega rahulolematud tarbijad; pärand, kinnisvara. Äriidee leiab väljenduse äriplaanis. Et tulevane ettevõte suudaks selgelt määratleda oma nõrgad ja
teenuste osutamiseks või edasimüügiks. Äritarbija/tööstustarbija ostuotsustusprotsess 1.Probleemi teadvustamine 2.Toote spetsifikatsiooni koostamine 3.Alternatiivsete toodete ja hankijate otsimine 4.Alternatiivide võrdlemine 5.Toote ja hankija valimine, tellimuse esitamine 6.Ostujärgne hinnang valitud tootele ja hankijale. Ostuotsusprotsessis osalejad: Initsiaatorid; Kasutajad; Mõjutajad; Ostjad; Otsustajad; Teabesõelujad B2B(äri) turundusjuhi roll ostuotsustes - Planeerimine ja prognoos; Organiseerimine ja kontrollimine; Juhtimine; Ostuotsuse mõjude hindamine. Ostutüübid tööstus- ja äriturunduses - Korduv taasost; Modifitseeritud taasost; Uus ost Erinevatel ostutüüpidel on erinev tase probleemi uudsuses, infovajaduses, uute alternatiivide hindamisel 6 olulisemat tegurit hankija valikul – Teostus; Kvaliteet; Teenindus; Hange; Kogemus; Hind Kauba liikumise protsess ja lisanduv väärtus B2B(äri) turult B2C(tarbija) turule
............................................................................................... 6 7. TOODE/TEENUS ...................................................................................................................... 8 8. TOOTMINE/TEENINDAMINE ................................................................................................ 8 9. TURU ANALÜÜS ..................................................................................................................... 9 10. KONKURENTS ..................................................................................................................... 10 11. TURUNDUSPLAAN ............................................................................................................. 12 12. PERSONAL JA JUHTIMINE ................................................................................................ 13 13. FINANTSPLANEERIMINE .................................................................................................
Empiiriline uuring teostatakse tootmisettevõttes AS. Ettevõtte põhitegevusalaks on klaasplastist lipumastide tootmine, jae- ja hulgimüük ning lipumastide montaaži- ja transporditeenuse osutamine. Kuna AS tootmispotentsiaal ei ole kaetud, tegeleb ettevõte aktiivselt uute ideede otsimisega ja kalkuleerimisega. Äriideeks on tänavavalgustuspostide tootmine ning ettevõtte tegeleb info kogumisega antud projekti alustamiseks. Vajalik on arvutada toote omahind, tasuvuspunkt ja rentaablus, et juhtkond oskaks planeerida õiget tootmispinna suurust, materjali- ja tööjõukulud. Lõputöö eesmärk on arvutada uue toote omahind ja hinnata selle tasuvust, et planeerida tänavavalguse postide tootmist. Selleks on vajalik täita järgmised ülesanded: anda teoreetiline ülevaade toote kulude liikidest, omahinna arvutamise meetoditest, tasuvuspunkti ja rentaabluse arvutamise põhimõtetest; selgitada välja kulud, mis on vajalikud uue toote omahinna arvutamiseks;
1. I etapp Eesmärkide püstitamine a. Missioon b. Tegevuseesmärgid 2. II etapp hetkeolukorra analüüs c. Turundusaudit d. SWOT-analüüs e. Eeldused 3. III etapp Strateegia formuleerimine f. Oodatavad tulemused g. Turunduseesmärgid ja strateegiad h. Alternatiivsed strateegiad 4. IV etapp Ressursside planeerimine ja kontroll MÕÕTMINE JA ANALÜÜS i. Eelarve j. Elluviimise analüüs Esiteks ettevõte missioon Turundus strateegiate mõju turundusmarginaalile: Mida pikem on strateegia, seda suurem mõju. TURUNDUSMARGINAAL= [Turumaht * turuosa * (käive muutuvkulu kliendi kohta)] turunduskulu 1. Strateegia turumahu suurendamiseks 2. Strateegia turuosa suurendamiseks 3. Strateegia suurendamaks tulu tarbija kohta 4
Strateegilise juhtimise protsess Koosneb viiest omavahel seotud osast: Määratleda tegevusvaldkond, luua visioon, fikseeritakse missioon, pikaajalised tegevuspõhimõtted ja sihid Visiooni ja missiooni arendamine mõõdetavaks eesmärgiks ja oodatavaks tulemuseks Kavandatakse strateegia soovitud tulemuste saavutamiseks Valitud strateegia viiakse ellu Hinnatakse tegevust ja saavutatud tulemusi Juhtimise põhifunktsioonid ja strateegiline juhtimine Juhtimisfunktsioonid Planeerimine Organiseerimine Motiveerimine Mehitamine Kontrollimine Strateegilise juhtimise etapp 3 Strateegia väljatöötamine Strateegia elluviimine Strateegia elluviimine Strateegia elluviimine Strateegia hindamine Strateegia sisaldab vastuseid paljudele küsimustele ... Kuidas ettevõtte tegevus laieneb? Kuidas ta suurendab turuosa?
Toote/teenuse kirjeldus äriplaanis võib sisaldada (kirjelda sinule sobivaid punkte): Kirjeldage oma toodet/teenust nii põhjalikult, et ka kõige suurem võhik saaks aru. Kirjeldage oma toote kasutamise võimalusi. Mitme toote puhul, näidake ära nende osatähtsus. Toote/teenuse olemus ja peamised tunnused: *spetsiifiline; toode/teenus; * laiatarbekaup. Füüsiline koostis - tooraine, pooltooted, valmistoode. Turukõlblikkus ja konkurents: · kas on tegemist uudistootega või on toode juba müügil? · millised on olemasolevate toodete puudused? · kas vaadeldavas tootes on olemasolevate toodete puudused kõrvaldatud? · kui ei, siis kuidas seda puudust korvata? · millist kasu saab klient vaadeldava toote omandamisest? Eelised, mis teevad teie toote eriliseks ja konkurentide omast erinevaks? Põhitoodetele/teenustele pakutavad lisanduvad tooted/teenused (hooldus, remont).
2.4.4.1.2 Eesmärgiline juhtimine 32 2.4.4.1.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel 33 2.4.4.2 Postmodernistlikud juhtimisteooriad 34 2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3
.................................................................... 18 Kasutatud allikad.................................................................................................................. 19 Sissejuhatus Kursusetöö sai koostatud teemal "Organisatsiooni arengustrateegia pagariettevõtte näitel", autor annab antud töös ülevaate vabalt valitud ettevõtte sise ja väliskeskkonnast ning töötab välja arengustrateegia, et olla 4...5 aasta pärast soovitud tasemel. Näidis organisatsioon sai valitud lähtudes autori isiklikust huvist ning algallikate kättesaadavuse põhjal. Eesmärk on kinnistada ja süvendada praktilise töö kaudu erialastes õppeainetes omandatud teadmisi juhtimise valdkonnas. Töö koosneb viiest osast. Esimeses peatükis antakse kiire ülevaade ettevõtte olemusest. Teises peatükis kirjeldatakse ettevõtte väliskeskkonda, sh. konkurente, kliente, partnereid jne. Kolmandas peatükis tutvutakse lähemalt ettevõtte sisekeskkonnaga. Neljandas peatükis
kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 6. Puudulik spetsialiseeritus – erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 2 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk – järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil
keskkonda. · raskused oma tehnoloogia (tehnika) kaitsmisel jäljendamise eest. Ettevõtte keskkond on kogu maailm oma mitmekesisuses, seda Probleemid: - loodus- ja inseneriteaduste tase kõrgkoolides, ei tohi samastada loodus- (ökoloogilise), majandusliku vm - karmistuv konkurents, väiksemate ja vaesemate väljatõrjumine. komponendiga, küll aga on otstarbekas neid eristada. Majanduslik keskkond väljendab seost regiooni ja riigi üldarenguga, trendid: · turgude globaliseerumine ning maailmamajanduse osatähtsuse kasv,
.................................19 5.TURU OLUKORD.....................................................................................................................21 KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD............................................................................................21 KIRJANDUS.................................................................................................................................22 SISSEJUHATUS Tänapäeval on tekkinud ettevõtete vahel üha tihedam konkurents. Konkureeritakse erinevatel tasanditel: nii turuosa, tootmisressursside kui ka muude tingimuste osas, mis on arenguks hädavajalikud. Majanduslikus võtmes on konkurents edasiviiv jõud, mis suunab ettevõtteid pidevalt uuenema, arenema ning tegutsema vastavalt hetkelisele turu olukorrale. Eesti Konjunktuuriinstituut on kirjeldanud ettevõtte konkurentsivõimet kui kompleksvõimet, mille alusel saab hinnata ettevõtte arengu jätkusuutlikkust, edukust ja tulemuslikkust.
Sissejuhatus rahvusvahelisse turundusse Rahvusvaheline turundus - vahendite kogum, millega ettevõte püüab pakkuda toodet või teenust teatud riigi turu või selle osa klientide vajaduste rahuldamiseks mingis kindlas poliitilises, kultuurilises ja majanduslikus keskkonnas. Rahvusvahelistumise põhjused: D tooraine - traditsiooniliselt rahvusvaheline (näiteks: nafta, kohvioad, maagaas jne); D tootmisvahendid- traditsiooniliselt rahvusvaheline (näiteks: masinaehitus);
Kuluarvestus on majandustegevuse kõigi kulude ja üksikute toodete (teenuste tööde) tootmise, juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrollija analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaanide) koostamist. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine · Kuludega seotud normatiivide määratlemine · Kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll Spetsiifilised eesmärgid: · Toodangu ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine · Ressurssidekasutamise efektiivsuse kontroll · Juhtkonna kulukeskse infoga varustamine Majandusüksuse jooksva majandustulemuse hindamine ning üksikute allüksuste tegevustulemuste kindlaks määramine
· avalik-õiguslikud suhted: sunniviisilise iseloomuga (nt maksud). ETTEVÕTTE FUNKTSIOONID (tegevused, toimingud) võib jaotada: · kaupade (teenuste) liikumisega seonduvateks varustamine, tootmine, turustamine, logistika jm (ehk reaalprotsessid) ning · raha liikumisega seonduvateks finantseerimine (rahastamine), arveldamine, majandusarvestus (ehk rahaprotsessid). NB! Kaubad ja raha liiguvad ettevõttes alati vastassuunaliselt! Lisaks on võimalik välja tuua: +) organisatsioon ja juhtimine (ettevõtte struktuuri ja protsesside kujundamine, kõigi tegevuste ja tegevusvaldkondade koordineerimine jm); +) personalifunktsioon (seotud inimeste ja nende tegevuse juhtimisega). VARUSTAMINE hõlmab kõik ettevalmistavad ning realiseerivad (täitvad) tegevused, mille eesmärk on tootmiseks vajalike asjade, õiguste või teenuste hankimine. See toimub eraõiguslikes suhetes hanke-, teenindus-, rendi-, laenu jm. lepingute alusel.
5.Tootmisvõimaluste kõver ja alternatiivkulu 5.1.Olemus ja eeldused TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Kujutamise (konstrueerimise) eeldused: 1)Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. 2)Ressurssid on fikseeritud, tootmistegurite võimalik pakkumine on fikseeritud nii koguselt kui kvaliteedilt (suhteliselt madala kvalifikatsiooniga töötaja on rakendatud vastaval töökohal, näiteks juristi või arsti kvalifikatsiooniga inimene ei tööta mingil muul töökohal) 3)Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul. 4)Vaadatakse kahe kauba tootmist, näiteks tarbe- ja kapitalikauba tootmist. 2) ja 3) punkt näitavad, et majandust vaadatakse kindlal ajamomendil, sest pikal perioodil on võimalik tehnika areng ja pakkumise muutus. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVERA ( RAJA) ISELOOMUSTUS: 1)Vasakult paremale allapoole langev
See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Mida rohkem pitsasid sööb, seda väiksem on iga järgneva piirkasulikkus (kahaneb). 7. Täiuslik konkurents - Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. 8. Monopol - Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel
kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 2 6. Puudulik spetsialiseeritus erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski
TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Turunduse olemus ja mõiste, turunduse objekt Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi. Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil ehk turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine. Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turunduse olemus jaguneb kaheks: strateegiline ja taktikaline. Strateegiline – tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, turuvõimaluste hindamine (turu potentsiaal ja toote eluiga), konkurentide analüüs (konkurentsieelise leidmine) ning turundusstrateegia kujundamine. Taktikaline – keskendub valitud sihtrühmade kesksete turundusplaanide
Turundusplaani koostamise juhend Äriplaan ja turundusplaan Turunduse planeerimise protsess Turundusplaan Turundusplaani kokkuvõte Situatsioonianalüüs Eesmärgid ja strateegiad Turundusmeetmestik Turunduseelarve Turunduse organisatsioon Turundusplaani lisad Järjest tiheneva konkurentsi tingimustes ei saa ükski ettevõtte või ettevõtja loota, et kui tal on oskus midagi toota, siis ilmtingimata leidub toodetule ka ostja. Konkurentsitihedal ja tarbijakesksel turul suudab pikaaegselt edukas olla ainult see, kes lähtub oma tegevuste kavandamisel turunduskontseptsioonist. See tähendab, et kõigepealt määratakse kindlaks see, mida tarbijad vajavad ja soovivad, ning seejärel kohandatakse tootmine ja
Selle seadusega muudeti inimene majandusliku tegevuse subjektiks. ettevõtja sisendid väljundid loodusrikkused kaubad, teenused ettevõte tööjõud tootmine kapital informatsioon II informatsioon I Tootmine materiaalsete hüvede valmistamine, inimeste vajadusi rahuldab tegevus. 2 Ettevõtte juhtimine Ettevõte kui organisatsioon Kõikjal kus inimesed ühendavad oma jõud mingi eesmärgi nimel on vajalik juhtimine.
Usaldusväärse strateegia abil on võimalik tarbijat motiveerida, sest igasugune strateegia mõjutab otseselt tarbija ostukäitumist; 3) Korrektne hinnastrateegia aitab vältida olukordi, kus kehtestatud hinnad on vastuolus riiklike õigusaktidega. Hinnakujunduse strateegiat mõjutavad tegurid jagunevad kolme suurde gruppi: · ettevõttesisesed tegurid, näiteks tootmiskulud, turustuskulud, transpordikulud, rentaablus, maksud, ajaühikus toodetava toodangu piiratud hulk, tööjõud, seadmete võimsus, tooraine kättesaadavus, turg jne. Finantsoperatsioone mõjutab see, kas tarnitakse vahetult kliendile või toodetakse lattu; · turutegurid (näiteks konkurents, ostuvõime); · väliskeskkonna tegurid (näiteks seadusandlus, inflatsioon, hinnakontroll, muud regulatsioonid). Neid tegureid peab oskama märgata. Siinjuures tuleb arvestada, et kui hind on
1. TURUNDUSE MÕISTE, OLEMUS, KONTSEPTSIOONID Olemus: Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab: turu-uuringuid, toote/teenuse kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Mõiste: Turundus tähendab mõista kliendi soove ja vajadusi paremini, kui ta ise. Turundus on klientide vajaduste kindlaks tegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Turundus ühendab mitmeid erinevaid valdkondi: reklaam, bränding, internet/multimeedia, toote/teenus, uuringud, turundusmeetmestik. Turunduse funktsioonid: koha, aja, koguse, valiku, info, väärtuse, omandiõiguse vahetamise mugavus. Turundus kui süsteem: Turunduse eesmärk: tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
