Konspekt epidemioloogia eksamiks (2)

1. Rahvatervis - teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu/ teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastiku või selle teatud rühmadele suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu. Epidemioloogia definitsiooni komponendid sagedus, levimine, nähtuse determinandid. Epidemioloogia on tõenduspõhise meditsiini kui tõenduspõhise rahvatervise põhialuseks.) Kiirhinnangu meetod- on intensiivne meeskonnapõhine uurimismetoodika, kasutatakse esmase ülevaate andmiseks (sh sekkumiste efektiivsuse hindamiseks) ja selleks kasutatakse *olemasolevate andmete analüüsi *andmete lisakogumist *triangulatsiooni- uurimistehnikad, uurijad ,andmeallikad. Epidemioloogia vajadus *riiklik statistika-ettekujutus haiguse levikust *riskigruppide uurimine -levik enamohustatud gruppides *võimalus ennetust planeerida*haigestunud rahvastikurühma kõikne jälgimine.
2. Teadus inimeste keskel- kr.k. EPIDEMIOLOOGIA. Epideemia –( nakkus )haiguse kiire ja ulatuslik teke ja levik. Epidemioloogia tekkis vajadusest uurida nakkushaigusi. Haiguse esinemist mõõdetakse, st kirjeldatakse arvudega . Statistika Haiguste ilmnemist seostatakse inimesi ja nende keskkonda iseloomustavate tunnustega (olulisem on rahvastikurühm üksikisikust). Epi alajaotus (üldine) Klassikaline epi – tegeles ajalooliselt nakkushaiguste uurimisega rahvastikus. Igal haigusel üks põhjus. Moodne e kaasaegne epi – uurib haigust ja tervist rahvastikurühma tasandil. Nii kroonilised kui nakkushaigused. Haigustel mitu põhjust, mitu riskitegurit. Ründemäär (attack rate ) haigestus nii mitu mitmest. Vaktsiini efektiivsus ((ARvaktsiin-Armittevaktsiin): ARmittevak)*100%=. Epidemioloogia rahvatervises Uuritakse kõiki tervise ja eluviisi aspekte , mitte ainult haigestumist, kasutades epidemioloogilist meetodit. Omab tähtsust, kui suurt osa ja keda “mõõdetakse”= valimi suurus ja valiku printsiibid ning millist statistikat kasutatakse. Epidemioloogia liigid •Rutiinne e igapäevane epi: demograafiliste ja meditsiiniliste andmete kogumine, andmebaasid , registrid •“ Akuutne ” epi: nakkushaigused, puhangud, kontroll • Tervishoiupoliitika epi kogutud meditsiiniliste ja sotsiaaldemograafiliste andmete kasutamine tervishoiupoliitika kavandamisel/analüüsimisel, kvaliteet tervishoius •Akadeemiline epi: teadusuuringud meditsiinis, haiguste riskifaktorite otsimine, põhjuslikkuse analüüs. Epi.ajalugu-John Graunt,surmatõendite alusel London,esimest korda nii öelda mõõtis haiguste levikut. William Farr lõi süsteemi surmade ja surmapõhjuste jooksvaks registreerimiseks. John Snow- koolera ja joogivee allikad. Moodne epi Alates 1950ndate aastate algusest on toimunud nii epidemioloogiliste printsiipide kui ka meetodite kiire ja süstemaatline areng (põhitähelepanu mittenakkuslike haiguste riskitegurite uurimisele, haigustel mitu tekkepõhjust). Tervisega seotud andmed: kogumine ja analüüs *Sotsiaalministeerium *Tervise Arengu Instituut *Tervisekaitse inspektsioon.
3. Rahvastiku teadus e demograafia uurib rahvastikku tema arvu, koostise ja arengu seisukohalt, samuti rahvastiku kvantitatiivselt ( e numbriliselt) väljendavaid üldtunnuseid. Demograafias märgib termin rahvastik ehk populatsioon kõik mingil territooriumil asuvaid elanikke. Numbrilisi andmeid rahvastiku kohta on vaja, et arvutada kordajaid ehk suhtarve (meid huvitavate sündmuste kohta). Indeksite arvutamine- osatähtsus ehk propotsioon on suhtarv, mis näitab osa ja terviku suuruse suhet. Protsentarv/protsent terviku sajandikosades väljendatud osatähtsus. Kordaja ehk koefitsient on eriline suhtarvu liik, mida kasutatakse mingi sündmuse esinemise suhtelise sageduse väljendamiseks rahvastikus või selle rühmas teatud ajavahemiku, tavaliselt aasta jooksul. Rahvastikutihedus ehk asustustihedus on suhtarv, millega mõõdetakse mingi territooriumi ja seal elava rahvastiku vahelist seost. Rahvastiku sookoostist ehk soojaotust iseloomustatakse tavaliselt suhtarvuga, mis näitab ühe sugupoole esindajate arvu vastassugupoole esindajate arvu kohta. Muude rahvastikku iseloomustavate tunnuste hulka kuuluvad veel kodakondsus, etniline ja rassiline kuuluvus, jaotamine haridustaseme, tööhõive, kutsealade jms.järgi. *MÕISTED Sündimus Sündimuskordaja ehk -koefitsient on näitaja, mille lugejas on elussündide (elusalt sündinud laste) arv rahvastikus mingil ajaperioodil ning nimetajas keskmine rahvaarv/elanike arv samal ajaperioodil ja korrutatud 1000ga Erikordaja-elussündide arv jagatud fertiilses eas naiste aasta keskmise arvuga korrutades 1000ga. Vanuskordaja - elusalt sündinud laste arv mingis vanuserühmas naistel jagatud samas vanuserühmas naiste aasta keskmise arvuga korrutades 1000ga. Suremuse üldkordaja leidmiseks jagatakse kalendriaasta vältel ilmnenud surmajuhtude arv käsitletava ajavahemiku keskmise rahvaarvuga ja korrutatakse tuhandega Suremuse soo-vanuskordaja (kus vaadeldakse suremust mingis kindlas soo- ja vanusürhmas) Imikusuremus - kuni üheaastaste laste suremus (tundlik rahvatervise olukorra näitaja, korrutatakse 100 või 1000ga) Surnultsündimuskordaja- aasta jooksul surnult sündinud laste arv jagatud kõikide sündide arvuga ja korrutades 1000ga. Abordimäär- abortide arv jagatud elusündide arvuga ja korrutades 1000ga. Suremistõenäosuse (kasutatakse suremuse üksikasjalikumal uurimisel mingil ajavahemikul või mõnes rahvastikurühmas) ehk tõenäosusele surra (kasutatakse sümbolit nqx), mis tähistab x-aasta vanuse inimese tõenäosust surra enne x+n eluaasta täitumist. Suremistõenäosus vahemikus x kuni x+n leitakse vanuses x kuni x+n surnute arvu ning vanuseni x elanute arvu suhtena. Elulemistõenäosuse ehk üleelamistõenäosuse ehk tõenäosuse elama jääda. Selle alusel arvutatakse keskmine eeldatav eluiga. (Matemaatiline tehe ‘1-suremistõenäosus’) Keskmine eeldatav eluiga sünnimomendil ehk keskmine eluiga osutab inimese keskmisele eluea pikkusele, oletades, et suremus jääb samaks. Sündimuse, suremuse ja rände koostoime avaldub rahvastiku muutumises ehk rahvastiku iibes. Suletud rahvastik - puudub nii sisse- kui väljaränne ning mille iive seetõttu moodustub ainult sünni ja surmajuhtude vahest. Avatud rahvastik - muutumist mõjustab lisaks ka ränne. Loomuliku iibe kordaja- Loomuliku iibe ja rahvastiku keskmise arvu suhet teatud ajavahemikul ning see on võrdne sündimuse üldkordaja ning suremuse üldkordaja vahega. Loomuliku iibe kordaja = sündimuse üldkordaja – suremuse üldkordaja. Haigestumus (incidence) on protsess, mis näitab uute haigusjuhtude tekkimise kiirust rahvastikus (haigus diagnoositi esmakordselt) Mõõdetakse:• absoluutarvuga – uute haigusjuhtude (new case ) ehk haiguse esmasjuhtude (incident case) arv mingil ajavahemikul. • suhtarvuga – haigestumuskordaja IR – haigestumustihedus (incidence rate) – mis väljendab haigusjuhtude arvu rahvastikuarvu (rahvastikurühma suuruse) suhtes mingil ajavahemikul. Haigestumuse arvutamine epidemioloogilises uuringus • Uuritavas rühmas omab eelkõige tähtsust see, kui kaua konkreetselt iga uuringualune omab kontakti uuritava teguriga enne kui haigus kujuneb välja • Seetõttu on vaja täpsemalt hinnata ajaperioodi ja haigestumust • Omab tähtsust ka haigusjuhtude diagnooside õigsus
8. Statistilised hüpoteesid. Iga uuringu planeerimisel on vajalik tööhüpoteesi(de) olemasolu. Selleks on väited, mida uurija tahab tõestada. Valimite juhuslik varieeruvus, st valimiprotsendid võivad erineda ka lihtsalt juhuse tõttu, kui üldkogumis erinevust ei ole (kaks protsenti erinevad ka üldkogumis, kui tõenäosus et valimi põhjal leitud erinevus sai tekkida vaid juhuse tõttu on piisavalt väike.) Hüpoteeside testimine aitab teha vahet juhuse ja seaduspära vahel andmetes. Kui tõenäoline on, et vähemalt nii suured erinevused tekivad vaid juhusest, vastuse annab olulisus tõenäosus ehk p- value . Kokkuleppeliselt kui p on alla 5% siis otsustatakse seaduspärasuse kasuks. Kui on üle 5% siis me ei saa antud valimi põhjal teha vahet, kas erinevus tekkis juhuse tõttu nullhüpoteesi kehtimisel või on tegu süstemaatilise erinevusega. Nullhüpoteesi ei saa kummutada kui protsendi võrdlemise 95% usaldusvahemik ei kata väärtust 0. Nullhüpotees - hüpotees, mis uuringu tulemusena kas kummutatakse või mitte (tähis H0). Nullhüpotees on reeglina nn konservatiivne väide – see, mida usutakse enne uuringu toimumist. Nullhüpotees väidab reeglina efekti, seose või erinevuse puudumist. Nullhüpoteesile vastupidist väidet nimetatakse sisukaks ehk alternatiivseks hüpoteesiks (H1). Kui valimi põhjal nullhüpotees kummutatakse, siis võib vastu võtta sisuka hüpoteesi. Kokkuleppeliselt: kui see tõenäosus on alla 5% siis otsustatakse, et nullhüpotess ei kehti. Kui see tõenäosus on üle 5%, siis me ei saa antud valimi põhjal teha vahet, kas erinevus tekkis juhuse tõttu nullhüpoteesi kehtimisel või on tegu süstemaatlise erinevusega. Olulisuse tõenäosus (p-value)- on tõenäosus, et leitud seos või veel suurem erinevus kahe valimi keskmiste ( või protsentide vahel) saab tekkida vaid juhuslikult. See 5% on nn olulisuse nivoo maksimaalne võimalik vea tõenäosus, kui üldkogumis kehtib nullhüpotees 0.05