Konspekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida on oluline eristada eesmärkide saavutamisel ?
  • Kus me praegu oleme ?
  • Kuhu me tahame minna ?
  • Kuidas me saavutame selle, mida me tahame ?
  • Missugustes valdkondades on konkurendid eriti tugevad või eriti nõrgad ?
  • Millistes valdkondades peituvad põhilised võimalused, lähtudes turust ja keskkonnast ?
  • Millised on valdkonnad, kus meie firma võib kliendile erilist kasu tuua ?
  • Missugustes valdkondades on konkurendid eriti tugavd või nõrgad ?
  • Millised on valdkonnad, kus meie firma võib kliendile erilist kasu tuua ?
  • Milles seisneb meie tulevikuäri ?
  • Kuidas me saame end oma tegevuses eriliselt profileerida ?
  • Missuguseid prioriteete arvestades arendame me oma tooteid ja teenuseid ?
 
Säutsu twitteris
I. osa ETTEVÕTE JA KESKKOND
ETTEVÕTE
30.09.2007 Anu Reiljan I loeng
Ettevõtet tuleb vaadata kui tervikut . Kõik osad on ühtemoodi tähtsad. See on nagu ahelreaktsioon, ettevõte on just nii tugev, kui tema kõige nõrgem lüli.

Ettevõte on keeruline sotsiaalne süsteem
  • mille käitumist mõjutavad oluliselt seal tegutsevad indiviidid ja nende grupid;
  • mis tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüvesid;
  • on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga; on pidevas muutumises, kohanedes uute arengutingimustega ja neid ise mõjutades;
  • määrab ise oma eesmärgid; - keegi ei saa sundida ettevõtet näiteks kasumit teenima , kui ta ei taha (turumajanduslik ettevõte)
  • suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse turuvajadustele – st toodetakse müügiks

Mõeldud on, et igas ettevõttes on tööjõud, töövahendid ja neid kombineeritakse omavahel.
Varem piisas ainult finantsjuhtimisest, kuid nüüd enam ei piisa. Tuleb jälgida keskkonda, kus tegevus toimub. Finantsjuhtimisest tulevad majanduslikud andmed, kuid tuleb arvestada ka teisi ümbritsevaid tegureid.

Probleemi lahendamise protsess: lk 65-67
  • lähtesituatsiooni analüüs
  • eesmärkide formuleerimine
  • abinõude ja meetmete kindlaksmääramine
  • vahendite kindlaksmääramine
  • realiseerimine (teostamine)
  • tulemuste hindamine

FUNKTSIOONID
  • KAUPADE LIIKUMISEGA SEOTUD FUNKTSIOONID

varustamine;
tootmine;
turustamine;
laomajandus ;
transport
Kaup on teenus või hüvis. Materjal mida muretsetakse toote valmistamiseks on ka kaup
  • RAHA LIIKUMISEGA SEOTUD FUNKTSIOONID

finantseerimine ;
arveldamine;
investeerimine
Raha on toetav funktsioon. Kaup ja raha liiguvad ettevõttes alati vastas suunas.
Tuleb tagada kõikide funktsioonide käsitlemine ettevõttest kui tervikust lähtudes.
Turunduse uurimise objektiks on ettevõte. Kuidas toimub turundus just ettevõttes.

Juhtimis- ehk kordineerimisfunktsioon: lk 67

VARUSTAMINE
  • Mõistega varustamine tähistatakse ettevõttes kõiki neid tegevusi, mille eesmärgiks on ettevõttele vajalike vahendite hankimine.
  • Kuivõrd erinevate tootmistegurite ja rahaliste vahendite hankimisel kerkivad ettevõttes väga erinevad probleemid, siis ei ole otstarbekas vaadelda varustust ühtse jagamatu tervikuna, vaid osadena, mis ka ettevõttes üksteisest organisatoorselt lahutatud on

Kõikide vajalike vahendite ressursside hankimine olgu need siis tootmisvahendid või inimressurss . Juhtkond otsustab, milliseid vahendeid ettevõttesse on vaja muretseda.
  • Laiem – varustamine, juhtkonna ülesanne (personal ja otsus milliseid vahendeid on vaja)
  • kitsam- varustus, tootmiseks vajalike materjalide hankimine

Tööshoidmine (materjalimajandus) lk 149 on varustamisosakonna ülesanne.

Personalifunktsioon
s.t. kõik need tegevused ettevõttes, mis on seotud inimeste ja nende juhtimisega
Organisatsioon ja juhtimine
s.t. ettevõtte struktuuri kujundamine ning kõikide tegevuste ja tegevusvaldkondade koordineerimine lk 67

ETTEVÕTTEMAJANDUSES ERISTATAVAD TOOTMISTEGURITE GRUPID
  • JUHTIV EHK DISPOSITIIVNE TÖÖ (juhtimise põhi funktsioonid)

s.t. planeerimine, organiseerimine , korraldamine, kontroll
  • JUHITAV EHK TÄIDESAATEV TÖÖ

s.t. vahetult tööobjektiga seotud töö (vahetu töö, mille käigus toode toodetakse)
  • TOOTMISVAHENDID (mida ettevõttes ostetakse pikemaks ajaks)

s.t. krunt , hooned, masinad , seadmed, tööriistad
  • MATERJALID (kõik see mida kasutatakse toodangu valmistamiseks)

s.t. tooraine , põhimaterjalid, abimaterjalid, kütus
  • Tänapäeval muutub oluliseks veel üks tootmistegur - INFORMATSIOON - läbiv roll ettevõttes

Ettevõttel peavad olemas olema kõik kolm tootmistegurit, ükskõik millises vahekorras.
Tööjõud- oluline on eristada juhtivat ja juhitavat töö.

TOOTMISVAHENDID
Kõik on tähtsad ühtviisi, ükski ei ole olulisem.
  • Tootmisvahenditel on kindel eluiga - tehniline kasutusaeg (tavaliselt ei saa see kunagi täis)

  • Tootmisvahendi majanduslik kasutusaeg - ajaperiood , mille jooksul on majanduslikult otstarbekas mingit seadet või masinat kasutad (reeglina lühem, kui tehniline kasutusaeg) Enne kui see asi ostetakse tuleks määrata kui pika aja jooksul see seade ennast ära tasub. Toodangu müügi kaudu peab see raha tagasi tulema . Tootmisvahend on investeering . Peame suutma hinnata, kui kiiresti see seade vananeb.

  • Osade tootmisvahendite puhul räägitakse minimaalvõimsusest (ehk majanduslikvõimsus), millest vähem ei ole majanduslikult otstarbekas masinat kasutada (on olemas nii maksimaalne- kui palju suudab toota mingi aja jooksu, kui minimaalne. Kasulik on töötada optimaalse võimsusega. Maksimaalne kasutamine ei ole otstarbekas- kulub kiiremini, kulutab kütust rohkem, või muutuda ohtlikuks, praagi tekkimise võimalus on suurem. Tuleb lähtuda ettevõtte eesmärkidest.

Tähtis on, et tootmisvahendid olek optimaalselt rakendatud (kõige parim). Pidev kasutusel olek ei näita, et see oleks optimaalne. Kui tellimus puudub, ei ole mõtet toota teatud olukordades (pagarid, kombainid )

MIKS ETTEVÕTTE TOOTMISVAHENID EI OLE RAKENDATUD
  • PUUDUB TELLIMUS
* tootmisvahend on plaaniliselt reservis
* tegemist turust tingitud tellimuste puudumisega

  • PLANEERIMISVEAD
* tööjõupuudus
* materjalipuudus
* töövahendite puudus
* energiapuudus
* infopuudus (puuduvad tööjuhised)
MIKS ETTEVÕTTE TOOTMISVAHENDID EI OLE RAKENDATUD
  • TÖÖJÕU MITTEPLAANILINE PUUDUMINE
* haigused
* tööajast mittekinnipidamine
  • TOOTMISVAHENDIST ENDAST TINGITUD HÄIRED
* remont ja hooldus
* rekonstrueerimine
* energiakatkestus
Keskmised näitajad ei näita tegelikult mitte midagi.
MATERJALID
  • Mõiste materjalid haarab kõike seda, mida ettevõte oma toodangu tootmisel kasutab
  • See, mis on ühe ettevõtte jaoks lähteaine, on teisele lõpptoodang

  • Tooraineks loetakse need materjalid, mis põhikoostisosana lähevad valmistoodangusse (puit laua puhul näiteks, arvestatakse tooteühiku kohta välja)
  • Abimaterjalid on need materjalid, mis lähevad valmistoodangu koostisesse, aga mille osatähtsus on nii väike, et nende hulka toodanguühiku kohta ei ole mõtet määrata (mida täpselt välja ei arvestata: liim, lakk , kruvid-võetakse arvestuslik suurus)
  • Energeetilised jm. abiained on ained, mida kasutatakse tootmisprotsessis, kuid mis ei lähe valmistoodangusse naturaalkujul üle (kütus, elekter , määrdeained jne.) kuludesse otseselt ei lähe, justkui oleks põhikoostis-need on materjalina arvel aga ei peaks olema koostises
Kaks põhi probleemi materjalide puhul:
MATERJALIKAOD
Materjalikaod võivad tekkida kahel põhilisel viisil:
  • toodangu valmistamisel tekib töötlemis- või materjalivigade tõttu praak (on raisatud tööjõudu lisaks materjali kaole)
  • tekivad jäätmed (kui on võimalik ümber töödelda, siis võib see muutuda põhi tegevusalaks; ohtlikud jäätmed)


ETTEVÕTE JA KESKKOND II loeng
EESMÄRGID
Probleemide lahendamine: etapid lk 65-
VÄLISKESKKOND
Sfäärideks jaotatult: lk 59- 62
  • ökoloogiline keskkond- selle tähtsus pidevalt kasvab. Mujal maailmas on see ettevõtte juhtimise juures väga oluline. Meil sellise orientatsiooniga juhtimist ei ole, kuna see on väga kulukas . Lk 59
  • majanduslik keskkond- lk 61 isegi need ettevõtted kes ei ekspordi oma toodangut, ka need peavad arvestama välismajandusega, sest konkurendid võib-olla toodavad odavamalt. Sisemajanduslik ja välismajanduslik keskkond.
  • sotsiaalne keskkond- lk 61 tööjõu probleem on väga suur (ei viitsita tööd teha), head töötajad lähevad välismaale (ei suudeta maksta head palka)
  • poliitiline keskkond- lk 62 juriidiline käib ka siia alla, sotsiaalse keskkonna all;
  • tehnoloogiline keskkond- lk 60 kasutamata reservi on väga palju. Meie teadlased suudaks palju rohkem pakkuda, kui kasutatakse. Sageli tuleb tehnikat sisse osta. Tasuks ettevõtjatel vaadata, mida meie enda teadlased suudaksid pakkuda.
Strateegiliselt on oluline neid keskkondi tunda. Keskkonnast räägime ikka ka nagu tervikust.
ETTEVÕTTESISESED HUVIGRUPID lk 62
  • juhtkond- huvitab ettevõtte areng, sellest sõltuvad tema hüved, lk 64
  • töötajad- on huvitatud sissetulekust , töökoha säilimisest, rahuldavatest töötingimustest jne, lk 64
Omanikku huvitab raha- dividendid .
ETTEVÕTTEVÄLISED HUVIGRUPID lk 64
  • võõrkapitali omanikud- valdavalt pangad; huvitab, et oleks ettevõtteid kellele saab laenu anda ja et see ettevõte oleks edukas ja maksevõimeline (määravad oluliselt ettevõtte eesmärkide formuleerimist- kui tekivad makseraskused)
  • hankijad - hankijale on oluline, et oleks kindlad lepingupartnerid. Lisaks hinnale huvitab hankijat kuidas tarbitakse, millises koguses. Hankijatel on võimalus dikteerida tingimusi. Nende positsioon (mõju) on tugev.
  • kliendid- kui konkurents on nii piisavalt tihe, et kliendil on valikuvõimalused
  • konkurendid- tegutsevad samas valdkonnas ja võiksid koostööd teha
  • riik ja ühiskond- keskkond üldiselt

EESMÄRKE võib määratleda kui
Ettevõttel peavad olema eesmärgid. (Arvatakse, et ettevõttel ei saa eesmärke olla, et eesmärgid on juhtidel ja omanikel.) Säilitada olemasolevat seisundit, mis on kättevõidetud- seda mõeldakse siin eelkõige.
Cole püramiid (siin näidatakse, mis ei ole eesmärk)
  • kes teavad kõik ja teevad kõik, et toimuks
  • kes teavad täpselt, mis toimub ja teevad kõik selleks, et midagi ei toimuks
  • need kes teavad aga ei lase ennast häirida
  • üleüldiselt ei tea, mis toimub

EESMÄRKIDEGA seoses tekivad ettevõttes kaks põhilist küsimust lk 69
  • kelle eesmärkidega on tegemist, kui räägitakse ettevõtte eesmärkidest
  • kes formuleerib ettevõtte eesmärgid või mõjutab nende formuleerimise protsessi
Ettevõtte ja omanike ning juhtide eesmärgid ei pruugi kokku minna. Rahateenimise kohapealt lähevad juhid ja omanikud vastuollu.

Esimesest seosest lähtudes lk 69
  • ettevõtte kui institutsiooni eesmärgid
  • ettevõtja (omaniku, manageri) isiklikud eesmärgid- ei pruugi ettevõtte eesmärkidega kattuda. Omanik soovib kasumit teenida-ühed tahavad raha kohe välja võtta teised edasi investeerida ettevõttesse, tuleviku mõttes.
Ettevõte on süsteem oma eesmärkidega, kus on terve rida süsteeme mida on vaja juhtida, arendada.
Põhilised eesmärgid võiks olla:
  • toodangu kvaliteet
  • konkurentsivõime saavutamine või säilitamine
  • kasumi suurendamine
  • kulude alandamine
  • ettevõtte säilitamine pikaajalises perspektiivis
  • piisava likviidsuse tagamine
  • ettevõtte maine tagamine
  • töötajate heaoluga seotud (sotsiaalsed) eesmärgid jne

Ettevõtja (omaniku) põhilisteks isiklikeks eesmärkideks:
  • isiklik sõltumatus
  • eneseteostus
  • suured sissetulekud
  • oma ideede realiseerimine
  • atraktiivne elustandard jt

Teisest seosest lähtudes lk 70
  • põhigrupid, kes otseselt mõjutavad eesmärkide formuleerimist (omanikud mänedžerid, töötajad) (Eesmärgid peaks olema läbiarutatud juhtide ja omanike vahel, kas neid eesmärke on võimalik saavutada selliselt )
  • satelliitgrupid, keda iseloomustab kaudne mõju eesmärkide formuleerimisel (võõrkapitali omanikud, kliendid, konkurendid, hankijad, kellega tuleb eesmärkide formuleerimisel arvestada) See põimub selgelt keskkonnaga. (kas on turgu nendele toodetele , mida otsustatakse toota)
Juhid ja omanikud peaksid koos eesmärgid paika panema .
EESMÄRKIDE sisu määrab kindlaks selle, mida tahetakse saavutada lk 70
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Konspekt #1 Konspekt #2 Konspekt #3 Konspekt #4 Konspekt #5 Konspekt #6 Konspekt #7 Konspekt #8 Konspekt #9 Konspekt #10 Konspekt #11 Konspekt #12 Konspekt #13 Konspekt #14 Konspekt #15 Konspekt #16 Konspekt #17 Konspekt #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 196 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sisi Õppematerjali autor

Lisainfo

Sissejuhatus ettevõttemajandusse
ettevõttemajandus

Mõisted

Sisukord

  • ETTEVÕTE
  • Ettevõte on keeruline sotsiaalne süsteem
  • Probleemi lahendamise protsess
  • FUNKTSIOONID
  • Juhtimis- ehk kordineerimisfunktsioon
  • VARUSTAMINE
  • Personalifunktsioon
  • Organisatsioon ja juhtimine
  • ETTEVÕTTEMAJANDUSES ERISTATAVAD TOOTMISTEGURITE GRUPID
  • TOOTMISVAHENDID
  • ehk majanduslikvõimsus)
  • MIKS ETTEVÕTTE TOOTMISVAHENID EI OLE RAKENDATUD
  • MIKS ETTEVÕTTE TOOTMISVAHENDID EI OLE RAKENDATUD
  • MATERJALID
  • Kaks põhi probleemi materjalide puhul
  • EESMÄRGID
  • VÄLISKESKKOND
  • ETTEVÕTTESISESED HUVIGRUPID lk 62
  • ETTEVÕTTEVÄLISED HUVIGRUPID lk 64
  • EESMÄRKE võib määratleda kui
  • EESMÄRKIDEGA seoses tekivad ettevõttes kaks põhilist küsimust lk 69
  • Esimesest seosest lähtudes lk 69
  • Põhilised eesmärgid võiks olla
  • Ettevõtja (omaniku) põhilisteks isiklikeks eesmärkideks
  • Teisest seosest lähtudes
  • EESMÄRKIDE sisu määrab kindlaks selle, mida tahetakse saavutada
  • FORMAALSED EESMÄRGID
  • TEGUTSEMISEGA SEOTUD EESMÄRGID
  • EESMÄRGI saavutamise
  • AJALISEST aspektist lähtudes
  • EESMÄRKE võib liigitada ka
  • Horisontaalseid ja vertikaalseid seoseid
  • EESMÄRKIDE süsteemis on oluline eristada
  • VERTIKAALSED SEOSED eesmärkide süsteemis (hierarhilisest aspektist lähtudes)
  • HORISONTAALSED SEOSED eesmärkide süsteemis
  • ETTEVÕTTE EESMÄRKIDE SÜSTEEMI ARENG
  • Omakapitalitulu maksimeerimises seisnebki ettevõtluse tegelik mõte
  • Omakapitali suurust mõjutab
  • PERSONALIMAJANDUS
  • LOENGU TEEMAD
  • OPTIMAALSETE töötingimuste loomine ettevõttes lk 95
  • TÖÖTASUSTAMISE PÕHIPRINTSIIBID lk 101
  • Töö hindamise meetodite tabel
  • PALGAVORMID lk 109
  • AJAPALK
  • AKORD- EHK TÜKIPALK
  • PREEMIAPALK
  • LISAKS TÖÖTASULE
  • TOOTMINE
  • TOOTMINE ON lk 128
  • Et tootmine oleks edukas
  • Tuleb planeerida järgmisi valdkondi
  • TOOTMISPROGRAMMI PLANEERIMINE
  • Baasina kasutatakse andmeid
  • Pikaajalise planeerimisega pannakse paika
  • Kulueelis
  • Parandada
  • Kvaliteedieelis
  • Tuleb otsida kulude
  • Nõrk positsioon
  • Kogu tootmine
  • Tugev positsioon
  • Kulud
  • Kvaliteet
  • Lühiajaline planeerimine
  • Tootmise korraldamisel tuleb silmas pidada, et
  • Tootmise ja turustamise ajaline ning mahuline kooskõlastamine
  • Võib välja tuua järgmised variandid: (tootmise ja turustamise vahel)
  • Tootmisprotsessi planeerimine
  • MISSUGUSTE MEETODITEGA lk 135, 137-139
  • Tootmistüübid
  • MISSUGUSTE KULUTUSTEGA
  • PÕHIPROBLEEMID TOOTMISPROTSESSI PLANEERIMISEL
  • TOOTMISE AJALINE JAOTAMINE
  • TOOTMISE RUUMILINE JAOTAMINE
  • TURUNDUS
  • Turundus on kunst
  • Turunduse peamised funktsioonid
  • On tähtis tagada klientidele
  • Eduka turunduse aluseks on põhjalikult läbimõeldud turukontseptsioon
  • Vajalik hankida informatsiooni
  • SWOT analüüs
  • Turunduskontseptsiooni väljatöötamise etapid
  • Turunduse eesmärkide määratlemine
  • Vajalik määratleda sihtturud ja läbi mõelda
  • Turunishid võivad olla
  • Turueesmärkide saavutamise vahendid
  • III. osa STRATEEGIA
  • Pidevalt laieneb ettevõtte jaoks oluliste keskkonnategurite ring
  • STRATEEGILINE MÕTLEMINE TÄHENDAB
  • ! Strateegilise juhtimise mõte
  • Strateegiline ja operatiivne planeerimine peavad olema tasakaalus
  • Jack Welch on öelnud
  • TURUNISHID VÕIVAD OLLA
  • ETTEVÕTTE ERITI TUGEVAD KÜLJED VÕIVAD OLLA
  • OLULINE ON VASTATA KÜSIMUSTELE
  • Missugustes valdkondades on konkurendid eriti tugavd või nõrgad?
  • Millistes valdkondades peituvad põhilised võimalused, lähtudes turust ja keskkonnast
  • Millised on valdkonnad, kus meie firma võib kliendile erilist kasu tuua?
  • Kolm põhivaldkonda edukatele juhtmõtetele
  • Strateegia neli põhi elementi on
  • Edukad strateegiad
  • Rahandus- ja arvestussüsteem
  • Kohustus või vaba tahe?
  • Raamatupidamisarvestussüsteemi koostisosad (1)
  • Raamatupidamisarvestussüsteemi koostisosad (2)
  • Raamatupidamisarvestussüsteemi koostisosad (3)
  • Kes vajavad majandusinfot (1)
  • Kes vajavad majandusinfot (2)
  • Kes vajavad majandusinfot (3)
  • Bilanss- ettevõtte finantspositsiooni aruanne
  • Bilanss on kahepoolne tabel
  • Kasumiarvestus- raha liikumise aruanne
  • Rahavoogudearuanne
  • ETTEVÕTTE STRUKTUURI KUJUNDAMINE
  • Organisatsiooni all mõistetakse
  • Organisatsiooni elemendid
  • Protsessiorganisatsioon
  • Mitteformaalne organisatsioon
  • Ettevõtte organisatsioon
  • Ametlik
  • Mitteametlikud
  • Stuktuuri
  • Protsessi
  • Stuktuuri organiseerimise aspektid
  • Horisontaalse ülesehituse vormid
  • Vertikaalne ülesehitus
  • Ruumiline ülesehitus
  • Struktuuri organiseerimine toimub kahes etapis
  • Töökoht kui struktuuri põhielement
  • Akküksuste moodustamise alused
  • Märksõnad õpikust

Teemad

  • I. osa ETTEVÕTE JA KESKKOND
  • mille käitumist mõjutavad oluliselt seal tegutsevad indiviidid ja nende grupid;
  • mis tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüvesid;
  • on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga; on pidevas muutumises, kohanedes uute
  • arengutingimustega ja neid ise mõjutades;
  • määrab ise oma eesmärgid;
  • suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse turuvajadustele
  • lähtesituatsiooni analüüs
  • eesmärkide formuleerimine
  • abinõude ja meetmete kindlaksmääramine
  • vahendite kindlaksmääramine
  • realiseerimine (teostamine)
  • tulemuste hindamine
  • KAUPADE LIIKUMISEGA SEOTUD FUNKTSIOONID
  • varustamine;
  • tootmine;
  • turustamine;
  • laomajandus;
  • transport
  • RAHA LIIKUMISEGA SEOTUD FUNKTSIOONID
  • finantseerimine;
  • arveldamine;
  • investeerimine
  • Kaup ja raha liiguvad ettevõttes alati vastas suunas
  • Turunduse uurimise objektiks
  • Planeerimine
  • Otsustamine
  • Korraldamine
  • Kontroll
  • Mõistega varustamine tähistatakse ettevõttes kõiki neid tegevusi, mille eesmärgiks on ettevõttele vajalike
  • vahendite hankimine
  • Kuivõrd erinevate tootmistegurite ja rahaliste vahendite hankimisel kerkivad ettevõttes väga erinevad
  • probleemid, siis ei ole otstarbekas vaadelda varustust ühtse jagamatu tervikuna, vaid osadena, mis ka
  • ettevõttes üksteisest organisatoorselt lahutatud on
  • Laiem
  • kitsam
  • materjalimajandus
  • JUHTIV EHK DISPOSITIIVNE TÖÖ (juhtimise põhi funktsioonid)
  • s.t. planeerimine, organiseerimine, korraldamine, kontroll
  • JUHITAV EHK TÄIDESAATEV TÖÖ
  • s.t. vahetult tööobjektiga seotud töö (vahetu töö, mille käigus toode toodetakse)
  • TOOTMISVAHENDID (mida ettevõttes ostetakse pikemaks ajaks)
  • s.t. krunt, hooned, masinad, seadmed, tööriistad
  • MATERJALID (kõik see mida kasutatakse toodangu valmistamiseks)
  • s.t. tooraine, põhimaterjalid, abimaterjalid, kütus
  • Tänapäeval muutub oluliseks veel üks tootmistegur - INFORMATSIOON - läbiv roll ettevõttes
  • Tootmisvahenditel on kindel eluiga
  • tehniline kasutusaeg
  • tavaliselt ei saa see kunagi täis)
  • Tootmisvahendi
  • majanduslik kasutusaeg
  • ajaperiood, mille jooksul on majanduslikult otstarbekas mingit
  • seadet või masinat kasutad
  • Osade tootmisvahendite puhul räägitakse
  • minimaalvõimsusest
  • ehk majanduslikvõimsus)
  • millest vähem ei
  • ole majanduslikult otstarbekas masinat kasutada
  • Tähtis on, et tootmisvahendid olek optimaalselt rakendatud (kõige parim). Pidev kasutusel olek ei näita, et see
  • oleks optimaalne. Kui tellimus puudub, ei ole mõtet toota teatud olukordades (pagarid, kombainid)
  • PUUDUB TELLIMUS
  • * tootmisvahend on plaaniliselt reservis
  • * tegemist turust tingitud tellimuste puudumisega
  • PLANEERIMISVEAD
  • * tööjõupuudus
  • * materjalipuudus
  • * töövahendite puudus
  • * energiapuudus
  • * infopuudus (puuduvad tööjuhised
  • TÖÖJÕU MITTEPLAANILINE PUUDUMINE
  • * haigused
  • * tööajast mittekinnipidamine
  • TOOTMISVAHENDIST ENDAST TINGITUD HÄIRED
  • * remont ja hooldus
  • * rekonstrueerimine
  • * energiakatkestus
  • Mõiste materjalid haarab kõike seda, mida ettevõte oma toodangu tootmisel kasutab
  • See, mis on ühe ettevõtte jaoks lähteaine, on teisele lõpptoodang
  • Tooraineks
  • loetakse need materjalid, mis põhikoostisosana lähevad valmistoodangusse
  • Abimaterjalid
  • on need materjalid, mis lähevad valmistoodangu koostisesse, aga mille
  • osatähtsus on nii väike, et nende hulka toodanguühiku kohta ei ole mõtet määrata
  • Energeetilised jm. abiained
  • on ained, mida kasutatakse tootmisprotsessis, kuid mis ei lähe
  • valmistoodangusse naturaalkujul üle (kütus, elekter, määrdeained jne.)
  • MATERJALIKAOD
  • Materjalikaod võivad tekkida kahel põhilisel viisil
  • toodangu valmistamisel tekib töötlemis- või materjalivigade tõttu praak
  • tekivad jäätmed
  • ETTEVÕTE JA KESKKOND
  • ökoloogiline keskkond
  • majanduslik keskkond
  • sotsiaalne keskkond
  • poliitiline keskkond
  • tehnoloogiline keskkond
  • omanikud
  • juhtkond
  • töötajad
  • võõrkapitali omanikud
  • hankijad
  • kliendid
  • konkurendid
  • riik ja ühiskond
  • tulevast seisundit, mida soovitakse saavutada
  • olemasolevat seisundit, mida soovitakse säilitada
  • Cole püramiid
  • kelle eesmärkidega on tegemist, kui räägitakse ettevõtte eesmärkidest
  • kes formuleerib ettevõtte eesmärgid või mõjutab nende formuleerimise protsessi
  • ettevõtte kui institutsiooni eesmärgid
  • ettevõtja (omaniku, manageri) isiklikud eesmärgid
  • toodangu kvaliteet
  • konkurentsivõime saavutamine või säilitamine
  • kasumi suurendamine
  • kulude alandamine
  • ettevõtte säilitamine pikaajalises perspektiivis
  • piisava likviidsuse tagamine
  • ettevõtte maine tagamine
  • töötajate heaoluga seotud (sotsiaalsed) eesmärgid
  • isiklik sõltumatus
  • eneseteostus
  • suured sissetulekud
  • oma ideede realiseerimine
  • atraktiivne elustandard jt
  • põhigrupid, kes otseselt mõjutavad eesmärkide formuleerimist (omanikud mänedžerid, töötajad)
  • satelliitgrupid, keda iseloomustab kaudne mõju eesmärkide formuleerimisel
  • eesmärk
  • lõpptulemuse
  • Rentaablus
  • kasum
  • tegutsemisega seotud eesmärgid
  • rentaablus
  • Omakapitali
  • rentaablus
  • tootlikkus
  • tootmis-turundus-eesmärgid
  • finantseesmärgid
  • juhtimislikud ja organisatoorsed eesmärgid
  • sotsiaalsed ja ökoloogilised eesmärgid
  • mastaabi
  • DIMENSIOONID
  • NB! ÜTLES, ET KÜSIB EKSAMIL SEDA
  • piiritletud eesmärgid
  • piiritlemata eesmärgid
  • Eesmärgid peaks olema mõõdetavad
  • Ratsionaalsus printsiip
  • Maksimaalset
  • Minimaalprintsiip
  • Rentaablus kahes tahus
  • pikaajalised eesmärgid
  • lühiajalised eesmärgid
  • organisatsioonilisest aspektist lähtudes
  • avalikud
  • varjatud
  • Mida on oluline eristada eesmärkide saavutamisel?
  • vertikaalseid seoseid
  • horisontaalseid seoseid
  • pea- ja kõrvaleesmärgid
  • eesmärgid
  • samasuunalised ehk komplementaarsed
  • vastassuunalised ehk konkureerivad st erisuunalised
  • teineteist välistavad ehk antinoomsed
  • sõltumatud ehk indiferentsed
  • kasumi maksimeerimine
  • piiratud kasumitaotlus
  • konkurentsieelise saavutamine
  • Kogukapitalirentaablus (KKR)
  • lisaks kapitali rakendamise üldisele nefektiivsusele ka laenuintressimäär., lk 84
  • II. osa ETTEVÕTTE FUNKTSIONAALSED VALDKONNAD
  • Optimaalsete töötingimuste loomine
  • Töötasustamise põhiprintsiibid
  • tööaja reguleerimine
  • töökoha kujundamine
  • mikrokliima kujundamine
  • TASU PEAB OLEMA ÕIGLANE
  • Tasu peab vastama tootliku panuse
  • Töö keerukusaste on mõõduks töö hindamisel ja määrab selle, kas antud töö on teistest madalamalt või
  • kõrgemalt väärtustatud ja tasustatud
  • Töö kvalitatiivse hindamise printsiip
  • Summarne
  • Analüütiline
  • Töö kvantitatiivsel hindamise printsiip
  • Järjestamise
  • Astmestamise
  • Ajapalk
  • Akord- ehk tükipalk
  • Preemiapalk
  • EELISED
  • palgaarvestuse lihtsus
  • pingete vältimine
  • masinate hoolikam kasutamine
  • kõrgest töötempost tingitud kvaliteedi
  • vähenemise vältimine jne
  • PUUDUSED
  • suurem risk ettevõtte jaoks
  • ei stimuleeri tootlikkuse tõstmist
  • paremate töötajate rahulolematus
  • töö peab olema mõõdetav ja reeglipäraselt korduv
  • töövõtja peab saama oma töötulemust ise mõjutada
  • aja-akord
  • raha-akord
  • Akordpalga
  • kvantiteedi- ehk hulgapreemiad
  • kvaliteedipreemiad
  • kokkuhoiupreemiad
  • muud preemiad
  • võib töötaja saada ettevõttest täiendavaid sotsiaalseid soodustusi;
  • rahalised soodustused ja toetused
  • materjaalsed esemed’teenused jne
  • Seaduse ja töölepingutega fikseeritud soodustused (sotsiaalkindlustusmaksed, haigustoetused jm.) ei kuulu
  • täiendavate sotsiaalsete soodustuste hulka, kuivõrd need on ettevõttele kohustuslikud
  • osaleda ettevõtte kasumis
  • Kogu hüvitis, mida töötaja ettevõttest saab, koosneb seega
  • tariifsest töötasust
  • täiendavatest sotsiaalsetest soodustustest
  • kasumiosadelt saadavatest dividendidest ja protsentidest
  • laenuoblikatsioonid
  • kasumiosalusel
  • palgakulu, brutobalk ja netopalk, lk 124
  • Brutopalk
  • Netopalk
  • Tulumaks
  • Kõik palgaga seotud maksud ja maksed arvutatakse vastavate maksumäärade alusel brutopalgast
  • ETTEVÕTTE FUNKTSIONAALSED VALDKONNAD
  • IV loeng
  • valdkond, kus valmistatakse ettevõtte toodang
  • põhilist eesmärki
  • TOOTA TULEB
  • võimalikult kõrge kvaliteediga
  • võimalikult madalate kuludega
  • KULUD-KVALITEET
  • tuleb seda sihipäraselt kujundada s.t. tuleb planeerida
  • tootmisprogramm
  • tootmisprotsess
  • tootmise varustamine vajalike tootmisteguritega
  • määratakse kindlaks, missugust liiki hüvesid ja kui palju tuleb teatud ajavahemikus toota
  • Planeerimise tasakaaluseadus
  • miinimumsektorist
  • max turukogused, hinnad)
  • laoseisud)
  • kasutatavad tootmisvõimsused ja tööjõud, võimsuste vajadus ühiku kohta, jne)
  • kasutada olevad materjalid, jm.) kohta
  • Pikaajaline (2-…a), ( keskmise ajaline ei ole oluline) ja lühiajaline planeerimine (kuni 1 a)
  • tootmis- ja turustusprogrammi põhistruktuur, sealhulgas
  • uute toodete arendamine
  • rakendatavad tootmismeetodid
  • rakendatavate tootmisvahendite liik ja hulk
  • tööjõu vajadus
  • turul
  • lähtub olemasolevast tootmisvahendite ja tööjõu seisust- toota võimalikult madalate kuludega
  • tootmisvõimsused oleksid võimalikult ühtlaselt koormatud ja
  • laoseisud oleksid nii väikesed kui võimalik
  • Probleemid tekivad, kui tootmine ja turustamine ajaliselt ei ühti
  • lk 133
  • Sünkronisatsioon
  • Emantsipatsioon
  • Eskalatsioon
  • igakuised müügikogused on konstantsed
  • müügikogustes esinevad reeglipärased sesoonsed kõikumised
  • sesoonsed kõikumised esinevad varustamises
  • muutub vajaduste struktuur
  • toimuvad konjunktuurimuutused
  • missuguste meetoditega
  • missuguste kulutustega
  • missuguse aja jooksul
  • tootmisvahendite ja töökohtade ruumilisest jaotamisest ja
  • nende ühendamisest tootmis-tehnilisteks üksusteks
  • vooltootmine ja töökojatootmine
  • Tihti kombineeritakse materjaalses tootmises mõlemat meetodit
  • Vooltootmise eelised ja puudused
  • Töökojatootmise eelised ja puudused
  • Üksiktootmine
  • mass
  • sorditootmise
  • kulude
  • minimeerimise nõue, aga
  • alati ei saa siiski ainult sellest lähtuda
  • valimine erinevate masinatüüpide vahel
  • valimine isetootmise ja võõrteenuste vahel
  • partiide optimaalse suuruse määramine
  • tootmistingimuste (rõhk, temperatuur jm) planeerimine
  • töötlemisjärjekorra valik
  • kindlustada nõutavate tootmistegurite olemasolu, kui tellimuse täitmine algab
  • korraldada masinate seadmestamine, häälestamine ja ümberhäälestamine
  • koostada täpne töökohtade täitmise plaan
  • tootmistellimuste jaotamine masinate ja töökohtade vahel üksusesiseselt
  • tootmistellimuste (sortimendi) jaotamine ettevõte erinevate üksuste vahel
  • MATERJALIMAJANDUS
  • mida nad ei vaja;
  • mida nad peavad raha eest ostma;
  • mida neil ei ole, et kellelegi imponeerida;
  • mida nad ei taha
  • tagada, et kõik tegevused oleksid suunatud sellele, et toota klientidele vajalikke tooteid;
  • positsioneerida oma toodang turul, kasutades reklaami, aktiivset müüki ja vajalikke jaotuskanaleid
  • õiged kaubad
  • õige hinnaga
  • õigel ajal
  • õiges kohas
  • kuidas arenevad turud üldiselt
  • kuidas arenevad klientide vajadused- vajadused on mõjutatavad
  • kuidas muutub konkurentsisituatsioon
  • kuidas hindavad kliendid meie teenust, võrreldes konkurentidega
  • On tähtis saada teada, missugusena kliendid meid näevad
  • Ettevõtte sise- ja väliskeskkonna analüüs
  • Turunduse eesmärkide määratlemine
  • Eesmärkide saavutamine
  • missuguseid tooteid, tootegruppe ja teenuseid
  • missugustel turgudel
  • missuguste kliendivajaduste rahuldamiseks
  • missugustes kogustes tuleb toota
  • ja milline turupositsioon sellega saavutatakse
  • millised kliendid juba ostavad meie teenust
  • kas kogu praeguste klientide potentsiaal on ära kasutatud
  • kas on veel kliendigruppe, kes võiksid meie teenust tarbida
  • kas meie teenusel rakendusvõimalusi, mille abil oleks võimalik haarata uusi turge
  • geograafilised;
  • teatud vanusegruppidega seotud;
  • erinevatest sissetulekukategooriatest tulenevad;
  • spetsiaalsete vajadustega seotud
  • erinevatest tehnoloogiatest või tootmismeetoditest tulenevad jmt nishid
  • toodete ja sortimendi planeerimine
  • hinnakujundus
  • turu töötlemine
  • turustamine
  • lk 175
  • ETTEVÕTTE STRATEEGIA KUJUNDAMINE
  • muutuste mastaapsuse kasv;
  • muutumise kiirenemine;
  • mitmesuguste välismõjude
  • komplekssuse kasv
  • KÕIK SEE ON TOONUD KAASA VAJADUSE STRATEEGILISE MÕTLEMISE JÄRELE
  • Kus me praegu oleme?
  • Kuhu me tahame minna?
  • Kuidas me saavutame selle, mida me tahame?
  • Et välja töötada ettevôttele edu toovat strateegiat, tuleb kõigepealt koguda piisavalt informatsiooni
  • Eesmärgiks on välja tuua ettevôtte võimalused, mis baseeruvad
  • ettevôtte eriti tugevatel külgedel
  • konkurentidega vôrreldes
  • vôi siis
  • turunishide leidmisel
  • Strateegia kujundamine ja strateegiline juhtimine tähendab eelkõige strateegilist mõtlemist
  • Strateegiline mõtlemine sai alguse juba antiikajal militaarteooriatest ja on tänaseks päevaks
  • arenenud üheks olulisemaks ärijuhtimise eduteguriks
  • Strateegia määrab, kuidas võita sõda, taktika ja operatsioonid aga, kuidas võita lahing
  • Strateegilise planeerimisega pannakse paika, et tehtaks õigeid asju;
  • Operatiivne planeerimine määrab selle, et asju tehtaks õigesti
  • Majandusse tõid strateegia mõiste mänguteooria rajajad Neumann ja Morgenstern 1947. aastal
  • Nad määratlesid strateegia kuintegevusplaani, mis sõltub oponendi (vastasmängia) tegevusest. (Teed
  • plaani, kuid see sõltub ka teiste plaanidest.)
  • Strateegia seisneb püüdes mõista, kus sa paikned tänases maailmas
  • Mitte selles, kus sa sooviksid olla või kus sa loodaksid olla, vaid kus sa oled
  • Ta seisneb ka püüdes mõista, kus sa tahaksid olla
  • Veel seisneb ta nende konkurentsi
  • Ta seisneb püüdes mõista, kuidas siit sinna saab
  • Et välja töötada ettevõttele edu toovat strateegiat, tuleb kõigepealt koguda piisavalt
  • informatsiooni
  • Eestmärgiks on välja tuua ettevõtte võimalused, mis baseeruvad ettevõtte eriti tugevatel külgedel
  • konkurentidega võrreldes või siis turunishide leidmisel
  • geograafilised;
  • teatud vanusegruppidega seotud;
  • erinevatest sissetulekukategooriatest tulenevad;
  • spetsiaalsete vajadustega (amatöörid/professionaalid, moodi
  • järgivad inimesed, haiged jne.) seotud;
  • erinevatest tehnoloogiatest vôi tootmismeetoditest tulenevad jmt. nishid
  • toote A parem turupositsioon konkurentidega võrreldes
  • pikaealised tooted
  • head kontaktid klientidega
  • lühikesed hanketähtajad
  • ratsionaalne tootmine, madal omahind
  • innovatiivsete ideede realiseerimine
  • head töötajad
  • kiire kohanemine moetrendidega
  • Missugustes valdkondades on konkurendid eriti tugevad või eriti nõrgad?
  • Millistes valdkondades peituvad põhilised võimalused, lähtudes turust ja keskkonnast?
  • konkurendi A asukohaeelis
  • konkurendi B soodsad hinnad
  • ebapiisav klienditeenindus (service) kõikide konkurentide puhul
  • konkurendi C laialdane tuntus
  • klientide uued vajadused tootegrupis A
  • koduteenindus (kojuhanked)
  • vanemaealiste osakaalu kasv
  • tunni teenindus
  • toodete kergem käsitsemine
  • klientide individuaalsete vajadustega arvestamine
  • Kui ettevôtja on juba kindlaks teinud oma ettevôtte tugevad küljed ja võimalused ning need kirja
  • pannud, formuleerib ta
  • juhtmõtte
  • ühe lausega kirjeldab ta oma visiooni, s.t. neid piire, milles ettevõte tulevikus tegutsema hakkab või tegutsemist
  • jätkab
  • madalaimad kulud, hinnaeelised
  • tippsaavutused kvaliteedis ja klienditeeninduses
  • spetsialist turunishides
  • Visioon
  • e. milles seisneb meie tulevikuäri?
  • Vôimalused ettevôtte profileerimiseks
  • e. kuidas me saame end oma tegevuses eriliselt profileerida?
  • Toote-turu prioriteedid
  • missuguseid prioriteete arvestades arendame me oma tooteid ja teenuseid?
  • Strateegilised vôtmepositsioonid
  • e. missuguseid valdkondi ettevõttes tuleks eriti oluliselt edasi arendada
  • välja arendada)?
  • toota odavamalt pikal perioodil
  • kui pikal perioodil suudetakse madalama hinnaga müüa mingit kaupa
  • Kvaliteedi eelis
  • Paidlikkus
  • Nishi strateegia
  • Kriitilised edutegurid välja töötada
  • võimaldavad
  • kontsentreerida oma jõud
  • ettevõtte tugevatele külgedele;
  • on suunatud keskkonna- ja turuvõimaluste ärakasutamisele;
  • võimaldavad üles leida ja ära kasutada konkurentide nõrgad küljed;
  • on innovatiivsed ning võimaldavad teatud valdkondades realiseerida tippsaavutusi, mis loovad ettevõttele
  • konkurentsieelise; kindlasti
  • on tasakaalustatud, s.t. kooskõlas olemasolevate vahendite ja võimalustega;
  • loovad eeldused ratsionaalseks majandamiseks
  • Edukad strateegiad on lihtsad
  • Strateegilise edupotensiaali all mõistetakse ettevõttes olemasolevaid või väljaarendatavaid
  • potensiaalseid) võimalusi, mis tagavad ettevõttele pikaajalise konkurentsieelise ja seega pikaajalise
  • turuedu
  • lk 168
  • RAHANDUS JA ARVESTUS
  • Alustatava ettevõtte jaoks ei ole enamasti kõige olulisem max kasumi teenimine, vaid mitmed teised
  • eesmärgid, näiteks sõltumatuse tagamine
  • Pikaajaliselt peab aga iga ettevõte tingimata kasumit teenima, et ellu jääda
  • annab ettevõtjale info olulistest finantsnäitajatest ja loob sellega võimaluse ratsionaalseks
  • majandamiseks- kuidas on kõige sootsam ettevõttele
  • on abiks otsuste langetamisel
  • jälgib ettevõtte maksevõimet
  • annab infot, kuidas planeeritud investeeringuid finantseerida
  • Ettevõtte raamatupidamiskohustus on määratud seadusega: tuleb pidevalt jälgida varasid, kohustusi ja
  • nõudeid ning 1 kord aastas esitada Äriregistrile majandusaasta aruanne
  • see pole aga piisav kõikide otsuste langetamiseks
  • Finantsraamatupidamine
  • Juhtimisarvestus
  • Kuluarvestus
  • Maksude arvestus
  • Finantsplaneerimine ja eelarvestamine
  • Finantsanalüüs
  • tegevuse sisekontroll- inventuuride ja revisjonide korraldamine
  • audiitorkontroll- turumajandusele iseloomulik kontrolliliik, mis lähtub ettevõtte omanike ja
  • sidusrühmade huvidest
  • Omanikud saavad selle alusel hinnata ressursside kasutamist ning määrata isikliku kapitali
  • suurendamine või vähendamine
  • Juhtkond vajab infot ettevõtte tegevuse planeerimiseks, otsuste ja plaanide hindamiseks ning dividendide
  • jaotamise aluste määramiseks
  • NB! Omanikele ja juhtkonnale peab olema kättesaadav kogu vajalik info ettevõtte kohta
  • Töötajad on huvitatud oma töökohtade ja töötasude säilimisest
  • Laenuandjad vajavad infot ettevõtte usaldusväärsuse ja krediidi kasutamise efektiivsuse hindamiseks
  • Investeerijad vajavad infot, mille alusel selgitada investeerimise otstarbekus
  • Hankijaid huvitab, kas ettevõte on suuteline õigeaegselt tasuma ostetud tooraine, kaupade jne eest
  • Kliente huvitab, kas ettevõte on elujõuline ja võimeline neid ka edaspidi vastavalt sõlmitud leopingutele
  • varustama
  • Konsultandid vajavad infot soovituste väljatöötamiseks
  • Valitsusele on oluline maksustamise ning toetamise/doteerimise küsimused
  • Bilanss on võrreldav fotoga ettevõtte hetkeseisust
  • Ta näitab, kuskohast pärinevad ettevõtte vahendid ja milleks neid on kasutatud, s.t. kajastab ettevõtte
  • varasid ja kohustusi
  • Näidisbilanss
  • Aktiva
  • Passiva
  • Lühiajalised kohustused
  • Käibevara kokku
  • kokku
  • Pikaajalised kohustused
  • Põhivara kokku
  • aktiva
  • passiva
  • kasum
  • viitvõlg
  • Tabeli vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat passivaks
  • Aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis teatud ajamomendil. Kirjed on järjestatud vastavalt
  • likviidsusele
  • Passivast saadakse ülevaade allikatest, millest raha pärineb ja need on järjestatud vastavalt kohustuste
  • täitmise ajale
  • Kasumiaruannet võib võrrelda filmiga ettevõtte tegevusest
  • Ta näitab, kuidas ettevõtte kasum/kahjum on kujunenud, tuues välja perioodi jooksul tehtud kulutused
  • ning saadud tulud
  • amortisatsiooni eraldised
  • Asi
  • võimaldab jälgida ettevõtte maksevõimelisust igal ajamomendil
  • tuuakse välja kitsaskohad, mil tekib täiendav finantsvajadus ning samuti need momendid, mil ettevõttel
  • on rahaliste vahendite ülejääk
  • Eelarve
  • Tegeleb tööprotsesside korraldamisega ühtse struktuuri raames
  • Struktuuri ja protsesside organiseerimine peavad toimuma sünkroonselt
  • Ettevõtte tegutsemise käigus tekkivad, kuid ametlikult kehtestamata püsivad või ajutised grupid ning
  • nendevahelised seosed
  • Nende gruppide tekkepõhjusteks võivad olla ühised huvid, sümpaatia-antipaatia, sotsiaalne staatus
  • Horisontaalne ülesehitus
  • Spetsialiseerumine, mis toimub tööjaotuse alusel
  • Allüksusteks jaotumine, mille aluseks on samalaatsete tööde (töötajate) ühendamine
  • Tähendab tööde jaotamist erinevate juhtimistasandite vahel, alluvusjadade kujundamist ülalt alla
  • Eristatakse kõrget ja madalat struktuuri
  • Tähendab organisatsiooni üksikute bosade füüsilist või geograafilist eraldamist
  • Seejuures on sageli oluline roll kultruurilisel aspektil
  • Ülesande analüüs
  • Ülesande süntees
  • Töökoht on ühe inimese tööülesannete valdkond
  • Töökoht võidakse luua nii abstraktse kohataotleja jaoks kui olemasoleva kohataotleja teadmistest
  • oskustest lähtudes
  • Lihtne struktuur
  • Funktsionaalne struktuur
  • Divisionaalne e. osakondade struktuur
  • Maatriks-struktuur
  • Segastruktuur
  • Staabisüsteem kuulub mingi osa külge, ise ei otsusta
  • Ideaalteadused
  • Reaalteadused
  • Loodusteadused
  • Humanitaarteadus
  • Majandus
  • Ratsionaalsusprintsiip
  • maksimaalsusprintsiip
  • rahvamajandusteaduseks
  • uurib
  • Rahvamajandus teaduse uurimisobjekt
  • Ettevõtte tootmistegurite kombinatsioon
  • Naaber- e. abiteadused- 22
  • Inseneriteadus- 23
  • Inimese tööjõule mõjuvad tegurid- 23
  • Ettevõttemajandusteaduse liigitamine- 24
  • Teoreetiline ja rakendusteadus- 25
  • Empiirilis-realistlik ettevõttemajandusteooria- 26
  • Eksaktse teooria- otsused alati õiged, kuid mitte alati reaalsed- 26, 27
  • Rakenduslik ettevõttemaj.teaduse ülesanne- 28
  • Rakendusteadusliku ettev. probleemiks
  • Valikukriteeriumiks
  • Bilansiline kasum- 30
  • Arvestuslik kasum- 30
  • Väärtus hinnanguid on kahte liiki
  • Sekundaarsed väärtushinnangud
  • Primaarsed ehk tõelised väärtushinnangud

Kommentaarid (1)

nobodyknowsme profiilipilt
Mariette Vilgo: kasulik
04:13 16-01-2014


Sarnased materjalid

85
pdf
Konspekt
44
doc
Konspekt
125
pdf
Konspekt 2
193
docx
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
56
doc
Logistika konspekt
16
docx
ETTEVÕTTEMAJANDUSE EKSAM
161
pdf
Juhtimise alused
126
doc
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !