Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Konspekt (13)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitme protsendiline lahus saadi, kui 380 g vees lahustati 20 g soola ?
  • Mitu grammi tuleb võtta soola ja vett, et saada 200 g 15%-list lahust ?
  • Mitu grammi 20 %-list lahust saab valmistada 5 grammist soolast ?
  • Kui suur mass on 4 moolil veel ?
  • Mitu mooli sisaldub 24,5 grammis väävelhappes ?
  • Kui suur ruumala on 3,5 moolil vesinikul (nt.) ?
  • Mitu mooli sisaldub 67,2 dm3 hapnikus (nt.) ?
  • Mitu molekuli on 5 moolis vees ?
  • Mitmes moolis vees on 12 * 1023 molekuli ?
  • Kui suur mass on 5,6 dm3 süsinikdioksiidil ?
  • Kui suur ruumala on 9,2 g lämmastikdioksiidil ?
  • Mitu mooli hapnikku kulub 6 mooli vesiniku põlemiseks ?
  • Mitu mooli vesinikkloriidhapet kulub reageerimiseks 6,2 g naatriumoksiiidiga ?
  • Mitu dm3 vesinikku eraldub 10,8 g alumiiniumi reageerimisel väävelhappega ?
  • Mitu g tsinkkloriidi tekib 73 g 10%-lise vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel tsingiga ?
 
Säutsu twitteris
1 Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem.
1.1 Aatomi ehitus.
Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik.
Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid , mille tuumas on erinev arv neutrone .
Osake Laeng (elementaarlaengutes) Mass (aatommassiühikutes)
Prooton (p) +1 1
Neutron (n) 0 1
Elektron (e ) -1 0,0005 (~0)
Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda.
1.2 Aatomi ehituse seosed perioodilisussüsteemiga:
Aatomnumber (järjenumber) = tuumalaeng = p arv = e koguarv elektronkattes
Perioodi number = elektronkihtide arv
A-rühma number = e arv väliskihil = maksimaalne o.-a.
B-rühmade elementidel on väliskihil tavaliselt 2 e
Ümmardatud aatommass = massiarv = p arv + n arv
(seega n arv = ümmardatud aatommass – aatomnumber)
Elektronskeem väljendab elektronide jaotumist elektronkihtidele:
Elektronskeemi koostamiseks :
Kirjutame elemendi sümboli ja tuumalaengu (=aatomnumbriga).
Tõmbame püstjoone ja selle järele tähistame kaarekestega elektronkihid (=perioodi number).
Kirjutame kõige parempoolse kaarekese sisse väliskihi elektronide arvu (A-rühma number või B-rühma elemendi korral 2).
Täidame sisemised elektronkihid järgmiselt: 2, 8, 18, 32. NB! Alates 4. perioodi elementidest tuleb eelviimase kihi elektronide arv leida arvutamise teel: liidame kokku juba kirjapandud elektronide arvud ja lahutame saadud summa elektronide koguarvust.
Näited: Na+11| 2)8)1) Fe+26|2)8)14)2)
1.3 Omaduste muutumine perioodilisussüsteemis.
Perioodilisusseadus – elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element).
Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused ja tugevnevad mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused.
1.4 Ülesandeid.
1) Koosta järgmiste elementide elektronskeemid: Li, Mg, Al, C, N, O, Cl, Ar, K, Ca, Mn, Ni, Ti, Sn.
2) Täida perioodilisussüteemi abil järgmine tabel:
Element Prootonite arv Neutronite arv Elektronide koguarv Elektronkihtide arv Elektronide arv väliskihil
P
F
Jätka tabelit: Na, Si, S, Ne, Fe, V, As, H.
2 Aine ehitus ja keemiline side.
2.5 Aineosakesed.
Molekul koosneb aatomitest. Molekul on aine väikseim osake, millel on samad keemilised omadused kui ainel endal.
Ioon on laenguga aatom või aatomirühmitus. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone:
Kui aatom loovutab elektrone, siis tekib positiivne ioon ehk katioon : Na - 1e ® Na+
Kui aatom liidab elektrone, siis tekib negatiivne ioon ehk anioon : S + 2e ® S-2
Erinevad elemendid seovad oma elektrone erineva jõuga. Mittemetalliaatomid seovad elektrone suhteliselt tugevalt ja seetõttu nad tavaliselt liidavad elektrone, kuid võivad ka loovutada. Metalliaatomid seovad elektrone nõrgalt ja seetõttu nad võivad elektrone ainult loovutada. Seega võib elementide elektronide sidumise võime kaudu iseloomustada nende metallilisi ja mittemetallilisi omadusi.
2.6 Ainete liigitamine .
Koostise põhjal liigitatakse aineid:
Lihtained – koosnevad ühest keemilisest elemendist. Lihtainete valemitena kasutatakse vastavate elementide sümboleid. Kaheaatomilistest molekulidest koosnevad O2, H2, N2, Cl2, F2, Br2, I2.
Liitained – koosnevad mitmest keemilisest elemendist.
Aine ehituse põhjal liigitatakse aineid:
Molekulaarsed ained – koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed , orgaanilised ained).
Mittemolekulaarsed ained – koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad ). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid.
2.7 Osakestevahelised sidemed ja aine omadused.
Keemiline side on mõju, mis ühendab aatomid molekuliks või ioonid kristalliks. Keemilise sideme tekkes osalevad ühinevate aatomite väliskihi elektronid (B-rühmade elementide puhul ka eelviimase kihi elektronid). Seega määrab elemendi keemilised omadused aatomi väliselektronkiht. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Keemilise sideme lõhkumiseks tuleb energiat kulutada.
Keemilise sideme tekkega püüavad aatomid saavutada oktetti – saada väliskihile 8 elektroni (teatud juhtudel 2 elektroni). Kuna VIIIA rühma elementidel on väliskihil 8 elektroni, siis on nad keemiliselt väga püsivad (ei astu reaktsioonidesse). Seepärast nimetatakse neid väärisgaasideks.
Keemilise sideme alaliigid on kovalentne , iooniline ja metalliline side.
Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide vahel kristallis. Seetõttu on molekulaarsed ained tavaliselt madalate sulamis- ja keemistemperatuuridega ning pehmed, mittemolekulaarsed ained aga kõrgete sulamis- ja keemistemperatuuridega ning kõvad.
2.8 Keemilise sideme alaliigid.
2.8.1 Kovalentne side.
Kovalentne side on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side. Ta esineb aatomite vahel molekulides (või kristallides ). Ühine elektronpaar tekib ühinevate aatomite väliskihi üksikutest elektronidest ja liigub ümber mõlema aatomi tuuma.
H· + · H ® H : H ehk H-H
Kovalentsel sidemel on kaks alaliiki:
Mittepolaarne kovalentne side tekib ühe ja sama elemendi aatomite vahele. Mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga ja molekulis ei teki poolusi. Mittepolaarne kovalentne side esineb mittemetallides (lihtainetes!).
Näiteks: H-H, O=O, NN
Polaarne kovalentne side tekib erinevate mittemetallide aatomite vahele. Tavaliselt tõmbab üks aatom ühist elektronpaari tugevama jõuga kui teine. Seepärast tekivad molekulis poolused (*osalaengud, mis on väiksemad elektroni laengust; tähistatakse d - või d +). Negatiivse osalaengu omandab see aatom, kes tõmbab ühist elektronpaari rohkem enda poole. Teine aatom omandab positiivse osalaengu. Polaarne kovalentne side esineb mittemetallioksiidides, hapetes, orgaanilistes ainetes.
Näiteks: Hd +-Cld - Hd +- Od -- Hd +
2.8.2 Iooniline side.
Iooniline side on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. Ioonid tekivad, kui üks aatom loovutab ja teine liidab elektrone. Iooniline side esineb metalli ja mittemetalli vahel metallioksiidides, hüdroksiidides ja soolades.
Näiteks: Na+Cl-, K+OH- , Ca+2O-2
2.8.3 Metalliline side.
Metalli kristallis paiknevad metalliaatomid üksteisele niivõrd lähedal, et nende väliselektronkihid osaliselt kattuvad. Seetõttu on väliskihtide elektronid võimelised liikuma ühe aatomi juurest teise juurde. Selliseid elektrone nimetatakse vabadeks elektronideks. Metalliaatomid muutuvad seega metallioonideks. Metalliline side on negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikune tõmbumine. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust.
2.8.4 Sideme tüübi määramine.
Keemilise sideme tüüpi võib määrata aine koostise järgi (omavahel seotud aatomitejärgi):
1) (aktiivne) metall + (aktiivne) mittemetall Þ iooniline side
2) mittemetall + mittemetall Þ kovalentne polaarne side
3) mittemetall lihtainena Þ kovalentne mittepolaarne side
4) metall lihtainena Þ metalliline side
2.9 Ülesandeid.
Määra sideme tüüp järgmistes ainetes: KCl, Na2O , HBr, Cl2, Na, NH3, CH4, LiCl, O2, Al, C.
Millised võiksid olla eelmises ülesandes loetletud ainete omadused – sulamistemperatuur, kõvadus, elektrijuhtivus, plastilisus ? (Juhis: Kas aine on molekulaarne või mittemolekulaarne ? Ära unusta metallide eripärasid.)
3 Oksüdatsiooniaste.
Oksüdatsiooniaste (o-a) näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis (liitaines), eeldusel , et see aine koosneb ioonidest.
Þ Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0.
Þ Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0.
Oksüdatsiooniaste on formaalne suurus molekulaarsete ainete iseloomustamiseks. O-a kirjutatakse rooma numbriga. Iooniliste ainete korral võrdub oksüdatsiooniaste iooni laenguga.
A-rühmade metallidel on tavaliselt püsiv o-a, mis võrdub nende rühma numbriga (erandid: Sn, Pb II, IV). B-rühmade metallidel
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Konspekt #1 Konspekt #2 Konspekt #3 Konspekt #4 Konspekt #5 Konspekt #6 Konspekt #7 Konspekt #8 Konspekt #9 Konspekt #10 Konspekt #11 Konspekt #12 Konspekt #13 Konspekt #14 Konspekt #15 Konspekt #16 Konspekt #17 Konspekt #18 Konspekt #19 Konspekt #20 Konspekt #21 Konspekt #22 Konspekt #23 Konspekt #24 Konspekt #25 Konspekt #26 Konspekt #27 Konspekt #28 Konspekt #29
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 469 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 13 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eselene Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (13)

annu008 profiilipilt
annu008: Jäi arusaamtuks see, et võtsin konspekti selle alusel, et annaabi otsingus andis oksiidide kirjeldused punktis 4.7, 4.8, aga millegi pärast ei ole neid punkte tegelikult kosnpektis ?
21:20 05-06-2012
Serg0 profiilipilt
Serg0: see on väga hea, lihtne, põhjalik. parim kolmest selleteemalisest (see spikker on jama :D)
23:57 30-03-2009
ivo456 profiilipilt
ivo456: iseenesest hea aga mina endale vastust ei saanud:D

20:56 16-06-2009


Sarnased materjalid

23
doc
Keemia konspekt
23
doc
Keemia konspekt
35
doc
Üldine ja anorgaaniline keemia
304
doc
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
7
doc
KONSPEKT keemias
12
doc
Lühikokkuvõte
4
doc
Kokkuvõte 8 kl keemiast
29
doc
Keemia aluste KT3





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun