Konspekt (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

KUNSTIAJALUGU 3

Rooma Vabariigi aegne kunst

Vabariigi aeg – 509.a eKr Junius Brutus rajab vabariigi, 27.a eKr kehtestatakse keisririik

Vabariigi esimestel sajanditel oli Rooma küllaltki väike ja pidevates sõdades
Vallutati kogu Kesk-Itaalia
3. saj keskpaigaks eKr on Rooma Vabariigi valduses juba kogu Itaalia
Roomast saab suurriik
Rooma kunsti on tugevasti mõjutanud kreeklased

Roomlased võtsid arhitektuuris üle kreeklaste dooria , jooni ja korintose stiili
Roomlased segasid sageli stiile omavahel
Komposiitkapiteeliga sammas – ühendati joonia ja korintose samba kapiteel
Rooma skulptorid on teinud palju kreeka kuulsate skulptuuride koopiaid
Tänu nendele koopiatele on säilinud ettekujutus Vana-Kreeka skulptuurist
Siiski ei olnud rooma kunst ainult kreeka kunsti kopeerimine
Roomlased on teinud palju uuendusi eelkõige arhitektuuris
Nad on ehitanud palju ühiskondlikke hooneid ( profaanarhitektuur )
Templeid tehti vähem ja neid pole palju säilinud
Vanemast ajast ei ole üldse templeid säilinud, kuna ehitusmaterjaliks oli tuff
Kõvemad kivimid – liivakivi ja marmor – võeti kasutusele alles 2. saj eKr

Rooma tehnilistest ehitistest (teed, veejuhtmed , sillad) on eriti tuntud sillutatud maanteed ja akveduktid (pikad veejuhtmed)
Kiviplaatidega kaetud maanteede ehitamine algas juba 4. saj lõpus eKr
Esimene suur kivisillutisega maantee on säilinud ka tänapäeval – Via Appia
See tee ühendas Roomat sadamalinn Capuaga, pikkus 159 m
Püüti ehitada sirgeid teid
See soodustas kaubanduse arengut ja võimaldas sõjaväel kiiresti liikuda
Rooma veejuhtmed akveduktid on pärit samuti juba vabariigi algusest
Keisririigi alguses varustati suurlinn seitsme akveduktiga
Veejuhtmed olid vajalikud, kuna Tiberi vesi ei kõlba joogiks
Kaks roomaaegset akvedukti on kasutusel tänapäevalgi
Akvedukt koosnes savist veetorudest
Vett pumbati akvedukti alguses
Pikim akvedukt on Pont du Gard
See on ehitatud sillakujulisena Gardi jõe kohale
Akvedukte on hiljem parandatud ja täiendatud
Veega olid varustatud ainult majade esimesed korrused
Rooma ülikute majad olidki ühekorruselised
Lihtrahva jaoks ehitati hiljem mitmekorruselisi maju
Roomlased tundsid ka keskkütet
See lähtus keldrist ja küttis ainult esimest korrust

Rooma linna keskus oli Kapitooliumi künkal
Seal oli ka peaväljak Forum Romanum
Tegu oli küllaltki väikese väljakuga
Forum Romanumi ääres asusid peamised templid, senatihoone, kohtud ja vanglad

Roomlaste elumaja matkis esialgu etruskide elumaja
Maja oli küllaltki väike ja seda kutsuti villaks
Oli kaks suurt tuba: aatrium ja tablinum
Tablinum oli ainult magamiseks
Aatrium oli must ja räpane eluruum
Hilisemas villas oli ruume rohkem
Villa muutus siis ülikute elumaja nimeks
Vabariigi lõpuajaks oli villas paarkümmend ruumi
Aatriumist sai külaliste vastuvõtu ruum
Lakke oli raiutud auk vihmavee jaoks, all oli bassein
Hilisema villa pearuumiks kujuneb peristüül
Peristüül – sammastega siseõu
Roomlaste peristüülis oli ka pinke ja laudu, purskkaev , lillepeenrad jne

2. saj eKr kui Roomast sai maailmariik, toimus seal järsk sotsiaalne kihistumine
Sõjad laostasid paljusid talupoegi ning vaesemad kodanikud kolisid linnadesse üürimajadesse
Rooma üürimajad olid tavaliselt 5-6 korruselised telliskivihooned
Suur murrang antiikaja arhitektuuris toimub 2. saj eKr Roomas
See on lausa revolutsioon ehituskunstis – roomlased võtavad kasutusele lubjamördi sideainena
Hakatakse kasutama ka põletatud telliskive
Põletatud telliskivide ja lubjamördi abil laoti väga püsivaid müüre
Toestavaid sambaid ei läinud enam vaja
Sambad säilisid ilustustena
Vundamentide valamiseks hakati kasutama betooni

Sidevahendite abil on võimalik laduda suuri ja vastupidavaid kupleid
Moodi läheb ehitiste katuse kujundamine kuplitena
Kuppel ehitatakse ümmarguse põhiplaaniga hoonete kohale
Ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga hoone kohale kujundatakse katus võlvina
Tavaline oli silindervõlv
Kui kaks silindervõlvi ehitati risti läbi, tekkis ristvõlv
Ristvõlvi oli raskem ehitada ja suure ehitise puhul läks vaja ka toestavaid sambaid
2. saj eKr ilmuvad ka suured ühiskondlikud hooned basiilikad
Roomlaste basiilika on kinnine katusega turu- või kohtuhoone
Hiljem on basiilikaks nimetatud üht kristlikku kirikutüüpi

Vabariigi ajal hakati ehitama ka kinniseid kiviteatreid
Suurim Rooma teatrihoone oli kivist Marcelluse teater
Marcelluse teater mahutas 30 000 inimest
Vabariigi lõpus ilmuvad Rooma linna ka suured pargid e. aiad
Suurim avalikest aedadest oli rajatud miljonär Luculluse poolt
Lucullus tõi Euroopasse kirsid

Rooma Keisririigi aegsed ehitised

Rooma esimene keiser Augustus uhkustas oma elu lõpul sellega, et ta oli leidnud eest telliskividest ehitatud Rooma linna, pärandab järglastele aga marmorist Rooma
Marmor muutub keisririigi ajal tavaliseks ehitusmaterjaliks
1. saj lõpus eKr leiti Itaaliast Carrara ja Luna marmori leiukohad (kasutusel ka tänapäeval)
Augustus laseb endale ehitada ka esimese Rooma keisrite mausoleumi
See matkib etruskide tumulust, kuid on kümneid kordi suurem ja kivist
Augustuse mausoleumi diameeter on umbes 90 m
Mausoleum on säilinud varemetes
Augustus ei ehitanud endale veel suurt lossi, vaid jäi elama ülikuvillasse
Keisrilosse ehitati peale Augustust
Riigi keskuseks kujuneb Roomas Palatinuse mägi
Seal asus Augustuse villa ja hilisemad keisrilossid

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

foma Õppematerjali autor

Rooma Keisririigi aegsed ehitised, Rooma Vabariigi aegne kunst, Rooma Keisririigi aegsed ehitised, Rooma skulptuur, Varakristlik kunst, Bütsantsi kunst, Vana-Vene kunst

Sarnased õppematerjalid

doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust küt

Kunstiajalugu

doc

Keskaja kunstiajalugu

ROOMA KULTUUR roomlastele avaldas suurt mju kreeka kunst. roomlased võtsid üle kreeka mütoloogia ja hakkasid oma jumalaid kreeka eeskujude järgi kujutama. vallutatud kreekast veeti sõjasaagina välja palju kunstiteoseid. kreeka kunst oli rooma ülikute hulgas suurmoes. kui ei jätkunud originaale, siis valmistati täpseid koopiaid. nii vallutas kreeka kultuuriliselt rooma. portreekunstis saavutati suurim iseseisvus. rooma portreee lähtus individuaalsest karakteristikast., kartmata näidata inimest sellisena nagu ta oli.see tuli roomlaste surnute kultusest. oli kombeks säilitada surimaske või surnud pereliikmete portreekujutisi. erilise püüdlikkusega jäädvustati väejuhte ja riigimehi. roomlased ei uskunud hauatagusesse ellu. rooma valitsejaid näidatakse tihti halastamatute ja julmadena, just nii nagu me neid ajaloos tunneme. on kreeka eeskujul kõrgreljeef. jäädustati peamiselt võidukaid sõjakäike. MAALIKUNST seinale anti ruumi piirav tähendus. imiteeriti marmorit.

Kunstiajalugu

doc

Kunst Euroopas varakeskajal

Kunstiajalugu Varakristlik kunst Alguses võeti Roomas kõik vallutatud alade usud üle. Nii oli ka kristlusega. Alguses seda akrsepteeriti , kuid see oli liiga radikaalne: sõnad ja teod, vagadus, kristuse kannatusrikas elu. esimeste kristlike koguduste hooned olid väga tagasihoidlikud. KUJUTAV KUNST OLI KEELATUD. Pühakiri e. Piibel oli kõige tähtsam, sellega arenes ka raamatukunst ja illustratsioonid.Piiblilehed olid pärgamendist ja piibel oli raamatuks köidetud. Kuna aga paljud lugeda ei osanud, sai alguse miniatuurmaal ja tekst pandi ka piltidesse. Et mitte vahele jääda(kui kristlus oli rooma riigis keelatud ja taga kiusatud), toimusid jutlused vabas looduses, jõukamate liikmete aedades jne. Neist on leitud infot ka katakombides( seinamaalid). Katakombides olid kujutatud kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testamendi lugusid, moosese lugusid või palvetaja motiive. Katakombides olid seintes nisid , ku

Kunstiajalugu

doc

Kustiajalugu 19.-23.peatükk /küsimuste vastused)

Millal tekkis ristiusk? Aastal 313 kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubaduks. Millises tolleaegses Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? Ristiusk tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga olid vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Mida tähendab messianistlik? Kes oli Messias? Messianistlik meelsus- usk Lunastaja (Messias) peatsesse uude tulemisse, mistõttu igapäevast elu, selle väärtusi ja kohustusi peeti eriti ajutiseks ja tühiseks. Kuidas nimetati ristiusulisi veel? Ristiusulisi nimetati veel kristlasteks. Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millises v

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Klaasimaal e. vitraazikunst

Kunstiajalugu

pdf

Kunstiajalugu: varakristlik ajastu

VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest:  Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine)  Sõnade ja tegude ühtsus  Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu.  Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks  Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti.  313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid  Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras kohtuda

Kunsti ajalugu

docx

Vana rooma kunst

VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel? VANA-ROOMA KUNST Mõned tähtsamad valitsejad Roomas:

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine kentaur gorgo kerberos paan sireen nümf najaad

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid