Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
KUNSTIAJALUGU 3
  • Rooma Vabariigi aegne kunst
    • Vabariigi aeg – 509.a eKr Junius Brutus rajab vabariigi, 27.a eKr kehtestatakse keisririik
    • Vabariigi esimestel sajanditel oli Rooma küllaltki väike ja pidevates sõdades
    • Vallutati kogu Kesk-Itaalia
    • 3. saj keskpaigaks eKr on Rooma Vabariigi valduses juba kogu Itaalia
    • Roomast saab suurriik
    • Rooma kunsti on tugevasti mõjutanud kreeklased

    • Roomlased võtsid arhitektuuris üle kreeklaste dooria , jooni ja korintose stiili
    • Roomlased segasid sageli stiile omavahel
    • Komposiitkapiteeliga sammas – ühendati joonia ja korintose samba kapiteel
    • Rooma skulptorid on teinud palju kreeka kuulsate skulptuuride koopiaid
    • Tänu nendele koopiatele on säilinud ettekujutus Vana-Kreeka skulptuurist
    • Siiski ei olnud rooma kunst ainult kreeka kunsti kopeerimine
    • Roomlased on teinud palju uuendusi eelkõige arhitektuuris
    • Nad on ehitanud palju ühiskondlikke hooneid ( profaanarhitektuur )
    • Templeid tehti vähem ja neid pole palju säilinud
    • Vanemast ajast ei ole üldse templeid säilinud, kuna ehitusmaterjaliks oli tuff
    • Kõvemad kivimid – liivakivi ja marmor – võeti kasutusele alles 2. saj eKr

    • Rooma tehnilistest ehitistest (teed, veejuhtmed , sillad) on eriti tuntud sillutatud maanteed ja akveduktid (pikad veejuhtmed)
    • Kiviplaatidega kaetud maanteede ehitamine algas juba 4. saj lõpus eKr
    • Esimene suur kivisillutisega maantee on säilinud ka tänapäeval – Via Appia
    • See tee ühendas Roomat sadamalinn Capuaga, pikkus 159 m
    • Püüti ehitada sirgeid teid
    • See soodustas kaubanduse arengut ja võimaldas sõjaväel kiiresti liikuda
    • Rooma veejuhtmed akveduktid on pärit samuti juba vabariigi algusest
    • Keisririigi alguses varustati suurlinn seitsme akveduktiga
    • Veejuhtmed olid vajalikud, kuna Tiberi vesi ei kõlba joogiks
    • Kaks roomaaegset akvedukti on kasutusel tänapäevalgi
    • Akvedukt koosnes savist veetorudest
    • Vett pumbati akvedukti alguses
    • Pikim akvedukt on Pont du Gard
    • See on ehitatud sillakujulisena Gardi jõe kohale
    • Akvedukte on hiljem parandatud ja täiendatud
    • Veega olid varustatud ainult majade esimesed korrused
    • Rooma ülikute majad olidki ühekorruselised
    • Lihtrahva jaoks ehitati hiljem mitmekorruselisi maju
    • Roomlased tundsid ka keskkütet
    • See lähtus keldrist ja küttis ainult esimest korrust

    • Rooma linna keskus oli Kapitooliumi künkal
    • Seal oli ka peaväljak Forum Romanum
    • Tegu oli küllaltki väikese väljakuga
    • Forum Romanumi ääres asusid peamised templid, senatihoone, kohtud ja vanglad

    • Roomlaste elumaja matkis esialgu etruskide elumaja
    • Maja oli küllaltki väike ja seda kutsuti villaks
    • Oli kaks suurt tuba: aatrium ja tablinum
    • Tablinum oli ainult magamiseks
    • Aatrium oli must ja räpane eluruum
    • Hilisemas villas oli ruume rohkem
    • Villa muutus siis ülikute elumaja nimeks
    • Vabariigi lõpuajaks oli villas paarkümmend ruumi
    • Aatriumist sai külaliste vastuvõtu ruum
    • Lakke oli raiutud auk vihmavee jaoks, all oli bassein
    • Hilisema villa pearuumiks kujuneb peristüül
    • Peristüül – sammastega siseõu
    • Roomlaste peristüülis oli ka pinke ja laudu, purskkaev , lillepeenrad jne

    • 2. saj eKr kui Roomast sai maailmariik, toimus seal järsk sotsiaalne kihistumine
    • Sõjad laostasid paljusid talupoegi ning vaesemad kodanikud kolisid linnadesse üürimajadesse
    • Rooma üürimajad olid tavaliselt 5-6 korruselised telliskivihooned
    • Suur murrang antiikaja arhitektuuris toimub 2. saj eKr Roomas
    • See on lausa revolutsioon ehituskunstis – roomlased võtavad kasutusele lubjamördi sideainena
    • Hakatakse kasutama ka põletatud telliskive
    • Põletatud telliskivide ja lubjamördi abil laoti väga püsivaid müüre
    • Toestavaid sambaid ei läinud enam vaja
    • Sambad säilisid ilustustena
    • Vundamentide valamiseks hakati kasutama betooni

    • Sidevahendite abil on võimalik laduda suuri ja vastupidavaid kupleid
    • Moodi läheb ehitiste katuse kujundamine kuplitena
    • Kuppel ehitatakse ümmarguse põhiplaaniga hoonete kohale
    • Ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga hoone kohale kujundatakse katus võlvina
    • Tavaline oli silindervõlv
    • Kui kaks silindervõlvi ehitati risti läbi, tekkis ristvõlv
    • Ristvõlvi oli raskem ehitada ja suure ehitise puhul läks vaja ka toestavaid sambaid
    • 2. saj eKr ilmuvad ka suured ühiskondlikud hooned basiilikad
    • Roomlaste basiilika on kinnine katusega turu- või kohtuhoone
    • Hiljem on basiilikaks nimetatud üht kristlikku kirikutüüpi

    • Vabariigi ajal hakati ehitama ka kinniseid kiviteatreid
    • Suurim Rooma teatrihoone oli kivist Marcelluse teater
    • Marcelluse teater mahutas 30 000 inimest
    • Vabariigi lõpus ilmuvad Rooma linna ka suured pargid e. aiad
    • Suurim avalikest aedadest oli rajatud miljonär Luculluse poolt
    • Lucullus tõi Euroopasse kirsid






  • Rooma Keisririigi aegsed ehitised
    • Rooma esimene keiser Augustus uhkustas oma elu lõpul sellega, et ta oli leidnud eest telliskividest ehitatud Rooma linna, pärandab järglastele aga marmorist Rooma
    • Marmor muutub keisririigi ajal tavaliseks ehitusmaterjaliks
    • 1. saj lõpus eKr leiti Itaaliast Carrara ja Luna marmori leiukohad (kasutusel ka tänapäeval)
    • Augustus laseb endale ehitada ka esimese Rooma keisrite mausoleumi
    • See matkib etruskide tumulust, kuid on kümneid kordi suurem ja kivist
    • Augustuse mausoleumi diameeter on umbes 90 m
    • Mausoleum on säilinud varemetes
    • Augustus ei ehitanud endale veel suurt lossi, vaid jäi elama ülikuvillasse
    • Keisrilosse ehitati peale Augustust
    • Riigi keskuseks kujuneb Roomas Palatinuse mägi
    • Seal asus Augustuse villa ja hilisemad keisrilossid

    • 1. saj keskpaiga pKr ehitas keiser Nero Kuldlossi
    • See hävis tulekahjus
    • Keisri ruumid olid kaetud kuldplaatidega, sellest lossi nimi
    • Lossi ümbermõõt oli üle 2 km
    • Eriti omapäraseks tegi Nero lossi see, et keisri vastuvõtusaali põranda all oli mehhanism , mis pani põranda liikuma
    • Nero püüdis välja paista kõigil tegevusaladel
    • Elu lõpul põdes ta Mania Grandiosat
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Konspekt #1 Konspekt #2 Konspekt #3 Konspekt #4 Konspekt #5 Konspekt #6 Konspekt #7 Konspekt #8 Konspekt #9 Konspekt #10 Konspekt #11 Konspekt #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor foma Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Rooma Keisririigi aegsed ehitised, Rooma Vabariigi aegne kunst, Rooma Keisririigi aegsed ehitised, Rooma skulptuur, Varakristlik kunst, Bütsantsi kunst, Vana-Vene kunst

    Märksõnad

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    48
    doc
    Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski
    16
    doc
    Konspekt
    24
    doc
    Mahukas konspekt
    12
    doc
    10-klassi konspekt
    22
    pdf
    Konspekt
    25
    docx
    Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
    22
    doc
    11 klassi konspekt
    7
    docx
    Konspekt ptk 15-18





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun