Facebook Like

Konspekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised jõed Eestis on suurima valgalaga ?
  • Milliseed füüsikalised tegurid mõjutavad vooluvete elustikku ?
  • Millised bioloogilised tegurid mõjutavad vooluvete elustikku ?
  • Mille järgi kindlaks teha kõrvalekaldeid veekogu algseisundist, kui algseisundit pole säilinud ?
 
Säutsu twitteris

Sisevete jaotus – Kõik siseveed , mis pole mereossad ega ookeanid (pinnavesi, pinnasevesi , põhjavesi).
Mida sisaldab looduslik vesi – lahustunud soolad , vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud)
Mis on biogeenid , mil viisil satuvad veekogudesse – on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid.
Mis on seston, millest koosneb – vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalnesete , muda, liiv, savi, orgaanilineplankton , taimede ja loomade jäänused, eluskalad jms
Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases ( pinnakate ), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veerežiimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad – väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilma rohukamarata kaldalt sisse voolaksid
Autotroofid ja heterotroofid , nende osatähtsus veekogus - Esmasprodutsendid e. Autotroofid (klorofülliga organismid) kasutavad CO2 ja mineraalaineid, muutes orgaaniliseks aineks ehitavad neist oma keha Kõik ülejäänud organismid on heterotroofid ja saavad energiat sellest orgaanilisest ainest; bakterid ja seened otse lagundades, loomad toiduks tarvitades ja seedides. Lõpptulemus on mineraalained , CO2 ja H2O, mis lähevad uuesti ringlusse Nii autotroofid kui heterotroofid kasutavad hingamiseks ja lagundamiseks hapnikku
Mis määrab vee-elustiku liigilise koosseisu - Aluspõhjast, valglast ja pinnakattest sõltuvad vette sattuvate stabiilsete ioonide (Ca.., Mg.., Na., K., HCO3 ’, SO4’’, SiO2’’) väärtused ja pH, mis omakorda määravad elustiku liigilise koosseisu.
Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti aluspõhja erinevus, mis sellest tuleneb -. Lubjakivi lahustub pikkamööda vee toimel, tekivad lõhed, mis lasevad pinnareostuse põhjavette. P-Eesti järved on lubjarikkad e. alkalitroofsed (Ca ja HCO3’), läbipaistva veega; N palju, P vees vähe ( lubjaga seotud), planktonit vähe. Lõuna-Eesti liivakivi on vettpidav; järved enamuses P-rikkad, eutroofsed , läbipaistvus väike kuni keskmine, planktonit palju.
Veekogu puhverdusvõime, millest see sõltub - võime tasakaalustada välismõjusid ja kahjutustada saasteaineid , sidudes neid lahustumatuteks ühenditeks. Sõltub veekogu ökosüsteemi stabiilsete ioonide ja huumusainete sisaldusest
Järve morfomeetriast sõltuvad protsessid - sõltub kihistuse olemasolu, vee liikumine ja segunemine ning sellega temperatuuri- ja gaasirežiim. Suure mahuga sügavates järvedes on vee segunemine aeglane.
Järvede jaotus veevahetuse põhjal, omadused, mis sõltuvad veevahetusest -. Kiire veevahetusega järvedes on olulisem allohtoonsete - väljaspoolt tulevate ainete ülekaaluga, aeglase veevahetuse korral autohtoonsete e. kohapeal tekkinud ainete ülekaaluga protsesside osa. Umbjärvel puudub nähtav sissevool , kuid toimub pinnasevee sisseimbumine kallastelt ja põhja kaudu. Peamine toitumine on siiski sademetest. Umbjärve vesi vahetub Eesti tingimustes 5-10 (geoloogide andmetel umbes 3) aastaga. Läbivoolujärved: Nõrga läbivooluga – vesi vahetub kauem kui 1 aastaga; Tugeva läbivooluga – vesi vahetub mitu korda aastas; Veehoidlad – vesi vahetub paarkümmend korda aastas. Läbivoolust oleneb vee karedus ja värvus ning ka läbipaistvus.
Füüsikalised tegurid ja mis neist sõltub - Päikesekiirgus on elus kõige olulisem tegur, fotosünteesi ja hingamise kõrval mõjub ka kõigile teistele protsessidele (toitumine, toidu omastamine , paljunemine, liikumisaktiivsus jne.). Osaliselt ultraviolettkiirguse mõjul toimub huumusainete esmane lagunemine huumustoitelistes järvedes, mis muudab need bakteritele kättesaadavaks. Hägusus on probleem 1)hüpertroofsetes (liigtoitelistes) järvedes; 2)tuule väga tugeva segava toime korral 3)veehoidlates ja suurtes jõgedes.Temperatuur (t) on tihedalt seotud vee vertikaalse kihistuse ja liikumisega, seega ka hägususe ja läbipaistvusega. Temast sõltub pöördvõrdeliselt vee viskoossus , sellest omakorda vetikate settimise kiirus või püsimine veekihis . t mõjutab orgaanilise aine mineralisatsiooni kiirust, seega ka biogeenide taastumise kiirust veekogus. Füüsikalised faktorid on peamine tegur sesoonse ja ööpäevase dünaamika kujunemisel.
Ökotoobid veekogus - Pelagiaal e avavesi. Elustik : plankton e. hõljum ja nekton, mis koosneb kaladest Litoraal – kaldavöönd suurtaimede kasvualal, taimestikuta kaldal tinglik : sügavus, kuhu ulatub lainetuse mõju. Eesti järvedes ulatub 3-5 m sügavuseni. Jõgedes ripaal. Bentaal – veekogu põhi, kus elab bentos e põhjaelustik enamuses põhjasette pinnal, aga osalt ka sette sees. Fütobentos: mikrofütobentos – mikrovetikad lahtiselt sette pinnal, makrofütobentos – makrovetikad kinnitunult põhjale või esemetele. Meie tingimustes esineb makrofütobentost vaid litoraalis. Zoobentos: kirju koosseisuga ja erineva suurusega loomorganismid , valdavalt palja silmaga nähtavad
Plankton ja selle koostisosad - Plankton e. hõljum – vees passiivselt hõljuvate või vähese liikumisvõimega organismide – plankterite kogum. Osa neist võimelised aktiivselt liikuma, kuid alluvad vee liikumisele.Plankton koosneb *Fütoplankton e. taimne hõljum – vetikad , peamiselt mikroskoopilised
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Konspekt #1 Konspekt #2 Konspekt #3 Konspekt #4 Konspekt #5 Konspekt #6 Konspekt #7 Konspekt #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tiuxuu Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted ning lühiülevaade siseveekogude elustikust, seal toimuvatest protsessidest. Loomastik, taimestik, puhverdus, saaste jne.
veekogudes toimuvad protsessid , floora , fauna (zoobentos , plankton , bakterid) , puhverdusvõime , saaste , vooluhulk jne

Mõisted


Kommentaarid (1)

Janno3 profiilipilt
Janno Ott: Asjalik konspekt, aitas oluliselt
23:34 18-05-2012


Sarnased materjalid

13
doc
Eksamikonspekt
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
26
pdf
Konspekt
48
docx
Eesti biotoobid
23
doc
Geo konspekt
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
74
odt
Ökoloogia konspekt
80
docx
Eesti elustik ja elukooslused konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun